Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-18-11582 menetluskuludelt (4608 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2-18-11582 ja 3. veebruaril 2015 (lepingul märgitud kuupäev 21.01.2015) koostöölepingud, mille alusel kostja 1 võttis kohustuse tagada hagejale kalibreerimisteenused vastavalt teravilja kvaliteedikontrolli tsentraliseeritud süsteemi (TERNet) toimimise eeskirjale (koostöölepingu lisa 1). – TERNeti toimimise eeskirjast nähtub, et kalibreerimiskeskus (kostja 1) teostab enne koristusperioodi algust seadmete harmoniseerimise vilja kontrollproovide komplekti analüüsi andmete tulemuste alusel. Kostja 1 pidi vastutama kalibreeringute kontrollproovide eest ning just kontrollproovid on aluseks TERNeti võrku kuuluvate seadmete kalibreerimiseks. – Kostja 1 pidi tagama viljaanalüsaatorite (Infratec seade) ühesuguse kalibreeringu, kuid kostja 1 ei täitnud kalibreerimiskohustust ise, vaid andis selle üle kostjale 2. Hageja tasus osutatud teenuse eest arvete alusel kostjale 1. – 2016. a mais ja juunis teostas kostja 2 hooldusinsener QInfratec seadmete kalibreerimise kostja 1 ülesandel. Kostja 2 muutis kalibreeringud valeks, mistõttu perioodil 2016 mai – 2016 august tasus hageja põllumeestele ostetud vilja eest madalama kvaliteediklassi vilja hinna alusel. Valesti kalibreeritud seade mõõtis vilja kvaliteediklassi selle tegelikust kvaliteedist madalamaks. Vastavalt lepingu lisale kategoriseeriti vähemalt 770 g/l mahukaaluga nisu esimese kategooria toiduviljaks, vähemalt 760 g/l mahukaaluga nisu teise kategooria toiduviljaks ning vähemalt 750 g/l mahukaaluga nisu kolmanda kategooria toiduviljaks. Nisu, mille mahukaal jäi alla 750 g/l, kategoriseeriti söödaviljaks. Kaera mahukaal pidi olema vähemalt 540 g/l, et see vastaks toiduvilja tingimustele ja et seda kategoriseeritaks toidukaeraks. – Valed kalibreeringud mõjutasid mõõtmistulemusi nisu ja kaera mahukaalu osas. Mõõtmistulemuste alusel kategoriseeriti vili, mille mõõtmistulemused jäid mahukaalu kohta valede kalibreerimisandmete alusel kaera osas alla 540 g/l ja nisu osas alla 750 g/l, madala klassi viljaks ehk söödaviljaks. Pärast 2016. aasta augustit uute õigete algandmete alusel teostatud kalibreerimise järel kategoriseeriti sama vili kõrgema klassi viljaks ehk toiduviljaks. – Hageja tasus põllumeestele perioodil 2016 mai – 2016 august kaera ja nisu eest valede kalibreeringute tõttu 26 450 eurot 90 senti (ilma käibemaksuta), s.o madalama hinnaklassi alusel. Seetõttu esitasid põllumehed hagejale lisaarved vastavalt vilja tegelikule väärtusele ning hageja oli sunnitud hinnavahe põllumeestele hüvitama. Hageja nõuab kostjatelt vilja väärtuse vähenemisega kaasnenud kahju hüvitamist (otsene varaline kahju). Seadmete kalibreerimisteenuse osutamine oli kostja 1 ülesanne, mida kostja 2 teostas kostja 1 tellimusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 kohaselt vastutab kostja 1 kostja 2 teostatud mittenõuetekohase töö eest, kuna viidatud sätte alusel tekib isikul vastutus teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest. Kostja 1 küll kõrvaldas 2016. a augusti lõpus kalibreeringute puudused, kuid kahju oli selleks ajaks juba tekkinud. VÕS § 642 lg 1 alusel vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis oli olemas töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.

2-18-11582 koristusperioodi või selle tarnimise hetkel, on müügilepingu tingimus vilja müügihinna kohta tuvastatav põllumeeste poolt hagejale esitatud arvete alusel. Kuivõrd hageja on kõik põllumeeste poolt esitatud esialgsed arved (vt hagi lisa 11) ning hiljem esitatud hinnavahe hüvitamise arved (hagi lisa 10) tasunud, on nii müügilepingu sõlmimine kui ka kokkulepe müügihinna kohta tuvastatav asjaomaste tõendite alusel pakkumuse esitamise, sellele nõustumuse andmise ja kohaselt täidetuks lugemise teel (VÕS § 9 lg 1, § 16 lg 1, § 20 lg 1 ja § 76 lg–d 3 ja 4). Vilja hinnaklassid tulenesid kvaliteedist, selle kriteeriumid avaldati hageja veebilehel ja need moodustasid vilja müügilepingu osa. 2016. aasta sügisel makstud hüvitis arvestati tasutud madalama kategooria hinna ning hüvitamise ajal tegelikult kehtinud õige kategooria hinna vahe järgi. Hageja esitas väljavõtte kodulehelt vilja hindade kohta 2016. a sügisel (lisa 16), samuti kodulehe andmete alusel Exceli tabelina, mis on hageja infosüsteemist tabelisse üle kantud kandeid muutmata. Vilja hinnaklasside erinevusest teavitati põllumehi hageja kodulehe kaudu. Esialgsed arved tasuti kodulehel avaldatud tingimuste alusel. Selline on hageja ning põllumeeste vaheline praktika ning ka valdkonna tava teiste viljakokkuostjate puhul. Vilja teatud klassi kuulumise kriteeriumiks ei olnud üksnes mahukaal, kuid hageja ei arvestanud vilja klassi määramisel kõigi võimalike parameetritega, millega vilja kvaliteeti saab mõõta. Mõningad nihked kriteeriumides olid lubatud, kui see ei mõjutanud oluliselt vilja kategoriseerimist ning vilja oli võimalik segada kõrgema klassi viljaga. Hagi lisa 9 tabelis on aga toodud just need koormad ja kogused, mille puhul vale kalibreeringu tõttu tekkinud vea alusel liigitus vili põhjendamatult madalamasse kategooriasse ning mille väärtuse vahe tuli hagejal hiljem põllumeestele hüvitada. Põllumeestele makstud hinnavahe hüvitised on arvestatud vastavalt vale kalibreeringu saanud vilja kogusele, esialgselt väljamakstud hinnale ning vea ilmnemisel tegelikult maksmisele kuulunud summale. Nimetatud arvutused nähtuvad hageja koostatud tabelist (lisa 18). Kostja 1 ei ole tõendanud väidet, et hagejal (või Tiigi Keskus AS-il) oli mingi hoolsuskohustus ning kui oli, siis milles see kohustus täpsemalt seisnes. Seega senikaua, kuni kostja 1 ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks asjakohaseid tõendeid, piirdub hageja oma õiguste kaitseks samuti vastuväidetega, omapoolseid tõendeid esitamata. Kostja 1 suutmatus oma väiteid tõendada ei anna alust tõendamiskoormist ümber jagada. Hoolsuskohustuse täitmine ei oleks mõjutanud mõõtmistulemust. Kui hageja oleks seadme kalibreeringuid igapäevaselt näidisproovidega võrrelnud, ei oleks kalibreeringu ekslikkus saanud kuidagi ilmneda. Puudub loogika selles, et hagejal peaks olema veel mingid alternatiivsed proovid, millega kalibreeringuid võrrelda. Kalibreeringu õigsuse pidi tagama kostja 1 ning kostja 2 pidi Infrateci seadmed vastavalt seadistama. Juhul, kui kohus tuvastab, et kahju on tekkinud, kuid selle täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha, palub hageja kohtul määrata kahjuhüvitis oma äranägemisel (VÕS § 127 lg 6 ls 1). Kostja 1 vastuväited

2-18-11582 2) Hageja koostöölepingud on seotud konkreetse seadmega Infratec 1241, seeria nr 91720287, asukohaga Kaarma ladu, Ebavere, Väike-Maarja, Lääne-Virumaa. Tiigi Keskuse lepingud on seotud järgmiste seadmetega: Infratec 1241, seeria nr 12412965, asukohaga Tööstuse 15, Tamsalu, Lääne-Virumaa; Infratec 1241, seeria nr 12413125, asukohaga Õli 4, Rakvere, Lääne-Virumaa; Infratec 1241, seeria nr 12412926, asukohaga Linnamäe tee 6, Keila, Harjumaa. Kostja 1 ei vastuta seadmete ja kultuuride eest, mida lepingud ei hõlma. Pooled on sõlminud lepingu ainult konkreetsete seamete ja kultuuride kohta, teistele kultuuridele ja seadmetele leping ei laiene. 3) Kostjale teadaolevalt olid nii hageja kui Tiigi Keskus sõlminud eraldi lepingud kostjaga 2, mille alusel kostja 2 osutas hagejale ja Tiigi Keskusele seadmete hoolduse ja kalibreerimisteenuseid. 4) Kostja 1 ei ole hageja ja Tiigi Keskusega sõlmitud lepinguid rikkunud. Lepingu kohaselt ei ole kostjal 1 kohustust osutada hagejale kalibreerimisteenust ja seda ei ole kostja 1 osutanud. Lepingu kohaselt kohustub kostja 1 tagama kalibreerimisteenuse (lepingu p 3.1). Kostja 1 on teenuse tagamise kohustust täitnud sellega, et on loonud TERNeti võrgustiku ja sellesse kuuluvate seadmete kalibreerimise võimalused. Kalibreerimisteenust osutab selleks eraldi sõlmitud lepingu alusel kostja 2. Sellisest korraldusest on kõik osalised olnud teadlikud juba enne lepingute sõlmimist, aga ka pärast seda. TERNeti süsteemi loomisel jäeti seadmete kalibreerimine (tegevus, mis tagab, et kõik seadmed näitaksid samu tulemusi) kostjale 2, kes osutab ka seadmete hooldusteenust. 5) Kostja 1 ülesanne on TERNeti süsteemi kuuluvate seadmete kindlaksmääramine (lepingute alusel), sobivate proovide ettevalmistamine (erinevad kultuurid ja erinevad parameetrid), nende kultuuride parameetrite klassikaline määramine ning seejärel proovide edastamine kostjale 2. Kostja 2 esindaja hooldab seadmeid (vajadusel parandab), mõõdab proovid ja kohendab kalibreeringut kliendiga sõlmitud lepingu alusel. Selliselt on süsteem toiminud enam kui 5 aastat. Kalibreeritavad seadmed ei kuulu kostjale 1 ning ei ole kostja 1 valduses. Hageja ei ole kostjale 1 kalibreerimisteenuse eest maksnud, mis viitab sellele, et kostja 1 ei ole hagejale seda teenust osutanud. Kostjale 1 teadaolevalt osutab kostja 2 kalibreerimisteenust hoolduslepingute alusel. Kalibreerimine toimub tavaliselt seadme hooldamise käigus. Seega on põhjendamatu hageja käsitus, et kostja 1 vastutab hageja ees teenuse kvaliteedi eest, mille hageja tellis kostjalt 2 ning mida kostja 2 osutas. Kostja 2 osutab seda teenust hagejale ja Tiigi Keskusele jätkuvalt edasi, kuigi kumbki ei osale enam TERNeti võrgustikus. 6) Hageja selgitused seoses kostja 1 poolt 2015. aasta jaanuaris ja veebruaris hagejale ja Tiigi Keskusele esitatud arvetega on arusaamatud. Need arved ei tõenda ühtki hageja väidet, kuna tegemist on ajaliselt hagi aluseks olevatele asjaoludele eelnevate arvetega. Hageja ise ei seosta neid arveid ühegi väidetava rikkumisega. Arvetele lisatud viide kalibreerimisteenustele oli ekslik ja viitab hoopis kostja 1 tegevusele seoses kalibreerimisteenuste tagamiseks kontrollproovide väljastamisega ja TERNet võrgustiku haldamisega. 7) Õige ei ole hageja väide kostja 2 kasutamise kohta kostja majandus- või kutsetegevuses. Hageja on tellinud kalibreerimisteenuseid vahetult kostjalt 2. Kostja 1 ei ole kasutanud kostjat 2 seoses kalibreerimisteenustega ühegi oma kohustuse täitmiseks. 8) Suurem osa väidetavast kahjust 25 432 eurot 59 senti on tekkinud Tiigi Keskuse Tamsalus ja Keilas asuvate seadmetega mõõdetud kaera näitajate väidetavalt ebatäpsest mõõtmisest. Kaera osas puudus Tiigi Keskusel kostjaga 1 lepinguline kokkulepe. Isegi

2-18-11582 kui hagejal oli kostjaga 1 ka kaera osas kokkulepe (kui 21. jaanuari 2015 lepingut saab lugeda sõlmituks), siis Tiigi Keskusele kuuluvate Tamsalu ega Keila seadmete osas lepingulist kokkulepet ei ole. Seega on hageja nõudest summas 26 450 eurot 90 senti ilmselgelt suurem osa – nõue suurusega 25 432 eurot 59 senti – põhjendamatu. 9) Hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud. Hageja väitis, et sõlmis kõigi põllumeestega viljamüügilepingu tingimustel, mille kohta on kohtule esitatud vaid lepingu ühe lisa projekt. Seega pole selge, kes on need põllumehed ja see, kas üldse ja kui, siis millistel tingimustel on nende isikutega lepingud sõlmitud. Kui lepingud on allkirjastatud, saaks hageja need kohtule esitada. Kahju ei saa tõendada hageja enda koostatud Exceli tabeli ja lepinguprojektiga. 10) Hageja väidab, et nõuab hagiga kahju vaid selle kaera ja nisu eest, mille kõik muud parameetrid vastasid kõrgema klassi vilja tingimustele, kuid mahukaal oli mõõdetud valesti. See väide on vastuolus hagiavalduse lisadega. Nii nähtub hagi lisast 9, et paljude mõõtmiste puhul olid lisaks mahukaalule probleemsed ka muud parameetrid. Hageja väite kohaselt mõõtsid ebaõigesti kalibreeritud seadmed kaera mahukaalu tegelikust 40 ühikut madalamaks ja nisu mahukaalu 20 ühikut madalamaks. See tähendab, et paljude mõõtmiste puhul ei oleks igal juhul olnud tegemist kõrgema kategooria viljaga. 11) Viljamüüjatele makstud summade kujunemine on meelevaldne ega ole jälgitav. Kuna hageja pole lepinguid esitanud, ei saa hageja nõuet sisuliselt hinnata. Tõendatud ei ole, et põllumeeste esitatud arved oleks seotud siinse asjaga. Hagile lisatud põllumeeste esialgsed arved pärinevad olulises osas perioodist augusti lõpp – oktoober 2016, s.o tegemist on mitu kuud pärast kostja teostatud parandamist esitatud arvetega. Arvetel puudub viide, millest nähtuks, et nendel käsitletud vilja mõõtmine toimus enne 26. augustit 2016, mil kostja 2 kalibreerimisprobleemi parandas. 12) Hageja ei ole tõendanud ka seda, et ta on seganud ostetud ja väidetavalt valesti mõõdetud vilja madalama kvaliteediga viljaga, mistõttu on talle tekkinud kahju. On tavapraktika, et kui vilja kvaliteet jääb napilt madalamaks soovitava kategooria nõuetest, segatakse seda kõrgekvaliteedilise viljaga, et vilja kvaliteeti tõsta (nt segades suure koguse mahukaaluga 534 g/l kaera väiksema kogusega 560 g/l kaeraga, on võimalik tõsta kogu saadud segu mahukaalu üle 540 g/l ja seega kuulub see toidukaera kategooriasse). Kui hageja seda ei teinud, vastutab ta kahju eest olulisel määral ise. 13) Kostja 1 on seisukohal, et suurema osa hagejale väidetavalt tekkinud kahjust oleks saanud ära hoida, kui hageja ise oleks järginud seadmete kasutusjuhendit ja käitunud tavapäraselt kaupmehelt eeldatava hoolsusega. Võimalikust kalibreerimisveast ei oleks saanud kahju tekkida või vähemalt oleks kahju pidanud olema tunduvalt väiksem, kui hageja ja Tiigi Keskus oleksid järginud seadmete tootja pandud kohustusi. Testproovi abil on võimalik igapäevase kontrolli käigus tuvastada seadme mistahes talitlushäired varajases staadiumis. 14) Suur osa hageja väidetavast kahjust põhineb mõõtmistel, mis hageja enda kinnitusel toimusid pärast 23. augustit 2016. 23. augustiks 2016 oli hageja teadlik, et mõõtmistulemused võivad olla ebatäpsed. Seda silmas pidades oleks hagejal tulnud kas vältida mõõtmisi kuni korduvkalibreerimiseni või minimaalse ettevaatusabinõuna vältida mõõdetud vilja segamist muu viljaga. Hageja ei võtnud mistahes elementaarseid ettevaatusabinõusid ja jätkas tegevust korrektuure tegemata. Seetõttu on perioodil 23.– 26. august 2016 tekkinud kahju põhjustatud hageja enda tegevusest.

2-18-11582 15) Arusaamatuks jääb, millised väidetavad nõuded on hageja omandanud Tiigi Keskuselt. Tiigi Keskusel saab, hageja faktiväidete õigsust eeldades, olla kostja vastu nõue üksnes juhul, kui talle on tekkinud kahju, s.t kinnitust on leidnud tema kohustus hüvitada hagejale mingi kahju. Hageja ei ole seda tõendanud. Kostja 2 vastuväited

2-18-11582 klassikaliste meetoditega ja viljavõrgu keskseadmega. Kostja 2 tegi 2016. aastal koos hooldusega kalibreerimisringi kostja 1 poolt ettevalmistatud proovidega. Nagu ka varasematel aastatel ühtlustati masinate näidud vastavalt kostjalt 1 saadud proovide andmetele. Näitajate osas, mille kohta kostja 1 uusi andmeid ei andnud, kostja 2 ainult ühtlustas masinate näidud. Nisu ja kaera mahukaalude osas kostja 1 2016. aastal hooaja alguses kostjale 2 klassikalise analüüsiga üle kontrollitud andmeid ei andnud. Kostja 1 ja hageja olid teadlikud kostja 2 poolt kalibreerimisringil tehtud töödest, kuivõrd näitude ühtlustamiseks kasutatavad proovid tegi kostjale 2 kättesaadavaks kostja 1 ning kostja 2 esitas eelnevatel aastatel kostjale 1 ja seadmete omanikele ka aruande tehtud töödest ning info esinenud probleemidest. Seega on nii kostjal 1 kui klientidel olnud kogu aeg kostja 2 teostatud tegevustest täielik ülevaade ja võimalus edasisi tegevusi suunata ja planeerida. 5) Nii hageja kui ka kostja 1 on eiranud TERNeti toimimise eeskirjast nähtuvat põhimõtet, mille kohaselt vilja kvaliteedi mõõtmise täpsuse tagamiseks ei piisa masinate ühekordsest kalibreerimisest hooaja alguses, vaid tegemist on kogu hooaja vältel toimuva pideva tegevusega, mis hõlmab kostja 1 pistelist kontrolli hooaja vältel ning klientide puhul oma masinate igapäevast kontrollimist. Kuna hooaja alguses kalibreerimisringil tehtud esialgsed korrektsioonid on tehtud eelmise hooaja viljast võetud proovidega, oleks nii kostja 1 kui ka hageja pidanud arvestama ka masinate kalibreeringute korrigeerimise vajadusega hooaja jooksul, kuna vilja kvaliteeti mõjutavad kasvu- ja ilmastikutingimused ei ole igal aastal identsed. Käsitledes hooaja alguses tehtud kalibreeringuid lõplikena, võtsid kostja 1 ja hageja endale teadlikult riski, et vilja kvaliteeti mõõtvate masinate mõõtetulemused ei ole piisavalt täpsed. 6) Hageja väidab, et kostja 2 poolt kahju tekitamine oli tingitud mittenõuetekohase kalibreerimistöö teostamisest hageja ja Tiigi Keskuse poolt kasutatavatele seadmetele. Samas jääb hageja eeltoodud väide paljasõnaliseks. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, millistele nõuetele pidid kostja 2 tehtud kalibreerimistööd vastama ning millistele asjaoludele tuginedes on hageja hinnanud tehtud kalibreerimistööd mittenõuetekohaseks. Kostja 2 ei nõustu hageja väitega, et 2016. a mais ja juunis kalibreeris kostja 2 hooldusinsener Q hageja ja Tiigi Keskuse masinad valesti. Asjaolu, et hooaja kestel ilmnes kalibreeringute ebatäpsus, ei tähenda, et seadmed oleks teadlikult või tahtlikult valesti kalibreeritud. Samuti ei anna asjas esitatud tõendid alust oletuseks, et kalibreeringute muutmata jätmisel oleks masinad kaera ja nisu mahukaalu täpsemalt mõõtnud. 7) Hageja ei ole tõendanud, et väidetav kahju oleks tekkinud kostja 2 tegevuse tulemusel. Hageja väidab, et tasus seadmete ebaõige kalibreeringu tõttu tarnijatele perioodil 2016 mai–august nisu ja kaera eest hinna, mis ei vastanud vilja tegelikule kvaliteediklassile ja väärtusele. Tingimused, mis määrasid vilja kategooria ja mis kujundasid selle müügihinna, olid hageja väidete kohaselt määratud kindlaks vilja müügilepingutega, mis oli kõikide põllumeeste jaoks ühetaolised ja mille juurde kuulus lepingulisa müüdava teravilja kvaliteedinõuete kohta. Hageja soovib oma väiteid tõendada hagiavalduse lisas 8 toodud lepingulisa projektiga. Kostja 2 on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, millistel tingimustel ta põllumeestelt vilja ostis, mis näitajate alusel määrati vilja kategooria ja kujundati selle müügihind. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud mitte ühtegi müügilepingut ega müügilepingu lisa. Üksnes lepingulisa projekt ei ole tõendiks põllumeestega sõlmitud vilja müügilepingu tingimuste kohta. 8) Hageja nõuab kostjatelt kahju üksnes selle vilja (kaera ja nisu) eest, mille kõik muud parameetrid vastasid väidetavalt kõrgema klassi vilja tingimustele, kuid üksnes mahukaal oli mõõdetud ebaõigesti. Andmed väidetavalt ebaõigesti mõõdetud

2-18-11582 mahukaalu kohta esitab hageja hagiavalduse lisas 9 toodud tabelis. Kostja 2 on seisukohal, et nimetatud tabel ei tõenda hagejale kahju tekkimist tabelis toodud viljakoguste mahukaalu ebaõige mõõtmise tagajärjel, kuna hageja esitatud esmaste mõõtetulemuste tabelis puuduvad konkreetsed andmed mõõteprotseduuride kohta. Mainitud on ainult vilja saabumisaeg. Ei ole näidatud, millise aparaadiga mõõdeti, millal mõõdeti, kes mõõtmised sooritas, kuidas proov võeti ja seda käsitleti, kas tabelis toodud vilja kogus on saabunud ühe või mitme koormana, kas on tehtud üks või mitu mõõtmist. Lisaks on tabelis mahukaalu mõõtmistulemused antud ilma mõõtmismääramatuseta. Seetõttu ei saa tabelis toodud mahukaalu numbri alusel teha lõplikke järeldusi vilja kvaliteedi kohta. 9) Ükski mõõtmine ei ole kunagi täiesti täpne. Mõõtmise metoodikast ning kasutatavatest seadmetest tulenevalt esineb alati mõõtmismääramatus, mida tuleb arvestada mõõtmistulemuste tõlgendamisel. Mõõtmistulemuste esitamine ilma mõõtmismääramatuseta muudab tulemused mitteinformatiivseks. Hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, kas ja millisel määral hageja arvestas vilja kvaliteedi määramisel mõõtmismääramatusega. Mahukaalu tulemusi mõjutab märgatavalt ka aparaadi puhastamine rutiinse töö käigus, mistõttu ei ole välistatud ka mõõtmise ebatäpsus hageja poolt mõõteseadme rutiinse puhastamise ja kontrollinõuete täitmata jätmise tõttu. Seega ei saa hagiavalduse lisas 9 toodud tabeli alusel kuidagi tuvastada, et hagejale on tekkinud kahju hagiavalduses väidetud ulatuses ning et kahju on tekkinud üksnes kostja 2 tegevuse tulemusel. 10) Hageja hagiavalduse lisas 9 esitatud andmetest nähtub, et hageja ei piirdu kahju hüvitamise nõudes ainult nende juhtumitega, kus vilja kvaliteet ei vasta toiduviljale esitatavatele nõuetele ainult mahukaalu näitaja tõttu. Nii näiteks nõuab hageja kahju hüvitamist ka nendel juhtudel, mil vili (söödanisu, söödakaer) on vastuvõetud pärast 24. augustit 2016, s.o ajal, mil hageja pidi juba olema teadlik mõõteseadmete kalibreeringuga seoses tekkinud probleemist ja sellest, et kokkulepitud on või juba tehtud täiendavad kontrollmõõtmised kalibreeringu täpsustamiseks. Söödakaera puhul ei vasta ostetud vili kvaliteedinõuetele lisaks mahukaalule ka tuulekaera sisalduse, liigse prügi ja ka liigse niiskusesisalduse tõttu. Toidunisu puhul takistab suuremal osal juhtudel lisaks mahukaalule ka kleepvalgu kogus ostetud vilja arvamist kõrgemasse kategooriasse. Mõnel tabelis toodud juhul vastas mahukaal kõrgema kategooria nõuetele ning probleem vilja kategooria määramisel oli ilmselt tingitud kleepvalgu näitajast. Söödanisu puhul mõjutab vilja kvaliteediklassi lisaks mahukaalule ka kasvama läinud terade hulk, mis mõnel juhul ületab lubatud normi isegi kaheksakordselt. Lisaks nähtub tabelis toodud märkustest, et hageja on teadlikult ostnud tootjatelt vilja, mis oma näitajate poolest ei sobi isegi söödaviljaks ja mille puhul ei ole ainsaks probleemiks vilja madal mahukaal. 11) Hageja väidab hagiavalduse punktis 1.2.10, et pärast 2016. aasta augustit uute õigete algandmete alusel teostatud kalibreerimist oli sama vili, mis varasemate mõõtmistulemuste alusel kategoriseeriti madala klassi viljaks ehk söödaviljaks, kategoriseeritav kõrgema klassi viljaks ehk toiduviljaks. Hagiavaldusest ei nähtu, millele hageja eeltoodud väide tugineb. Hagiavaldusele ei ole lisatud kordusmõõtmiste tulemusi, mille alusel saaks tõsikindlat väita, et vili, mille mõõtmistulemused mahukaalu osas ei vastanud esmasel mõõtmisel toiduviljale esitatavatele nõuetele, hiljem nendele nõuetele vastas. 12) Hagiavaldusest ei nähtu, millistel asjaoludel ja millistest kriteeriumitest lähtudes tegi hageja vilja müüjatele lisamakseid. Kuna hageja ei ole esitanud tarnijatega sõlmitud müügilepinguid, jääb ebaselgeks, millele tuginedes võisid tarnijad nõuda lisamaksete

2-18-11582 tegemist ning kas hagejal oli kohustus muuta juba väljamakstud vilja ostuhinda ja teha müüjatele täiendavaid väljamakseid. Arvestades hagiavalduse lisas 9 vilja kvaliteedi kohta toodud vastakat infot ning asjaolu, et hagejal puudusid konkreetsed alused ja kriteeriumid tarnijatelt ostetud vilja kvaliteediklassi tõstmiseks ning hinnavahe hüvitamiseks, leiab kostja 2, et juhul kui hagejale on tarnijatele hinnavahe hüvitamise tõttu kahju tekkinud, on hageja enda tegevus selle kahju põhjuseks. Hageja ei ole tõendanud hagiavalduse punktis 1.3.3 esitatud väidet, mille kohaselt tekkis hagejale kahju seetõttu, et tegelikkuses kõrgemat kvaliteeti omav kuid ebaõigete andmete alusel söödaviljana kvalifitseeritud vili lisati sama kategooria olemasoleva vilja hulka, mille tulemusena segunes kvaliteetne toiduvili söödaviljaga, ning selle väärtus vähenes oluliselt, kuna hiljem seadmete kalibreeringu vea ilmsikstulemisel ei olnud enam võimalik kõrgema kvaliteediga vilja madalama klassi viljast eraldada. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kuidas müüjatelt ostetud vilja edasi käideldi ja millise hinna eest see vili hiljem edasi müüdi, seega on tõendamata väited, et vilja kvaliteet vähenes oluliselt erineva kvaliteediga vilja segunemise tõttu ning et hageja oli sunnitud kõrgekvaliteedilise vilja võõrandama söödavilja müügihinnaga, mille tulemusena sai hageja kahju minimaalselt 26 450 eurot 90 senti. 13) Kostja 2 ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt kostja 2 vastutab hagejale väidetavalt põhjustatud kahju eest lepinguväliseid võlasuhteid reguleerivate õigusnormide alusel, konkreetsemalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel (VÕS § 1043 jj). Hagiavaldusest ei nähtu, milles seisnes hageja hinnangul kostja 2 käitumise õigusvastasus hageja ja Tiigi Keskuse seadmete kalibreerimistööde tegemisel. Asjaolu, et hageja arvates võis kostja 2 tegutseda seadmete kalibreerimistööde tegemisel kostjaga 1 sõlmitud lepingu alusel ning hageja hinnangul ei vastanud töö lepingutingimustele, ei muuda kostja 2 käitumist hageja suhtes õigusvastaseks. Kuna kostja 2 käitumine seadmete kalibreerimisel ei olnud õigusvastane, ei ole hagejal alust nõuda VÕS §-le 1034 tuginedes kostjalt 2 kahju hüvitamist. 14) Kostja 2 ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja 2 ja kostja 1 vastutavad hagejale väidetavalt tekkinud kahju eest solidaarselt. Kuna hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milles seisnes kostja 2 käitumise õigusvastasus hageja ja Tiigi Keskuse seadmete kalibreerimistööde tegemisel ning kostja 2 ja hageja ning Tiigi Keskuse vahel puudus lepinguline suhe TERNetiga seotud kalibreerimistoimingute tegemiseks, ei ole hagejal alust esitada kostja 2 vastu kahju hüvitamise nõuet. Kuna hagejal sisuliselt puudub nõue kostja 2 vastu, ei saa hageja meelevaldselt laiendada oma nõuet kostja 1 vastu ka kostjale 2. Maakohtu otsus ja põhjendused

2-18-11582 tõendit selle kohta, et ta on teinud põllumeestele ülekandeid talle esitatud arvete alusel või need arved tasaarveldanud. Hagejale põllumeeste poolt esitatud hinnavahe hüvitamise arvete maksetähtaeg jääb perioodi 22.11.2016–05.12.2016. Hagiavaldus esitati kohtule 1. augustil 2018. Seega võib eeldada, et isegi kui neid arveid ei tasutud tähtaegselt, pidi hageja tasuma need mõistliku aja jooksul. Esitatud arvete sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni möödunud 20 kuu jooksul oleks hageja pidanud nimetatud arved tasuma. Hageja arvete tasumist tõendanud ei ole, mistõttu ei ole tõendatud ka hagejale väidetava kahju tekkimine. Ainuüksi arve esitamine hagejale ei too kaasa talle kahju tekkimist, sest arve võib olla alusetu. Kahju saab tekkida hageja vara vähenemisega, kui hageja tasub esitatud arve(d), või kohustuse tekkimise tõttu. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks põllumeeste poolt esitatud täiendavad arved tasunud või et tal jätkuvalt eksisteerib selline kohustus. Kahju hüvitamise nõude olemasolu eelduseks on kahju olemasolu ning põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Kuna hageja ei ole tõendanud otsese varalise kahju hüvitamise aluseks olevat kahju või selle suurust, tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Maakohus ei analüüsinud hageja ja kostjate vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kostjate kohustusi. Samuti ei ole vaja lahendada kostjate solidaarvastutuse küsimust ja asjaolu, kumb kostja oli kohustatud viljaanalüsaatoreid kalibreerima. Kahju puudumise tõttu ei oma need asjaolud tähtsust. Sõltumata sellest, kas väidetavalt rikuti lepingut või kahju tekkis lepinguväliselt, jääks hagi rahuldamata, sest kahju hüvitamise eeldus (kahju olemasolu) on tõendamata. Eeltoodud põhjustel ei võtnud maakohus seisukohta poolte esitatud TERNet võrgustiku ja Infratec seadmete soetamist ja hooldamist tõendavate lepingute ja arvete kohta. Maakohus jättis rahuldamata ka hageja 7. detsembri 2018. a menetlusdokumendis esitatud taotluse, et kui kahju täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha, siis määraks kohus kahjuhüvitise oma äranägemisel VÕS § 127 lg 6 alusel. Maakohus leidis, et viidatud sätte kohaldamise eelduseks on tekkinud kahju täpse suuruse kindlakstegemise võimatus. Hageja teadis, kui palju vilja ta igalt põllumehelt ostis ning kui palju ta igale põllumehele ostetud vilja eest maksis. Samuti pidi hagejale teada olema, kui palju ta igale põllumehele juurde pidi maksma. Kõiki nimetatud asjaolusid on võimalik tõendada müügilepingute, üleandmisevastuvõtmise aktide, arvete ja arvete tasumist tõendavate dokumentidega. Samuti oli hagejal võimalus tõendada, kui palju ta oleks kvaliteetse vilja müümisest pidanud raha saama ja kui palju ta sai madalakvaliteedilise vilja müügist. Kahju on käesoleval juhul võimalik kindlaks teha, sest viljaga tehtud tehingute andmeid peab hageja säilitama oma raamatupidamises. Hageja ei ole eelpoolloetletud asjaolusid tõendanud.

2-18-11582 Hageja apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised. 1) Maakohus ei ole menetluses kordagi juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja pidi tõendama kahju tekkimist maksekorraldustega, millest nähtuks hageja poolt põllumeestele täiendavate ülekannete tegemine. Hageja jättis need tõendid kohtule esitamata, kuna muud tõendid olid hageja nõude tõendamiseks piisavad. Hageja ei saanud neid tõendeid esitada, sest need ei olnud nii lihtsalt kättesaadavad. Pooled jätkasid koostööd pärast vea ilmsikstulekut ning tegid tasaarvestusi ja jooksvalt koondarveid muu müüdud viljaga, muude teenuste ja kaupade ostuga ja seda suuliste kokkulepete alusel. Seega puuduvad dokumentaalsed tõendid tasaarvestuse kokkuleppe või konkreetse hinnavahe hüvitamiseks tehtud eraldiseisvate pangaülekannete kohta. Hageja oleks saanud esitada kaudseid tõendeid, mis koosmõjus tõendaksid hinnavahe hüvitamist. Selliste tõendite maht oleks olnud hagejat ja kohtutoimikut koormav. Seetõttu esitas hageja muud tõendid, mis tõendavad hinnavahe hüvitamist. Maakohtu otsus oli seetõttu hagejale üllatuslik. Maakohus selgitas otsuses, et kahju suurust kinnitavate tõendite puudumisele juhtisid tähelepanu mõlemad kostjad. See väide ei kinnita maakohtu põhjendust, et hageja tähelepanu on juhitud asjaolule, et tal on tõendamata oluline asjaolu – maksekorraldused täiendavate arvete tasumise kohta. Olukorras, kus maakohtu jaoks oli asjaolu tõendatud ebapiisavalt, oleks maakohus pidanud juhtima sellele hageja tähelepanu. Sel juhul oleks hageja saanud esitada täiendavaid põhjendusi. Riigikohus on leidnud, et kohus võib lahendit tehes tugineda üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta pooltel oli võimalik arvamust avaldada. Kohus ei või lahendit tehes tugineda asjaolule, mida menetluses ei ole arutatud. 2) Maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata, kuna maakohus ei ole hageja esitatud muid tõendeid otsuses üldse käsitlenud. Hinnavahe põllumeestele hüvitamise tõendamiseks esitas hageja muud tõendid, mille alusel kohus oleks saanud vaidluse lahendada. Maakohus ei ole kõiki tõendeid analüüsinud. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks iga põllumehega sõlmitud müügilepingud, milles olid toodud tingimused vilja kategooria määramiseks ning mis kujundasid vilja müügihinna. Iga lepingu juurde kuulus lisa müüdava teravilja kvaliteedinõuete kohta. Detailseid tingimusi müügilepingud ei kajastanud, kuna tegemist on börsil oleva kaubaga. Seega jätsid pooled muud lepingutingimused, sh müügihinna suuruse, lahtiseks. Vilja müügihind ja vilja kvaliteediklassid avaldati hageja koduleheküljel, sh vaidlusalusel perioodil 2016. aastal. Seda on hageja tõendanud. Vilja müügihind on tuvastatav põllumeeste poolt hagejale esitatud arvete alusel. Kuna hageja on kõik arved tasunud, on müügilepingute sõlmimine ja konkreetse müügihinna kokkulepped tuvastatavad vastavate tõendite alusel. Hageja on tõendanud erinevate kvaliteediklasside vilja hinna suurust, samuti seda, et põllumehed nõudsid hagejalt kahju hüvitamist täiendavate arvete esitamisega. Seega oli kohtul võimalik tuvastada kahju suurus ning hinnata põllumeeste arvete põhjendatust. Vaidluses on tõendatud, et põllumehed nõudsid hagejalt kahju hüvitamist. Maakohus ei ole nende asjaolude kohta seisukohta võtnud. 3) Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja kahju ei väljendu kahjuhüvitise maksmises põllumeestele, vaid põllumeeste hüvitisenõude tekkimises hageja vastu. Hageja kahjunõude rahuldamise eeldused on täidetud asjaoluga ja tõenditega selle kohta, et hageja kinnitas põllumeestele hüvitamise kohustuse võtmist. Riigikohus on selgitanud, et kulutuste (kahju) hüvitamise nõue muutub üldjuhul sissenõutavaks siis, kui kulutused on kantud, s.o kahjuhüvitis kolmandatele isikutele on tasutud, ja erandina ka siis, kui kulutuste kandmine on kindel, nt jõustunud on isikut hüvitama kohustav kohtulahend või ta on tunnistanud oma hüvitamiskohustust kolmanda isiku suhtes lepinguga (vt

2-18-11582 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. detsembri 2013. a otsus nr 3-2-1-102- 13, p 13). Hageja tunnistas oma hüvitamiskohustust põllumeestele avalikult Maalehes 9. novembril 2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Vilja kokkuostjad tunnistasid viga ning kompenseerivad põllumeestele tekkinud kahju“. Seega, sõltumata sellest, et hageja ei esitanud maakohtu poolt vajalikuks peetud tõendina maksekorraldusi põllumeestele tehtud täiendava hüvitise maksmise kohta, on hagejal kahju hüvitamise kohustus põllumeeste ees ja sellest tulenev kahju hagejale endale tuvastatav muude tõendite alusel. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis need hageja esitatud tõendid arvestamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-18-11582 TERNeti administreerimiskeskusena. PMK kui administreerimiskeskuse allstruktuuridena tegutsesid nii kontroll-laboratoorium, kus tehti kalibreeringute kontrolliks ja seadmete harmoniseerimiseks vajalike kontrollproovide analüüsid akrediteeritud standardmeetoditega, kui ka kalibreerimiskeskus, mille ülesanne oli statistiliselt töödelda kontroll-laboratooriumist ja TERNeti keskseadmest saadud analüüse ja vajadusel korrigeerida kalibreeringut. – Praegusel juhul ei toiminud võrgustik täiel määral vastavalt eeskirjale, kalibreeringut ei muudetud keskseadmest, sest tütarseadmed ja keskseade ei olnud võrgustikuks ühendatud. – Hageja ja PMK sõlmisid 28. mail 2013 ja 3. veebruaril 2015 koostöölepingud, mille järgi kohustus PMK tagama hagejale kalibreerimisteenuseid vastavalt TERNeti toimimise eeskirjale (koostöölepingu lisa 1). Koostööleping oli seotud seadmega Infratec 1241, asukohaga Ebavere, Väike-Maarja, Lääne-Virumaa. Sarnane leping oli PMK-l sõlmitud ka Tiigi Keskusega, kelle seadmeid hageja lisaks enda omadele kasutas, samuti teiste ettevõtetega. Tiigi Keskus ja PMK sõlmisid koostöölepingu 13. jaanuaril 2015. Tiigi Keskusega sõlmitud koostööleping oli seotud Infratec 1241 seadmetega Tamsalus, Rakveres ja Keilas. Lepinguga hõlmatud kultuurid olid nisu, oder ja rukis (mahukaalu, niiskuse ja proteiini osas) ja raps (niiskuse ja õlisisalduse osas). Kaer ei olnud lepinguga hõlmatud. – 2016. a mais teostas Ordiori töötaja Z AS-i Baltic Agro ja Tiigi Keskuse valduses olnud viljaanalüsaatorite hoolduse ja kalibreerimise. Ajavahemikus 24.–26.08.2016 kalibreeris kostja 2 hageja seadmed ümber.

2-18-11582

2-18-11582 (Ordiori 13. veebruari 2019 seisukoha lisad 33-34). Selle eest tasusid AS Baltic Agro ja Tiigi Keskuse Ordiorile 2016. aastal kokku 2 741 eurot 2 senti.

2-18-11582 võrgustiku seadmed esimese seadme näidu alusel. Aastate jooksul aktsepteerisid kõik asjaosalised mõlemat seadistamisviisi, kuigi võib arvata, et proovide abil ühtlustamine tagas suurema täpsuse. Kumbki meetod ei olnud lubamatu ning kui Z seadistas 2016. a mais võrgustiku seadmed esimese seadme näidu alusel, ei olnud tema tegevus hooletu VÕS § 104 lg 2 ja § 1022 lg 1 mõttes ega vastuolus kostja II lepinguliste kohustustega. Kui Z selgitas, et näit oli ebatäpne, siis viitas ta sellele, et keskseadme proovid ja ütlustatud näit ei langenud kokku.

2-18-11582

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.