Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Tartu Maakohus Külli Puusep 12. veebruar 2020, Valga kohtumaja 2-19-104400 B2 Kapital SIA hagi Tramet Group OÜ vastu võlgnevuse nõudes 46 eurot 60 senti Hageja B2 Kapital SIA (registrikood xxx) Hageja lepinguline esindaja T.R (xxx OÜ) Kostja Tramet Group OÜ (registrikood xxx) Kostja seaduslik esindaja K.M (isikukood xxx) kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Kapital SIA hagi Tramet Group OÜ vastu osaliselt
2.Mõista Tramet Group OÜ-lt B2 Kapital SIA kasuks välja:
2.1.tagastamata põhivõlgnevus 28 eurot 2 senti;
2.2.sissenõutavaks muutunud viivis 7 eurot 96 senti;
2.3.viivis põhinõudelt (28 eurot 2 senti) alates 24. aprillist 2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
3.Jätta hagi rahuldamata põhinõudest 6 euro 98 sendi ja viivisest 84 sendi ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta hageja menetluskuludest 82% kostja kanda ja 18% hageja kanda.
5.Määrata B2 Kapital SIA menetluskulude rahaliseks suuruseks 121 eurot.
6.Mõista Tramet Group OÜ-lt B2 Kapital SIA kasuks välja menetluskulu kokku 99 eurot. Tramet Group OÜ-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (99 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
2-19-104400 Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSEKÄIK
1.B2 Kapital SIA esitas 11. veebruaril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 72 euro 48 sendi saamiseks. Kohus tegi võlgnikule 20. veebruaril 2019 makseettepaneku, mis toimetati kätte 3. märtsil 2019. Võlgnik Tramet Group OÜ esitas
3.märtsil 2019 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 18. märtsi 2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.B2 Kapital SIA esitas 23. aprillil 2019 Tartu Maakohtule hagi Tramet Group OÜ vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 30. augustil 2011 mobiilsideteenuse lepingud. Hagiavalduse kohaselt oli kostja jätnud tasumata arved nr xxx, xxx, xxx ja xxx. Tele2 ütles lepingu üles 23. veebruaril 2017, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. 14. septembril 2017 loovutas Tele2 nõude kostja vastu hagejale. 20. detsember 2017 tasus kostja inkassoettevõttele 100 eurot 6 senti, millest 44 eurot 99 senti on arvestatud sissenõudmiskulude ja põhivõlgnevuse katteks 55 eurot 7 senti. Kostjal on tasumata veel põhivõlgnevuse summas 35 eurot.
3.Tartu Maakohus võttis 23. aprilli 2019. a määrusega hagiavalduse menetlusse. Kostja vastus hagiavaldusele
4.Kostja esitas 18. mail 2019 vastuse hagiavaldusele. Vastuse kohaselt B2 Kapital SIA ei ole esitanud koos hagiga tõendit, et B2 Kapital SIA-l on seaduslik alus olla hageja. B2 Kapital SIA on esitanud kohtule hagi ning lisadena on lisanud muuhulgas nõude loovutamise lepingu B2 Kapital SIA ja Tele2 Eesti AS vahel. Nõude loovutamise lepingu p 2 ütleb, et nõuded edastatakse nõude omandajale (B2 Kapital SIA) digitaalselt allkirjastatud nimekirjana. Vastuse kohaselt ei ole õige hageja väide, et Tele2 ütles lepingu üles vaid kostja ise lõpetas omaalgatuslikult lepingu. Samuti on Tele2 käitunud kostja arvates arvete väljastamisel ja võla loovutamisel ebakorrektselt. Arve nr xxx oli kostja sõnul väär ning kostja ei aktsepteerinud seda.
2-19-104400 Peale hageja poolt ühenduse võtmist kostjaga saatis hageja kostjale võlgnevuse põhinõude alusdokumendid, Tele2 arved nr xxx, xxx ja xxx. Kostja tasus Tele2-le ära kõik kolm arvet, märkides selgitusse kõigi kolme arve numbrid. Kuna kostja tasus Tele2 Eesti AS-ile põhinõude aluseks olevad arved, siis puudub kostjal põhinõude võlg. Kuna Tele2 Eesti AS ei ole kostjat teavitanud võla loovutamisest ning samuti ei ole hageja esitanud kostjale võlgnevuse loovutamise lepingut, siis ei olnud kostjal alust tasuda arveid hagejale. Kostja on tasunud 18. detsembril 2017 kogu põhivõla, seega on hageja viiviste arvestus vale. Arve nr xxx (arve summa 88 eurot 8 senti) õige arvestus oleks (periood 6. aprill 2017-18. detsember 2017 see on 256 päeva). Edasise perioodi eest viiviseid arvutada pole võimalik, sest kostja on arve tasunud täies ulatuses 18. detsembril 2017. Seega viivis sellelt arvelt oleks kokku 4 eurot 94 senti (0,02192% iga viivitatud 256 päeva eest). Arve nr xxx (arve summa 1 euro 99 senti) viiviseid kostja ei aktsepteeri üldse, sest seda teenust pole Tele2 Eesti AS kostjale osutanud ja kui Tele2 Eesti AS oleks osutanud, siis oleks antud arvel hilinenud päevi 195 päeva. Sellisel juhul oleks selle arve viivise summa 9 senti. Hageja seisukoht kostja vastusele
5.Hageja esitas 4. juunil 2019 seisukoha kostja vastuse suhtes ning esitas tõenditena Tele2 Eesti AS kinnituse nõude loovutamise kohta ning Tele2 Eesti AS teenuste kasutamise tingimused. Seisukoha kohaselt teavitati kostjat nõude loovutamisest lepingus märgitud e-posti (xxx) teel 18. septembril 2019. Hageja nõustus, et on ekslikult hagis märkinud, et leping öeldi üles. Lepingute lõpetamine toimus kliendi algatusel. 23. veebruaril 2017 vormistati lepingud kostja nimelt üle teisele ettevõttele. Ümbervormistamise hetkel olid tasumata 1. veebruari 2017 arve nr xxx, millele lisandus ka 1. märtsi 2017. a lõpparve nr xxx. Arvetel on kajastatud kliendile osutatud teenused. Arve nr xxx kohaselt osutati kostjale teenust, milleks oli „Kõnede eristus postiaadressile”. Kuivõrd kõnede eristus telliti 2017. aasta aprillis, ei ole tellimuse info enam taastatav. Hageja ei nõustu sellega, et kostja tasutud summa tuleb arvestada eelkõige põhivõla katteks. Põhivõlg muutus sissenõutavaks juba 5. aprillil 2017 ja 5. juunil 2017. Kostja tegi makse alles aasta lõpus. Kostjal oli võimalik kuni 14. septembrini 2017 arveid puudutavad asjaolud välja selgitada Tele2 Eesti AS-i käest ning pärast seda inkassomenetluses. Kuna kostja ei tasunud arveid tähtaegselt tuli võlgnevuse sissenõudmiseks teha täiendavaid kulutusi (meeldetuletused, inkassomenetlus). Kuna kostja peab lisaks põhikohustusele tasuma ka kulutuste eest, siis on esmalt loetud kaetuks tehtud kulutused ning seejärel põhivõlgnevus. Kostja vastus hageja seisukohale
6.Kostja vastas hageja seisukohale 30. juunil 2019. Kostja jäi selle juurde, et B2 Kapital SIA ei ole esitanud koos hagiga tõendit, et B2 Kapital SIA-l oli seaduslik alus 2017. aastal võlga sisse nõuda. Hageja poolt esitatud nõude loovutamise lepingu punkt 2 ütleb üheselt, et nõuded edastatakse nõude omandajale digitaalselt allkirjastatud nimekirjana. B2 Kapital SIA ei ole lisanud hagile Tele2 Eesti AS poolt digitaalselt allkirjastatud nimekirja. Kuniks hageja ei ole esitanud eelpool nimetatud digitaalselt allkirjastatud nimekirja, nagu näeb ette nõude loovutamise leping B2 Kapital SIA ja Tele2 Eesti AS vahel, kus nähtuks, et B2 Kapital SIA-l oli õigus võlga 2017. aastal sisse nõuda, siis seni leiab kostja, et hageja kirjalikus seisukohas punkt 7 välja toodud mahaarvamine kulude katteks summas 44 eurot 99 senti on ebaseaduslik, sest hetkel on tõendamata ja paljasõnaline väide nagu võlgnevus oleks loovutatud enne kostja poolt tehtud ülekannet Tele2 Eesti AS arveldusarvele. Samuti ei ole B2 Kapital SIA 2017-ndal aastal esitanud kostjale ühtegi arvet kulude tegemise kohta ning samuti ei ole esitanud tasaarvelduse ettepanekut.
2-19-104400
7.Kohus määras 14. jaanuaril 2020 hagejale lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja 24. jaanuar 2020 ja kostjale 30. jaanuar 2020. Hageja lõplik seisukoht
8.Hageja esitas kohtule oma lõplikud seisukohad 23. jaanuaril 2020. Hageja seisukoha kohaselt
14.septembril 2017. a loovutas Tele2 Eesti AS nõude kostja vastu hagejale. Vastavalt nõude loovutamise lepingu lisa 1, punktile 2 edastatakse Nõude omandajale digitaalselt allkirjastatud nimekirjana Nõude omandaja: xxx, kontakt e-mail aadressile xxx iga kuu 10. kuupäevaks või sellele järgnevale tööpäevaks. Nõude loovutamise lepingu väljavõte on hagiavalduse lisas 17. Hagiavalduse lisas 18 on väljavõte digitaalselt allkirjastatud nimekirjast, mis edastati nõude omandajale. Kuna kokku loovutati 487 nõuet, on hageja esitanud konfidentsiaalsuse huvides vaid väljavõtte nõuete nimekirjast. Hageja lisas oma seisukohale digiallkirjade kinnituslehe ja allkirjastaja volikirja. Kostjat teavitati nõude loovutamisest lepingus märgitud e-posti (xxx) teel
18.septembril 2017. a. 4. juunil 2019. a esitas hageja kohtule nõude loovutaja Tele2 Eesti AS kinnituse nõude loovutamise kohta. Hageja lisas oma vastusele kinnituse allkirjastanud isiku volikirja. Kostja võlgnevus loovutati enne kostja poolt tehtud ülekannet Tele2 Eesti AS arveldusarvele. Hageja on tõendanud, et kostja võlgnevus loovutati hagejale 14. septembril 2017. a. Kostja tasus 100 eurot 6 senti alles 20. detsembril 2017. a. Tele2 teenuste kasutamise tingimuste punkti 4.8. kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses, saatis Tele2 Eesti AS 2017. a juunis kostjale maksehäireregistri kirja. Vastavalt Tele2 Eesti AS-i hinnakirjale on maksehäireregistri kirja saatmise tasu suuruseks 4,16€ + km ehk 4,99 eurot. Kostja on lepingu sõlmimisel nõustunud Tele2 hinnakirjaga. Peale nõude loovutamist alustas Creditreform Eesti OÜ 15. septembril 2017. a uuelt võlausaldajalt ehk hagejalt saadud käsundi alusel võlgnevuse sissenõudmist inkassomenetluses. Antud juhul oli inkassomenetluse tasu suuruseks 40 eurot. 19. septembril 2017. a saatis Creditreform Eesti OÜ kostjale võlateatise, milles on märgitud inkassotasu ehk võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Kostja oli teadlik, et võlgnevusele on lisandunud sissenõudmiskulud, summas kokku 44 eurot 99 senti. Sissenõudmiskulu on märgitud kostjale saadetud arvel nr xxx ja kostjale Creditreformi poolt edastatud võlateatistel. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 44 eurot 99 senti mõistlik ja põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt kokku sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 44 eurot 99 senti. Kostja lõplik seisukoht
9.Kostja esitas oma vastuse hageja seisukohale 28. jaanuaril 2020. Kostja vastuse kohaselt esitas hageja esindaja 23. jaanuaril 2020 nõudeloovutamise digiallkirja kinnituslehe, millest nähtub, et nõudeloovutamisele on alla kirjutanud xxx, kellel allkirjastamise momendil puudus volitus antud dokumendi allkirjastamiseks. xxx on antud volikiri alles 20. jaanuaril 2020 samaliigiliste dokumentide allkirjastamiseks. See, et 20. jaanuari 2020. a volikirjas on kirjutatud tekst “Volikiri on antud tagasiulatuva mõjuga alates 1. jaanuar 2017” ei tee olematuks asjaolu, et nõudeloovutamise hetkel puudus xxx õigus nõudeloovutamise allkirjastamiseks. Creditreform Eesti OÜ poolt 19. septembril 2017 saadetud võlateatis oli paljasõnaline ja tõendamatu, mille alusel ei saanudki kostja Creditreform Eesti OÜ-le tasuda teatises märgitud nõuet. Kostjal puudus seaduslik alus Tele2 Eesti AS-ile võlgu jäädud summa tasumiseks kolmandale osapoolele. Creditreform Eesti OÜ poolt väljastatud võlateatis oli paljasõnaline.
2-19-104400 Kuna kostja ei olnud sõlminud lepingut B2 Kapital SIA, ega Creditreform Eesti OÜ-ga, siis oleks pidanud Creditreform Eesti OÜ koos võlateatisega tõendama, et tal on õigus sisse nõuda kostjalt võlga, mis kostja jäi võlgu Tele2 Eesti OÜ-le. Kuna hageja ei tõendanud kostjale, et võlgnevus on Tele2 Eesti AS-ilt üle läinud hagejale, siis puudus kostja seisukohalt ka alus hagejal arvestada sissenõudmiskulusid ning kostja poolt tasutud võlgnevus Tele2 Eesti AS-ile oleks tulnud täies ulatuses kanda põhivõlgnevuse katteks. Samuti kuna kostja tasus võlgnevuse Tele2 Eesti AS arvelduskontole ning märkis selgitusse konkreetsed arve numbrid, mille eest kostja nimetatud summa kandis, siis leiab kostja, et põhinõude aluseks olevad arved on täies ulatuses tasutud ning nendelt viiviste arvutamine ei ole põhjendatud. Kuna kostja oli võlgu Tele2 Eesti AS-ile ja Tele2 Eestil ei olnud kostja vastu muid nõudeid, siis ei olekski saanud Tele2 Eesti toimida teisiti, kui lugeda võlgu olevad arved tasutuks. See, et Tele2 Eesti AS kostja poolt tasutud summad edasi kandis kolmandale osapoolele ei puuduta enam kostjat, sest kostja tasus arvete eest olevad võlgnevused Tele2 Eesti AS-ile. Kostja jäi seisukohale, et ei ole hagejale võlgu ning palus hagi jätta rahuldamata.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus rahuldab hagi 28 euro 2 sendi suuruse põhivõlgnevuse ja sissenõuatavaks muutunud viivise 7 euro 96 sendi osas.
11.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
12.Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
13.Hageja nõuab kostjalt Tele2 Eesti AS ja Tramet Group OÜ vahel sõlmitud mobiilsideteenuse lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 8 euro 80 sendi ja lisanduva viivise põhivõlgnevuselt (35 eurot) tasumist alates
24.aprillist 2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Kohus võtab esmalt seisukoha 35 euro suuruse põhivõla nõude kohta (I), seejärel käsitleb viivistega seonduvat (II) ning lõpetuseks jagab kohus menetluskulud (III). I
15.Kostja ja Tele2 Eesti AS on sõlminud 30. augustil 2011 mobiilsideteenuse lepingud kliendinumbriga xxx (dtl 25-46). Lepingute sõlmimisega on kostja kinnitanud, et ta on tutvunud ja nõustunud liitumislepingu ja/või järelmaksulepingu lahutamatuks osaks olevate pakkumise tingimustega, Tele2 teenuse kasutamise tingimustega, Tele2 interneti kasutamise tingimustega, Tele2 järelmaksu tingimustega, Tele2 hinnakirjaga, teenuste ja seadmete kasutamise juhendmaterjalidega ning kohustub neid täitma. Kostja lõpetas 23. veebruaril 2017 lepingu
2-19-104400 Tele2 Eesti AS-ga ja loovutas kõik telefoninumbrid xxx (dtl 100 ja dtl 114). Numbrite ümbervormistamise hetkel oli tasumata 1. veebruari 2017. a arve nr xxx (dtl 62-65), millele lisandus 1. märtsil 2017 lõpparve nr xxx (dtl 66-69). Pärast seda koostati kostjale veel arve nr xxx (dtl 71), millest nähtub, et kostjale osutati 2017. aasta aprillis teenust, milleks oli „Kõnede eristus postiaadressile“. 14. septembril 2017 loovutas Tele2 nõude kostja vastu hagejale (dtl 7374). Hageja pöördus võla sissenõudmiseks inkassoettevõtte Creditreform Eesti OÜ poole.
20.detsembril 2017 tasus kostja Tele2 Eesti AS-le 100 eurot 6 senti, mille Tele2 Eesti AS kandis üle hageja kontole. Hageja arvestas kostja poolt sooritatud maksest 44 eurot 99 senti sissenõudmiskulude ja 55 eurot 7 senti põhivõlgnevuse katteks.
16.Kostja on oma vastustes hagejale seisukohal, et B2 Kapital SIA-l ei ole seaduslikku alust olla hageja. Kostja arvates ei ole hageja tõendanud, et vaidlusalune nõue oleks Tele2 Eesti AS poolt B2 Kapital SIA-le üle läinud. Hageja on esitanud nõude ülemineku tõendamiseks Tele2 Eesti AS ja B2 Kapital SIA vahelise nõude loovutamise lepingu (dtl 73), väljavõtte nõuete nimekirjast (dtl 74), Tele2 Eesti AS kinnituse, et nõue on loovutatud B2 Kapital SIA-le (dtl 117), digiallkirjade kinnituslehe (dtl 144), volikirja xxx (kelle digiallkiri oli digiallkirjade kinnituslehel) tähtajaga 1. jaanuarist 2017 kuni 1. jaanuarini 2021 (dtl 146) ja tähtajatu volikirja algusega 19. september 2018 xxx, kes allkirjastas Tele2 Eesti AS kinnituse nõude loovutamise kohta (dtl 149). Kohtu hinnangul on eelpool nimetatud tõenditest tulenevalt tuvastatud, et Tele2 Eesti AS on oma nõude kostja vastu loovutanud B2 Kapital SIA-le.
17.Kostja on esitanud vastuväite, et kostjale väljastatud arve nr xxx (dtl 71) summas 1 euro 99 senti oli väär. Kostja sõnul ei ole talle kunagi saadetud posti teel igakuist kõnede eristust ja veel vähem oleks Tele2-l alust saata kostjale posti teel kõnede eristust perioodi 1. aprill 2017 – 30. aprill 2017 eest, sest sellel ajal ei olnud kostja enam Tele2 klient (dtl 101). Kohus nõustub kostjaga, et arve nr xxx on kostjale esitatud alusetult. Hageja tunnistab oma 4. juuni 2019. a seisukohas, et leping lõpetati kliendi algatusel 23. veebruaril 2017, kuid kõnede eristus olevat tellitud 2017. aasta aprillis (dtl 114). Arvestades, et Tramet Group OÜ ei olnud 2017. a aprillis enam Tele2 Eesti AS klient, ega omanud Tele2 Eesti AS-s telefoninumbreid ei saanud Tele2 Eesti AS osutada kostjale samal ajal postiaadressile kõnede eristuse teenust. Hageja ei ole ka tõendanud, et nõude loovutaja oleks vastavat teenust osutanud või kostja vastavat teenust tellinud.
18.Kostja sõnul ei tasunud ta Tele2 Eesti AS-le arvet nr xxx summas 88 eurot 8 senti, sest Tele2 ei võtnud temaga ühendust ja ei tühistanud valesti esitatud arvet nr xxx (dtl 101). Koos Tele2 Eesti AS-ga lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et on tutvunud Tele2 teenuste kasutamise tingimustega. Tele2 teenuste kasutamise tingimuste punkti 3.1.17 kohaselt on kliendil õigus jätta kuni kaebuse lahendamiseni tasumata arve osa, mille klient on vaidlustanud enne maksetähtpäeva saabumist. Kostja ei vaidlustanud arvet nr xxx, seega ei tekkinud tal ka õigust jätta seda arvet tasumata. Arve nr xxx maksetähtpäev oli 5. aprill 2017, kostja jättis arve maksetähtajaks tasumata.
19.Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal oli õigus küsida kostjalt 44 euro 99 sendi suurust sissenõudekulu ja arvestada kostja Tele2 Eesti AS-le tasutud 100 eurot 6 senti esmalt sissenõudmiskulude ja seejärel põhivõlgnevuse katteks. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Hageja on nõudnud kostjalt sissenõudmiskulusid summas 44 eurot 99 senti, samas ei ole hageja tõendanud, et kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületaks VÕS § 1131 lg 1 sätestatud 40 euro suurust hüvitist. Põhimõtteliselt on
2-19-104400 lepingupooltel võimalik leppida kokku ka 40 eurot ületavas sissenõudekulude hüvitamises. Sellisel juhul on tegemist VÕS § 158 lg 1 sätestatud leppetrahviga. Käesoleval juhul tugineb hageja Tele2 teenuste kasutamise tingimuste punktile 4.8 (dtl 123), mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Kohtu hinnangul ei ole vastav lepingupunkt käsitletav leppetrahvi kokkuleppena, millel põhinevalt võiks hageja nõuda suuremat sissenõudmiskulude hüvitamist kui 40 eurot. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud nõuda kostjalt sissenõudekulu suuremas summas kui 40 eurot.
20.Arve nr xxx maksetähtaeg oli 5. aprillil 2019. Kostjal ei olnud Tele2 Eesti AS ja kostja vahelisest lepingust tulenevalt õigust jätta arvet tasumata. Vastavalt Tele2 Eesti AS teenuste kasutamise tingimuste punktile 6.13 oli kostja kohustatud tasuma arve Tele2 arveldusarvele hiljemalt arvel märgitud maksetähtpäevaks ja vastavalt punktil 6.13.2 oli Tele2-l õigus nõuda kliendilt maksetähtpäevaks tasumata summalt viivist (dtl 126). VÕS § 101 lg 1 punkti 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Eelnevast tulenevalt oli hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
21.Kostja on esitanud vastuväite, et Creditreform Eesti OÜ 19. septembril 2017 saadetud võlateatis oli paljasõnaline ja tõendamata, mille alusel ei saanudki kostja Creditreform Eesti OÜ-le tasuda teatises märgitud nõuet. Kostja ei olnud sõlminud lepingut B2 Kapital SIA ega Creditreform Eesti OÜ-ga ja kuna Tele2 Eesti AS ei ole kostjale teada andnud, et nõue on loovutatud kolmandale osapoolele B2 Kapital SIA-le või Creditreform Eesti OÜ-le, siis puudus Kostjal seaduslik alus Tele2 Eesti AS-ile võlgu jäädud summa tasumiseks kolmandale osapoolele. Iseenesest on õige kostja väide, et kostja võis keelduda kohustuse täitmisest B2 Kapital SIA-le. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja on kostjale andnud senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumendi nõude loovutamise kohta, või et Tele2 Eesti AS oleks nõude loovutamisest kostjat kirjalikult teatanud. Siiski ei tähenda eelnev, et nõue ei oleks B2 Kapital SIA-le olnud üle läinud. Kohtu hinnangul kinnitavad p 16 all nimetatud hageja esitatud tõendid, et Tele2 Eesti AS on nõude kostja vastu loovutanud 14. septembril 2017 B2 Kapital SIA-le. Hagejal oli õigus nõuda viivist ning seetõttu VÕS § 1131 lg 1 alusel ka sissenõudekulu 40 eurot.
22.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse ESS-s reguleerimata VÕS-i sätteid. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on nõude loovutaja ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel kohustus nõude loovutaja osutama kostjale mobiilsideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt
2-19-104400 kohustuse täitmist. Arvestades, et põhinõue ja kulutuste hüvitamise nõue ei ole täielikult põhjendatud leiab kohus, et hagiavaldus on põhinõude osas põhjendatud osaliselt.
23.Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on märkinud, et nõude loovutaja on oma sideteenuse lepingust tulenevad kohustused täitunud: osutanud kostjale sideteenust poolte vahel kokku lepitud tingimustele. Kostja on aga oma tasu maksmise kohustused jätnud täitmata.
24.Kohus on tuvastanud, et kostja jättis nõude loovutajale tasumata arve nr xxx, mille tasumise tähtaeg oli 5. aprillil 2017. Alates 6. aprillist 2017 oli nõude loovutajal õigus nõuda tasumata arve nr xxx tasumata jätmiselt viivist. Seega oli tulenevalt VÕS § 1131 lg-le 1 nõude loovutajal ja pärast nõude loovutamist hagejal nõuda kostjalt 40 euro suurust sissenõudekulu. Kostja tasus 20. detsember 2017 Tele2 Eesti AS-le 100 eurot 6 senti, mille nõude loovutaja tasus edasi hageja kontole. Hageja arvestas tasutud summast 44 eurot 99 senti sissenõudmiskulude ja põhivõlgnevuse katteks 55 eurot 7 senti. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal oli õigus nõuda sissenõudekulusid summas 40 eurot. Seega tuleb kostja poolt hagejale tasutud 100 eurost 6 sendist arvestada sissenõudekulude katteks 40 eurot ja põhivõlgnevuse katteks 60 eurot 6 senti. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Tele2 Eesti AS poolt kostjale esitatud arve nr xxx oli põhjendamatu ja tuleb jätta kostjalt välja nõudmata. Seetõttu on kostjalt kohtu poolt välja mõistetava põhiosa suurus 28 eurot 2 senti (88,08-60,06=28,02). II
25.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 8 eurot 80 senti. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivist seadusjärgses määras. Vastavalt Tele2 Eesti AS teenuste kasutamise tingimuste punktile 6.13 oli kostja kohustatud tasuma arve Tele2 arveldusarvele hiljemalt arvel märgitud maksetähtpäevaks ja vastavalt punktile 6.13.2 oli Tele2-l õigus nõuda kliendilt maksetähtpäevaks tasumata summalt viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (dtl 126).
26.Kohtule hageja poolt esitatud viivise arvestusest (dtl 22) nähtuvalt on hageja arvestanud viivist järgnevalt: • arve nr xxx summas 88 eurot 8 senti pealt alates 6. aprillist 2017 – 19. detsembrini 2017. a 257 päeva eest määraga 0,02192% päevas summas 4 eurot 96 senti; • arve nr xxx summas 33 eurot 1 senti pealt alates 20. detsembrist 2017 – 23. aprillini 2019. a 489 päeva eest määraga 0,02192% päevas summas 3 eurot 54 senti; • arve nr xxx summas 1 eurot 99 senti pealt alates 6. aprillist 2017 – 23. aprillist 2019. a 686 päeva eest määraga 0,02192% päevas summas 30 senti; • lisaks nõuab hageja viivist põhinõudelt alates 24. aprillist 2019. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt aastas.
27.Kuna kostja on rikkunud raha maksmise kohustust ning ei ole õigeaegselt täitnud põhiosa maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist. Arvestades otsuse p 17 märgituga ei mõista kohus välja viivist arve nr xxx osas summas 30 senti. Vastavalt otsuse p 24 märgitule on kohtu poolt kostjalt välja mõistetud põhiosa suurus 28 eurot 2 senti ning seega mõistab kohus arve nr xxx pealt perioodil 20. detsember 2017 – 23. aprill 2019 välja viivise tasumata summalt 28 eurolt 2 sendilt, mitte 33 eurolt 1 sendilt. Selle
2-19-104400 perioodi pealt on välja mõistetava viivise summa seega 3 eurot (28,02 x 0,02192% x 489 = 3,00). Arve nr xxx summas 88 euro 8 sendi pealt perioodi 6. aprill 2017 kuni 19. detsember 2017 eest tuleb kohtu hinnangul viivis välja mõista hageja poolt nõutud ulatuses 4 eurot 96 senti. Kohus mõistab kostjalt kokku hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 7 eurot 96 senti.
28.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhinõudelt (28 eurot 2 senti) alates 24. aprillist 2019. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. III
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 82% ulatuses.
30.Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 75 euro, maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulude 20 euro ja õigusabikulude 465 euro väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
31.Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 6. mai 2015. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
32.Hagihind on käesolevas asjas 46 eurot 60 senti. Menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, peaks jääma tsiviilasja hinna piiresse ning määrab hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 46 eurot (õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja hagimenetluses 26 eurot).
33.Kokku tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 121 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 46 eurot.
34.Arvestades, et kohus rahuldas hagi 82% ulatuses jätab kohus hageja menetluskulud 99 euro ulatuses kostja kanda ja 22 euro ulatuses hageja enda kanda.
2-19-104400
35.Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
37.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.