Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 13.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-104025/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 13.02.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1769

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Renovum OÜ14042462

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht 13.02.2020, Tallinn Tsiviilasja number

2-19-104025

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi J T vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

1235,39 eurot

Menetlusosalised ja nende Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindaja esindajad Alla Žulinskaja Kostja J T (isikukood xxxx) Asja läbivaatamine

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista J Tlt Renovum OÜ kasuks Express Credit AS ja J T vahel 22.12.2017 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 20171222010 tulenevalt põhivõlgnevus summas 583,61 eurot ja intress perioodi 22.04.2018 kuni 21.09.2018 eest summas 92,56 eurot.

3.Välja mõista J Tlt Renovum OÜ kasuks Express Credit AS ja J T vahel 22.12.2017 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 20171222010 tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 23.06.2018 kuni 02.10.2019 eest summas 51,55 eurot ja viivis protsendina põhivõlgnevuselt (583,61 eurot) alates 03.10.2019 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa (583,61 eurot).

4.Jätta menetluskulud J T kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 10.05.2016 lahendis 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel. Riigikohus leiab, et VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tuleks tühiseks hinnata vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Arvestades hageja viivisenõude perioodil kehtestatud referentsimäärasid (viivise määr umbes 0,02 % päevas) ning hageja nõuet (viivise määr 0,12% põhivõlalt päevas, ületab üldtingimustes (s.o Express Credit AS laenuleping) p-s 6.3. sätestatud viivise määr 0,12% põhivõlalt päevas käesoleval juhul seadusjärgset viivisemäära enam kui viis korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis seadusjärgses määras. Kohus viitab Riigikohtu lahendile, mille kohaselt VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures ka selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6605, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Hageja 28.10.2019 menetlusdokumendis esitatud väited põhistamaks laenulepingu üldtingimuste punktis 6.3 kokkulepitud viivise määra ei ole veenvad. Hageja ei ole tõendanud, et lepingu sõlmimisel ei olnud vastastikuste kohustuste tasakaal kostja jaoks oluline. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti Panga teatel oli referentsintressimäär alates 01.01.2018 aastas 0,00%. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär perioodil alates 01.01.2018-01.01.2019