Harju Maakohus
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.02.2020.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-120685
Tsiviilasi Xxx Xxx xxx hagi Mööblimeister OÜ vastu rahalises nõudes 9317,68 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Xxx Xxx xxx (registrikood xxx) Hageja seaduslik esindaja xxx Hageja lepinguline esindaja xxx Kostja Mööblimeister Invest OÜ (registrikood 12001364) Kostja lepinguline esindaja Tiina Raja
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele Eelistung 24.09.2019, edasi kirjalikus menetluses kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. 26.04.2016 sõlmitud lepingu p 1.1 kinnitab hageja väidet, et üüripinna suurus oli 485 m2. Lepingu p 2.2 kohaselt on üüri suuruseks 1455 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on üüri maksumus koos käibemaksuga 1746 eurot. Hageja esitatud arved on aga summas 2166 eurot, s.o 420 eurot üle. Hageja kinnitab, et arvest nr 182297 on makstud 558,83 eurot. Seega õigest summast on tasumata 1187,17 eurot. Kokku on tasumata 2933,17 eurot. Kommunaalteenuste arved õigete ruutmeetrite, s.o 485 m2 eest on nr 182083, 182470, 182829 kokku summas 520 eurot. Ülejäänud arved on esitatud ruutmeetrite eest, mida lepingus ei ole ja seetõttu ei kuulu ka maksmisele. Hageja ei ole tõendanud arvete esitamise aluseks olevate teenuste osutamist ja nende suuruseid, kuigi kostja on neid korduvalt küsinud. Arvetel on eri kuudel erinevad koefitsendi hinnad ja erinevad üldhinnad ja nt nendel arvetel, mis ei ole esitatud kostja üüripinna kohta, on lisatud igakuiselt üldvesi või veekadu arvestatavas summas mai 32,52 eurot, juuni 83,58 eurot, juuli 96,13 eurot. Võttes arvesse, et selles hoones oli umbes 20 rentnikku ja kõigilt küsiti sama summa (arvel on märgitud kogus 1, mitte ei ole korrutatud koefitsendiga), siis järelikult oli veekulu/kadu juulis 1922,6 eurot, mis omakorda teeb vee ja kanalisatsiooni hinnaga 4,44 jagatuna teeb 433 m2 veekulu. Seejuures oli see veekulu igakuine. Lisaks eeltoodule on samas kuus esitatud arved erinevate koefitsentidega sama kulu eest (arve 182829 heakord jm on koefitsendiga 0,056, kuid arve 182828 on seesama kulurida koefitsendiga 0,04. Juunis on seesama koefitsent vastavalt 0,041 ja 0,029). Kõik see annab aluse arvata, et need arved on koostatud suvalistel alustel ja ei vasta tegelikele kuludele. Kostja on tasunud tagatisraha summas 1455 eurot, mis tasaarvestab enamuse põhjendatud üüri ja kommunaaltasude kulud. Kohtu põhjendused
Samuti on hageja esitanud pangakonto väljavõte (ajavahemikus vastavalt 20.06.201728.06.2018 ja 12.07.2017-04.07.2018), millelt nähtub eelnimetatud arvete tasumine kostja poolt (dtl 179182). Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja on hagejalt üürinud täiendavalt pinna suuruses 350 m2. Hageja on omakorda esitanud täiendava üüripinna eest kostjale üüriarveid täpselt ühesuguses summas, regulaarselt ja pikema perioodi jooksul ning kostja on neid ka ilma vastuväideteta tasunud. On äärmiselt väheusutav, et kostja oleks seda teinud juhul, kui selline poleks olnud üürileandja ja üürniku vaheline kokkulepe. Kostja väide selle kohta, et arveid ei olnud võimalik koguaeg üle kontrollida, on asjakohtu. Samuti on tõendamata kostja väited selle kohta, et üüripind oli amortiseerunud ja sealt sadas vihma läbi. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud puudused oleks esinenud ning et puuduste tõttu ei oleks ta saanud üüripinda kasutada või et ta oleks nimetatud puudustest hagejat teavitanud. Kohus ei pea vajalikuks täiendavalt hinnata hageja poolt esitatud tõendina xxxx töö nr xxx „Hoone raudbetoonkonstruktsioonide uuringud (aadress: xxxx ja xxxx, xxxx) (dtl 106-132)“ ega ka ruumide plaani (dtl 183). Nimetatud tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust ega tõenda täiendavalt kostja poolt ruumide kasutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue üüri väljamõistmiseks on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista tasumata üür summas 3773,17 eurot.
eest, prügiveo eest ning heakorra, halduse, tehnosüsteemide hoolduse eest (dtl 50). Samuti on mai perioodi eest kostjale esitatud üüripinna eest 485 m2 arve nr 182083 summas 136,51 eurot (koos käibemaksuga) prügiveo ning heakorra, halduse, tehnosüsteemide hoolduse eest (dtl 51). Juuni 2018 kõrvalkulude kohta üüripinna eest 350 m2 on hageja esitanud kostjale arve nr 182469 summas 1099,14 eurot (koos käibemaksuga). Arvest nähtub tasu elektri eest, vee eest, prügiveo eest ning heakorra, halduse, tehnosüsteemide hoolduse eest (dtl 53). Samuti on juuni perioodi eest kostjale esitatud üüripinna eest 485 m2 arve nr 182470 summas 160,39 eurot (koos käibemaksuga) prügiveo ning heakorra, halduse, tehnosüsteemide hoolduse eest (dtl 54). Juuli 2018 kõrvalkulude kohta üüripinna eest 350 m2 on hageja esitanud kostjale arve nr 182828 summas 803,06 eurot (koos käibemaksuga). Arvest nähtub tasu elektri eest, vee eest, prügiveo eest ning heakorra, halduse, tehnosüsteemide hoolduse eest (dtl 55). Samuti on juuli perioodi eest kostjale esitatud üüripinna eest 485 m2 arve nr 182829 summas 223,10 eurot (koos käibemaksuga) prügiveo ning heakorra, halduse, tehnosüsteemide hoolduse eest (dtl 56). Kohus selgitab, et üksnes arve esitamine ei tõenda arves märgitud kulude olemasolu ja suurust. Kohus on 24.09.2019 toimunud eelistungil teinud hagejale ettepaneku esitada nõude alusdokumendid ning välja tuua, kuidas summad olid üürnike vahel jaotunud. Samuti on kohus selgitanud tõendamiskoormist 14.05.2019 kirjaga (dtl 86-88). Kohus selgitab täiendavalt, et hagejal tuli seega tõendada, kui suured olid tervikuna kommunaalkulud selles ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Samuti oli hageja kohustus ära näidata ja tõendada, kuidas jagunevad kulud üürnike vahel ehk kuidas on saadud summa, mida kostja peab vastavalt oma üüritud pinna suurusele maksma. Hageja on ise kinnitanud, et kinnistul oli mitu üürniku. Hageja poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt on xxx xxxx mai 2018 eest esitanud hagejale xxxx veetarbimise kohta (s.o veevarustus ja heitvee ärajuhtimine) arve summas 2090,45 eurot (dtl 231), juuni 2018 eest arve summas 1357,44 eurot (dtl 233) ning juuli 2018 eest arve summas 1173,22 eurot (dtl 234). Nimetatud arvetest nähtub, et xxx xxxx müüb hagejale vett hinnaga 4,04 eurot/m3. Hageja poolt kostjale esitatud arvetel on märgitud hinnaks aga 4,44 eurot/m3. See, et kostja on varasemalt aktsepteerinud nimetatud hinda tasudes hageja poolt esitatud varasemaid arveid, ei tähenda, et ta ei võiks viidatud arveid vaidlustada. Kohus on seisukohal, et kommunaalteenuste eest maksmine saab toimuda samade ühikuhindade alusel, mis hagejale esitatakse. Samuti märgib kohus, et hageja ei ole esitanud täiendavaid dokumente, millest nähtuks, mis alusel ja kuidas veetarbimist üürnike vahel arvestatakse. Samas ei ole aga hageja esitanud andmeid ega tõendeid, mis ulatuses kostja vett tarbis. Samuti on hageja esitanud tõendina 04.06.2018, 03.07.2018 ja 16.08.2018 xxxx xxx arved summas 70,52 eurot, 76,31 eurot ning 70,52 eurot (s.o konteineri laenutamine, tühjendamine) (dlk 237-239) ning xxxx arved olmejäätmete äraveo eest aadressilt xxxx 303 eurot, 260 eurot ning 275,75 eurot (dtl 240-242).
Kostjale esitatud arvetel on märgitud prügiveo hinnaks 360 eurot, mis on arvestatud koefitsiendiga 0,029 ja 0,041. Seega ei vasta kostjale esitatud arvetel märgitud hind hagejale esitatud teenuse osutaja hindadega. Hageja ei ole esitanud kohtule täiendavaid tõendeid, kuidas on jaotunud üürnike vahel nimetatud teenuse eest tasumine. Samuti märgib kohus, xxxx xxx-i poolt esitatud arvetest ei nähtu, millise aadressi prügiveo eest need on esitatud. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane ka hageja poolt esitatud xxxx xxx arve, kuna nimetatud arves on märgitud teenusekohaks xxxx ning arve on esitatud augusti 2019 eest (dtl 235236). Üüripinnaga seotud alusdokumente ega alusarveid seoses elektritarbimisega ei ole hageja esitanud. Arvetel märgitud heakorra, halduse, tehnosüsteemide hoolduse eest märgitud summade kujunemist ei ole hageja selgitanud ega tõendanud. Hageja ei ole välja toonud m.h ka lepingus märgitud üüritava pinna suuruse suhet hoone üüripindade suhtes. Kuna hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid (s.h kuidas ja mis alusel olid üürnike vahel kulud jaotatud ning samuti on osade kulude osas esitamata arved, mida teenuspakkujad on hagejale esitanud), siis ei saa kohus kontrollida ka kostjale esitatud arvete õigsust. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue kommunaalkulude osas põhjendatud ja kohus jätab hagi selles osas rahuldamata.
rahuldanud hageja nõuet aga täies ulatuses, siis ei ole ka viivis täies ulatuses põhjendatud. Arvestades võlgnevuse suurust peab kohus põhjendatuks viivist summas 326,80 eurot (s.o viivis tasumata üürilt).
menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.