Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-18-11582

2-18-11582 võõrandada ja vilja väärtus vähenes. Hageja nõuab kostjatelt vilja väärtuse vähenemisega kaasnenud kahju hüvitamist (otsene varaline kahju). Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt kahju 29 493,10 euro, perioodi 21.02.2017-06.12.2017 eest sissenõutavaks muutunud viiviste summas 1669,67 euro, perioodi 07.12.2017 – 01.08.2018 eest sissenõutavaks muutunud viiviste 1374 euro ja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viiviste väljamõistmist kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostja I Põllumajandusuuringute Keskus vastus Kostja I märgib 04.09.2018.a vastuses hagiavaldusele esmalt, et Põllumajandusuuringute Keskus on Eesti Vabariigi Maaeluministeeriumi hallatav riigiasutus ja seega ei oma tsiviilkohtumenetlusteovõimet TsMS § 201 lg 1 ja ei saa olla pooleks TsMS § 205 lg 1 ja 2 tähenduses. Kostja I juhib tähelepanu sellele, et hageja esitatud Põllumajandusuuringute Keskuse ja Baltic Agro 21. jaanuari 2015 kuupäevaga leping on allkirjastamata, kuid lepingu p 5.1 kohaselt jõustub see allkirjastamisel. Kostjale teadaolevalt jäigi see leping allkirjastamata. Hageja on jätnud mainimata ka selle, et Baltic Agro mõlemad koostöölepingud on seotud konkreetse viljaanalüsaatoriga Infratec 1241, seeria nr 91720287, asukohaga Kaarma ladu, Ebavere, Väike-Maarja, Lääne-Virumaa. Samuti on oluline arvestada, et allkirjastatud 27. mai 2013 lepinguga on hõlmatud üksnes järgmised kultuurid: nisu, oder ja tritikale ning ei ole hõlmatud kaer. Tiigi Keskuse ja Põllumajandusuuringute Keskuse vahel on 13. jaanuaril 2015 sõlmitud koostööleping, mis on seotud järgmiste viljaanalüsaatoritega: (a) Infratec 1241, seeria nr 12412965, asukohaga Tööstuse 15, Tamsalu, Lääne-Virumaa; (b) Infratec 1241, seeria nr 12413125, asukohaga Õli 4, Rakvere, Lääne-Virumaa; (c) Infratec 1241, seeria nr 12412926, asukohaga Linnamäe tee 6, Keila, Harjumaa. 1.6 Lepinguga olid hõlmatud kultuurid nisu, oder ja rukis (mahukaalu, niiskuse ja proteiini osas) ja raps (niiskuse ja õlisisalduse osas). Ei olnud hõlmatud kaer. Kostjale I teadaolevalt oli nii hagejal kui ka Tiigi Keskusel sõlmitud eraldi lepingud kostjaga II, mille alusel kostja II osutas hagejale ja Tiigi Keskusele viljaanalüsaatorite hoolduse ja kalibreerimisteenuseid (edaspidi Kalibreerimisleping). Kostja I ei vaidle vastu asjaolule, et 2016. a mais teostas kostja II (Ordior Eesti OÜ) hageja valduses olnud viljaanalüsaatorite hoolduse ja kalibreerimise. Kalibreerimine viidi kostja II poolt hageja juures läbi kalibreerimislepingute alusel. Kostja I poolt kostjale II esitatud keskseadme andmed olid õiged, mida tõestab ka asjaolu, et neid ei olnud vaja muuta peale vea ilmsikstulekut. Perioodil 24-26.08.2016 kalibreeris kostja II hageja seadmed ümber esimesel võimalusel pärast veast teadasaamist. Kostja I on seisukohal, et tal puudus lepingust tulenev kohustus osutada hagejale kalibreerimisteenust. Kostjal I oli lepingust tulenev kohustus tagada hagejale kalibreerimisteenused. Teenuse osutamine ja teenuse tagamine ei ole samasisulised mõisted. Kalibreerimisteenuseid osutas hagejale kostja II, mitte kostja I. TERNeti süsteemi loomisel jäeti seadmete kalibreerimine (tegevus, et kõik seadmed näitaksid samu tulemusi) 3(11)

2-18-11582 hooldusteenuse osutajale ehk kostjale II. Kostja I ülesanne selles skeemis on TERNeti süsteemi kuuluvate seadmete kindlaksmääramine (lepingute alusel), sobivate proovide ettevalmistamine (erinevad kultuurid ja erinevad parameetrid), nende vajalike parameetrite klassikaline määramine ning seejärel proovide edastamine kostjale II. Ordior Eesti OÜ (kostja II) esindaja hooldab seadmeid (vajadusel parandab), mõõdab proovid ja kohendab kalibreeringut selleks kliendiga sõlmitud lepingu alusel. Selliselt on süsteem toiminud enam kui 5 aastat. Kostjale I teadaolevalt osutab kostja II nii kostja I-le endale kui teistele klientidele, sh hagejale, kalibreerimisteenust vastavasisuliste hoolduslepingute alusel. Kostja II osutas hagejale viljaanalüsaatorite Infratec kalibreerimise ja hooldamise teenust juba alates seadmete soetamisest, st juba enne, kui sõlmiti nn TERNet-i lepingud kostjaga I. See tähendab, et hageja on kolmnurksuhtes, kus tal on eraldi üldine TERNeti leping kostjaga I ning seadme tehniliste küsimuste lahendamiseks on tal hooldusteenuste leping kostjaga II. Hooldusteenus sisaldas ka kalibreerimist ja see kalibreerimine toimus reeglina seadme hooldamise käigus. Seetõttu on põhjendamatu hageja käsitlus, justkui kostja I vastutaks hageja eest teenuste kvaliteedi eest, mille hageja ise tellis ja sai kostjalt II. Samuti on ebakorrektne ja tõendamata hageja seisukoht, nagu kasutaks kostja I pidevalt kostjat II enda majandus- või kutsetegevuses. Hageja on ise tellinud kalibreerimisteenused vahetult kostjalt II. Seetõttu ei ole kostja I kalibreerimisteenuste kontekstis kasutanud kostjat II ühegi enda kohustuse täitmiseks. Lisaks toimub TsÜS § 132 lg 1 alusel reeglina just füüsiliste isikute tegude omistamine. Kostja II seevastu on juriidiline isik, kes ei saa olla kostja I töötaja ning kellega kostja I pole sõlminud ka vastavasisulist käsundus- ega muud võlaõiguslikku lepingut. Seega ei saa juriidiliselt väita, et kostjal I tekiks vastutus kostja II tegevuse eest läbi TsÜS § 132 lg 1. Sõltumata eeltoodust ei saa kostja I vastutada seadmete ja kultuuride eest, mida pooled nende vahel sõlmitud lepingutes käsitlenud ei ole. Suurem osa väidetavast kahjust, summas 25 432,59 eurot, on tekkinud Tiigi Keskuse AS Tamsalus ja Keilas asuvate seadmetega mõõdetud kaera näitajate väidetavalt ebatäpsest mõõtmisest. Samas selle kultuuri osas puudus Tiigi Keskus AS-l kostjaga I üldse lepinguline kokkulepe ning puudub kokkulepe Tamsalus ja Keilas asuvate mõõteseadmete osas. Hageja 26 450,90 eurosest nõudest on ilmselgelt põhjendamatu 25 432,59 eurot. Hageja pole endale tekitanud kahju tõendanud. Kahju ei saa tõendada hageja enda koostatud Exceli tabeli ja lepinguprojektiga. Selge pole milliste põllumeestega ja millistel tingimustel on hageja lepingud sõlminud. Hageja väidab, et ta nõuab hagiga kahju vaid selle kaera ja nisu eest, millel kõik muud parameetrid vastasid kõrgema klassi vilja tingimustele, kuid mahukaal oli mõõdetud valesti. See väide on vastuolus hagiavalduse enda lisadega. Nii nähtub hagi lisast 9, et paljude mõõtmiste puhul olid probleemsed lisaks mahukaalule ka muud parameetrid. Lisaks sellele rõhutab kostja I, et hageja kinnitusel mõõtsid ebaõigesti kalibreeritud seadmed kaera mahukaalu tegelikust 40 ühikut madalamaks ja nisu mahukaalu 20 ühikut madalamaks. See tähendab, et paljude mõõtmiste puhul ei oleks igal juhul olnud tegemist kõrgema kategooria viljaga. Kostjale I jääb selgusetuks, miks on põllumeestele väidetavalt makstud hinnalisa niivõrd erinev (nt kaera puhul vahemikus 7 – 40 eurot tonni kohta). Seetõttu on arusaamatu, miks on lõplik vilja müügihind iga arve puhul erinev ja kust kohast on selline number võetud. Samuti on mitmed arved esitatud ilma igasuguse spetsifikatsioonita. Seetõttu on hageja poolt esitatud nõude summa kujunemine meelevaldne. Hageja ei saa kostjatele esitada nõudeid selle järgi, 4(11)

2-18-11582 kui palju ta otsustas oma suva järgi põllumeestele juurde maksta. Selle asemel saab tema nõue põhineda üksnes sellel, kui palju hagejal oli kohustus põllumeestega sõlmitud lepingute alusel neile juurde maksta. Kuna lepinguid pole hageja esitanud, ei saa hageja nõuet seega hetkel sisuliselt hinnata. Samas ei ole tõendatud seegi, et põllumeeste esitatud arved oleks seotud käesoleva asjaga. Hagile lisatud põllumeeste esialgsed arved pärinevad olulises osas perioodist augusti lõpp – oktoober 2016, s.o tegemist on mitu kuud pärast probleemi kostja II poolt parandamist esitatud arvetega. Arvetel puudub mistahes viide, millest nähtuks, et nendel käsitletud vilja mõõtmine toimus enne 26. augustit 2016, mil kostja II kalibreerimisprobleemi parandas. Seetõttu on tõendamata igasugune seos arvetel viidatud vilja ja kostja II kalibreerimisprobleemi vahel. Hageja on tõendamata jätnud ka selle, et ta on seganud ostetud ja väidetavalt valesti mõõdetud vilja madalama kvaliteediga viljaga, mistõttu on talle tekkinud kahju. Nimelt, on tavapraktika, et kui vilja kvaliteet jääb napilt madalamaks soovitava kategooria nõuetest, segatakse seda kõrgekvaliteedilise viljaga, et vilja kvaliteeti tõsta (nt segades suure koguse mahukaaluga 534 g/l kaera väiksema kogusega 560 g/l kaeraga, on võimalik tõsta kogu saadud segu mahukaalu üle 540 g/l ja seega toidukaera kategooriasse). Kui hageja seda ei teinud, vastutab ta kahju eest olulisel määral ise. Teisalt, kui ka eeldada, et hageja on seganud tegelikult kõrgema kvaliteediga vilja madalama kvaliteediga viljaga, on ta tõstnud selle madalama kvaliteediga vilja mahukaalu ja seega selle väärtust. Seega peaks hageja kohtu ette tooma ja tõendama ka selle, et millal, millise koguse ja millise mahukaaluga viljaga on ta väidetavalt ebatäpselt mõõdetud vilja seganud. Hageja kahjunõue on esitatud meelevaldses suuruses ja täielikult tõendamata. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II Ordior Eesti OÜ vastus hagiavaldusele Kostja II leiab 04.09.2018.a vastuses hagiavaldusele, et hageja ei ole hagiavalduse ega selle lisadega tõendanud, et väidetav kahju oleks tekkinud kostja II tegevuse tulemusel. Hageja väidab, et tasus seadmete ebaõige kalibreeringu tõttu tarnijatele perioodil 2016 mai – august nisu ja kaera eest hinna, mis ei vastanud vilja tegelikule kvaliteediklassile ja väärtusele. Tingimused, mis määrasid vilja kategooria ja mis kujundasid selle müügihinna, olid hageja väidete kohaselt määratud kindlaks vilja müügilepingutega, mis oli kõikide põllumeeste jaoks ühetaoline ja mille juurde kuulus ka lepingulisa müüdava teravilja kvaliteedinõuete kohta. Hageja soovib eeltoodud väiteid tõendada hagiavalduse lisas 8 toodud lepingulisa projektiga. Kostja II on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, millistel tingimustel ta põllumeestelt vilja ostis, mis määrasid vilja kategooria ja kujundasid selle müügihinna. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud mitte ühtegi müügilepingut ega müügilepingu lisa. Üksnes lepingulisa projekt ei ole tõendiks põllumeestega sõlmitud vilja müügilepingu tingimuste kohta. Hageja väidab, et nõuab kostjatelt kahju üksnes selle vilja (kaera ja nisu) eest, mille kõik muud parameetrid vastasid kõrgema klassi vilja tingimustele, kuid üksnes mahukaal oli mõõdetud ebaõigesti. Andmed väidetavalt ebaõigesti mõõdetud mahukaalu kohta esitab hageja hagiavalduse lisas 9 toodud tabelis. Kostja II on seisukohal, et nimetatud tabel ei tõenda hagejale kahju tekkimist tabelis toodud viljakoguste mahukaalu ebaõige mõõtmise tagajärjel, kuna hageja poolt hagiavalduse lisana 9 esitatud esmaste mõõtetulemuste tabelis puuduvad konkreetsed andmed mõõteprotseduuride kohta. Mainitud on ainult vilja saabumisaeg. Ei ole näidatud, millise aparaadiga mõõdeti, millal mõõdeti, kes mõõtmised sooritas, kuidas proov võeti ja käsitleti, kas tabelis toodud vilja kogus on saabunud ühe või 5(11)

2-18-11582 mitme koormana, kas on tehtud üks või mitu mõõtmist. Lisaks on tabelis mahukaalu mõõtmistulemused antud ilma mõõtmismääramatuseta, mistõttu ei saa tabelis toodud mahukaalu numbri alusel teha lõplikke järeldusi vilja kvaliteedi kohta. Kostja selgitab, et ükski mõõtmine ei ole kunagi täiesti täpne. Mõõtmise metoodikast ning kasutatavatest seadmetest tulenevalt esineb alati mõõtmismääramatus, mida tuleb arvestada mõõtmistulemuste tõlgendamisel. Mõõtmistulemuste esitamine ilma mõõtmismääramatuseta muudab tulemused mitteinformatiivseks. Hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, kas ja millisel määral hageja vilja kvaliteedi määramisel mõõtmismääramatusega arvestas. Mahukaalu tulemusi mõjutab märgatavalt ka aparaadi puhastamine rutiinse töö käigus, mistõttu ei ole välistatud ka mõõtmise ebatäpsus hageja poolt mõõteseadme rutiinse puhastamise ja kontrollinõuete täitmata jätmise tõttu. Seega ei saa hagiavalduse lisas 9 toodud tabeli alusel kuidagi tuvastada, et hagejale on tekkinud kahju hagiavalduses väidetud ulatuses ning et kahju on tekkinud üksnes kostja II tegevuse tulemusel. Hagiavalduse lisas 9 toodud tabeli andmetest nähtub, et hageja ei piirdu kahju hüvitamise nõudes ainult nende juhtumitega, kus vilja kvaliteet ei vasta toiduviljale esitatavatele nõuetele ainult mahukaalu näitaja tõttu. Nii näiteks nõuab hageja kahju hüvitamist ka nendel juhtudel, mil vili (söödanisu, söödakaer) on vastu võetud pärast 24. augustit 2016, s.o ajal, mil hageja pidi juba olema teadlik mõõteseadmete kalibreeringuga seoses tekkinud probleemist ja sellest, et on kokku lepitud või juba tehtud täiendavad kontrollmõõtmised kalibreeringu täpsustamiseks. Söödakaera puhul ei vasta ostetud vili kvaliteedinõuetele lisaks mahukaalule ka tuulekaera sisalduse, liigse prügi ja ka liigse niiskusesisalduse tõttu. Toidunisu puhul takistab suuremal osal juhtudel lisaks mahukaalule ka kleepvalgu kogus ostetud vilja arvamist kõrgemasse kategooriasse. Mõnel tabelis toodud juhul vastas mahukaal kõrgema kategooria nõuetele ning probleem vilja kategooria määramisel oli ilmselt tingitud kleepvalgu näitajast. Söödanisu puhul mõjutab vilja kvaliteediklassi lisaks mahukaalule ka kasvamaläinud terade hulk, mis mõnel juhul ületab lubatud normi isegi kaheksakordselt. Lisaks nähtub tabelis toodud märkustest, et hageja on teadlikult ostnud tootjatelt vilja, mis oma näitajate poolest ei sobi isegi söödaviljaks ja mille puhul ei ole ainsaks probleemiks vilja madal mahukaal. Hageja väidab hagiavalduse punktis 1.2.10, et pärast 2016. aasta augustit uute õigete algandmete alusel teostatud kalibreerimist oli sama vili, mis varasemate mõõtmistulemuste alusel kategoriseeriti madala klassi viljaks ehk söödaviljaks, kategoriseeritav kõrgema klassi viljaks ehk toiduviljaks. Hagiavaldusest ei nähtu, millele hageja eeltoodud väide tugineb. Hagiavaldusele ei ole lisatud kordusmõõtmiste tulemusi, mille alusel saaks tõsikindlat väita, et vili, mille mõõtmistulemused mahukaalu osas ei vastanud esmasel mõõtmisel toiduviljale esitatavatele nõuetele, hilisemalt nendele nõuetele vastas. Hagiavaldusest ei nähtu, millistel asjaoludel ja millistest kriteeriumitest lähtudes tegi hageja vilja müüjatele lisamakseid. Kuna hageja ei ole esitanud tarnijatega sõlmitud müügilepinguid jääb ebaselgeks millele tuginedes võisid tarnijad nõuda lisamaksete tegemist ning kas hagejal oli kohustus muuta juba välja makstud vilja ostuhinda ja teha müüjatele täiendavaid väljamakseid. Arvestades hagiavalduse lisas 9 ostetud vilja kvaliteedi kohta toodud vastakat infot ning asjaolu, et hagejal puudusid konkreetsed alused ja kriteeriumid tarnijatelt ostetud vilja kvaliteediklassi tõstmiseks ning hinnavahe hüvitamiseks, leiab kostja II, et juhul kui hagejale on tarnijatele hinnavahe hüvitamise tõttu kahju tekkinud, on hageja enda tegevus selle kahju põhjuseks. Hageja ei ole tõendanud hagiavalduse punktis 1.3.3 esitatud väidet, mille kohaselt tekkis hagejale kahju seetõttu, et tegelikkuses kõrgemat kvaliteeti omav kuid ebaõigete andmete alusel söödaviljana kvalifitseeritud vili lisati sama kategooria olemasoleva vilja hulka, mille tulemusena segunes kvaliteetne toiduvili söödaviljaga ning selle väärtus vähenes oluliselt, kuna hiljem seadmete kalibreeringu vea ilmsikstulemisel ei olnud enam võimalik kõrgema kvaliteediga vilja madalama klassi viljast eraldada. Hageja ei ole esitanud 6(11)

2-18-11582 tõendeid selle kohta, kuidas müüjatelt ostetud vilja edasi käideldi ja millise hinna eest see vili hiljem edasi müüdi, seega on tõendamata väited, et vilja kvaliteet vähenes oluliselt erineva kvaliteediga vilja segunemise tõttu ning et hageja oli sunnitud kõrgekvaliteedilise vilja võõrandama söödavilja müügihinnaga, mille tulemusena sai hageja kahju minimaalselt 26 450,90 eurot. Kostja II ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt kostja II vastutab hagejale väidetavalt põhjustatud kahju eest lepinguväliseid võlasuhteid reguleerivate õigusnormide alusel, konkreetsemalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel (VÕS § 1043 jj). Hagiavaldusest ei nähtu, milles seisnes hageja hinnangul kostja II käitumise õigusvastasus hageja ja Tiigi Keskuse seadmete kalibreerimistööde tegemisel. Asjaolu, et hageja arvates võis kostja II tegutseda seadmete kalibreerimistööde tegemisel kostjaga I sõlmitud lepingu alusel ning hageja hinnangul ei vastanud töö lepingutingimustele, ei muuda kostja II käitumist hageja suhtes õigusvastaseks. Kuna kostja II käitumises seadmete kalibreerimisel puudus õigusvastasus, puudub hagejal alus nõuda VÕS § 1034 tuginedes kostjalt II kahju hüvitamist. Kostja II ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt kostja II ja kostja I vastutavad hagejale väidetavalt tekkinud kahju eest solidaarselt. Kuivõrd hageja ei ole selgitanud ja tõendanud, milles seisnes kostja II käitumise õigusvastasus hageja ja Tiigi Keskuse seadmete kalibreerimistööde tegemisel ning kostja II ja hageja ning Tiigi Keskuse vahel puudus lepinguline suhe TERNetiga seotud kalibreerimistoimingute tegemiseks, puudub hagejal alus kostja II vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kuna hagejal sisuliselt puudub nõue kostja II vastu, ei saa hageja meelevaldselt laiendada oma nõuet kostja I vastu ka kostjale II. Kostja II palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendus Hagi tuleb jätta rahuldamata ning seda alljärgnevatel põhjustel:

7(11)

2-18-11582 Hageja soovib talle tekitatud kahju suurust tõendada hagiavalduse lisadega nr 10 ja nr 11, milleks on hagejale vilja müünud põllumeeste täiendavad arved hagejale (I kd tl 25-33) ja hagejale vilja müünud põllumeeste algsed arved (I kd, tl 34-46). Täiendavate arvetega esitasid põllumehed nõude vilja kvaliteediklassi hinnavahe hüvitamiseks. Ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks põllumeeste poolt esitatud täiendavad arved tasunud, hageja esitanud ei ole. Kahju suurust kinnitavate tõendite puudumisele juhtis hageja tähelepanu kostja I oma 04.09.2018.a vastuse punktis 2.3 (I kd, tl 90 pöördel) ja 02.11.2018.a seisukoha punktis 2.3 (I kd, tl 138 pöördel) ning 07.12.2018.a seisukoha punktis 2.3 (I kd, tl 150 pöördel). Analoogse vastuväite tõendite puudumise kohta esitas hagile ka kostja II oma 04.09.2018.a vastuse punktis 2 (I kd, tl 107 pöördel – 109) ja 07.12.2018. a täiendavate seisukohtade punktides 1.11 ja 1.12 (I kd, tl 156 pöördel). Vaatamata kostjate vastuväidetele hageja oma nõude aluseks olevaid tõendeid ei esitanud. Hageja esitas 26.10.2018.a menetlusdokumendi lisadena nr 4 ja 5 Exceli tabelid mahukaalu mõõtmise ja korrigeerimise kohta (I kd, tl 126-133). 13.02.2019.a hageja avaldustele (II kd, tl 71-72) lisas hageja tabeli mõõtmistulemuste ja hinnaerinevustega seotud asjaolude kohta (II kd, tl 73-77). Hageja poolt koostatud tabelid ei tõenda hagejale kahju tekkimist. 07.12.2018.a hageja avalduste ja taotluste (I kd, tl 166-169) lisadeks olevad saatelehed (I kd, tl 170-212) ei tõenda hagejale kahju tekkimist. Nimetatud saatelehed tõendavad üksnes hageja tarnijatelt (põllumeestelt) kauba vastuvõtmist, mitte hageja poolt täiendava tasu maksmist tarnijatele. Samuti ei tõenda hagejale kahju tekkimist tarnijatega sõlmitud müügilepingud (I kd, tl 213– 234, II kd, tl 1-3) ega hageja kodulehe väljatrükk ja hageja koostatud vilja hindade koondtabel ja hinna arvestamise tabel põllumeeste kaupa (II kd, tl 4-28). Hageja enda poolt koostatud tabelid on üksnes näitlikustav materjal, mitte tõend kahju suuruse kohta. Kohtu hinnangul on hageja kahjuks põllumeestele hüvitatud madalakvaliteedilise ja kõrgekvaliteedilise vilja hinnavahe. Kahju tekkimist ehk hinnavahe hüvitamist põllumeestele saab tõendada kas põllumeeste poolt esitatud arvete tasumise tõendiga või põllumeeste esitatud arvete tasaarvestamisega hageja poolt. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks põllumeestele teinud ülekandeid hagejale esitatud arvete alusel või need arved tasaarveldanud. Hagejale esitatud hinnavahe hüvitamise arvete maksetähtaeg jääb perioodi 22.11.2016 - 05.12.2016. Hagiavaldus esitati kohtule 01.08.2018. Seega võib eeldada, et isegi kui neid arveid ei tasutud tähtaegselt, siis pidi hageja tasuma need mõistliku aja jooksul. Esitatud arvete sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni möödunud 20 kuu jooksul oleks pidanud hageja nimetatud arved tasuma. Hageja arvete tasumist tõendanud ei ole, mistõttu ei ole tõendatud ka hagejale väidetava kahju tekkimine. Ainuüksi arve esitamine hagejale ei too kaasa kahju tekkimist hagejale, sest arve võib olla alusetu. Kahju saab tekkida hageja vara vähenemise, kui hageja tasub esitatud arve(d) või kohustuse tekkimise tõttu. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks põllumeeste poolt esitatud täiendavad arved tasunud või tal jätkuvalt eksisteeriks selline kohustus. Selgesõnaliselt tõi kostja I välja asjaolu, et hageja ei ole tõendanud vilja müünud isikute arvete tasumist, kostja I 02.11.2018.a seisukoha punktis 2.4.2 ja 04.01.2019.a seisukoha punktis 2.2.15. Hageja sellele vaatamata arvete tasumist tõendanud ei ole.

2-18-11582

Kohus ei analüüsi hageja ja kostjate vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kostjate kohustusi. Puudub vajadus kostjate solidaarvastutuse küsimuse ja asjaolu, kumb kostja oli kohustatud viljaanalüsaatoreid kalibreerima, lahendamiseks, sest kahju puudumise tõttu ei oma see tähtsust. Sõltumata sellest, kas väidetavalt rikuti lepingut või kahju tekkis lepinguväliselt, jääks hagi rahuldamata, sest kahju hüvitamise eeldus (kahju olemasolu) on täitmata. Ülaltoodust tulenevalt ei võta kohus seisukohta poolte poolt esitatud pooltevahelisi TERNet võrgustiku ja Infratec seadmete soetamist ja hooldamist tõendavate lepingute ja arvete kohta (I kd, tl 10-17; tl 123-125; tl 152-153; II kd tl 85-131).

2-18-11582 tulemuseks 91 tundi ja 15 minutit, mis rahas väljendudes on 10 950 eurot, mitte 11 010 eurot nagu hageja menetluskulude nimekirjas toonud on. Ülaltoodust tulenevalt vähendab kohus hageja menetluskulu 60 euro võrra. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud hageja ajakulu hagiavalduse koostamiseks, millele kulus 21.08.2018.a menetluskulude nimekirja kohaselt väidetavalt 34 tundi (I kd, tl 78-79). Kohus peab mõistlikuks ajakuluks, arvestades hagiavalduse sisu, mahukust ja hagiavaldusele lisatud tõendeid, 24 töötundi ehk 3 tööpäeva. Ülejäänud osas peab kohus hageja menetluskulude suurust põhjendatuks. Ülaltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 9510 eurot (79 tundi ja 15 minutit x 120 eurot). 4.2 Kostja I esitas menetluskulude nimekirja 22.04.2019. a menetlusdokumendiga (II kd, tl 171174), mille kohaselt on kostja I menetluskulude suuruseks ilma käibemaksuta õigusabikulud 99 töötunni ulatuses, tunnihinnaga 120 eurot tund, kokku 11 880 eurot. Kostja I ei nõua käibemaksu hüvitamist aga palub kohtul määrata hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumise kohustus. Kohtu hinnangul on kostja I lepinguliste esindajate tunnitasu suurus mõistlik. Kohtu arvates oli asja keerukust arvestades põhjendatud kahe lepingulise esindaja olemasolu kohtuistungitel, mida tõendab ka mõlema esindaja aktiivne osavõtt istungist. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud kostja I kulutused 05.11.2018, 30.01.2019 ja 06.03.2019 kohtuistungiteks. Kostja menetluskulu nimekirja kohaselt kulus kostjal I 05.11.2018.a istungi ettevalmistuseks ja istungil osalemiseks 8 tundi ja 45 minutit. Kohtuistung kestis 1 tund ja 16 minutit. Kohtu hinnangul on istungi ettevalmistus 7 tundi ja 30 minutit asjaolusid arvestades liiga pikk ning kohus peab mõistlikuks ettevalmistusajaks 3 tundi ja 30 minutit. 30.01.2019.a istungil osalemiseks ja ettevalmistamiseks kulus hagejal menetluskulude nimekirja kohaselt 7 tundi. Kohtuistung kestis 1 tund ja 12 minutit. Kohtu hinnangul on mõistlik aeg istungi ettevalmistuseks 3 tundi ja 30 minutit. 06.03.2019.a istungil osalemiseks ja ettevalmistamiseks kulus hagejal menetluskulude nimekirja kohaselt 13 tundi ja 15 minutit. Kohtuistung kestis 4 tundi ja 22 minutit. Arvestades asjaolu, et istungil kuulati üle tunnistajad ning sellise istungi ettevalmistus on ajamahukam, peab kohus mõistlikuks ajakuluks istungi ettevalmistamisel 5 tundi. Ülaltoodust tulenevalt vähendab kohus kostja I menetluskulude nimekirjas toodud istungite ettevalmistamisele kulunud aega 12 tunnini. Ülejäänud osas on kostja I menetluskulud mõistlikud ja vajalikud. Kohus määrab kostja I menetluskulude suuruseks 10 650 eurot. 4.3 Kostja II esitas menetluskulude nimekirja 20.04.2019.a menetlusdokumendiga (II kd, tl 166167), mille kohaselt on kostja II menetluskulude suuruseks ilma käibemaksuta õigusabikulud 6780 eurot. Kostja II ei nõua käibemaksu hüvitamist aga palub kohtul määrata hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumise kohustus. Kohtu hinnangul on kostja II menetluskulud arvestades asja keerukust ning töömahukust põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab kostja II menetluskulude suuruseks 6780 eurot. 10(11)

2-18-11582

4.4 TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Mõlemad kostjad on oma menetluskulude kindlaksmääramise taotlustes esitanud nõude, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist. Kohus rahuldab nimetatud taotlused. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2021 kohtuotsusega on muudetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 12.02.2020 kohtuotsuse põhjendusi.

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.