Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema 1(3)

2-19-112411 tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-19-112411 Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi V S vastu võlgnevuse nõudes. Hageja esitas kostja vastu kaks nõuet, mille kohus liitis ühte menetlusse: Kostja ja B AS sõlmisid 13.06.2015 järelmaksulepingu nr 1517529/96tl, mille kohaselt võimaldas B AS kostjale laenusumma 779,90 eurot Apple iPhone telefoni ostmiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Kostja ei täitnud oma kohustusi ja hageja esitas kostja vastu nõude, milles palus kohtul välja mõista võlgnevuse summas 779,90 eurot, intressid summas 123,38 eurot, viivised summas 451,05 eurot. Lisaks palus kostja hagejalt välja mõista jooksev viivise ja menetluskulud. Kostja ja B AS sõlmisid 15.06.2015 järelmaksulepingu nr 1517714/96tl, mille kohaselt võimaldas B AS kostjale laenusumma 757,90 eurot mobiiltelefoni ostmiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Kostja ei täitnud oma kohustusi ja hageja esitas kostja vastu nõude, milles palus kohtul välja mõista võlgnevuse summas 757,90 eurot, intressid summas 281,57 eurot, viivised summas 165,32 eurot. Lisaks palus kostja hagejalt välja mõista jooksev viivise ja menetluskulud. Kostja vaidles nõuetele vastu ja leidis, et lepingutel ei ole tema allkiri. Kohus määras tsiviilasjas ekspertiisi, et tuvastada, kas kostja on lepingud allkirjastanud. Ekspert asus seisukohale, et nimesid ega allkirju S V nimelt järelmaksulepingul nr 1517714/96tl, maksegraafikul, lepingu üldtingimustel ja venekeelseid koopia õigsust kinnitavaid kirjeid isikutunnistuse koopial ning nimesid ega allkirju S V nimelt järelmaksulepingul nr 1517529/96tl, maksegraafikul ja lepingu üldtingimustel ei ole tõenäoliselt kirjutanud V S. Hageja esitas 04.02.2020 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja palus tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust, summas 212,50. Kohus edastas hageja taotluse kostjale ning palus esitada kirjalik vastus avaldusele ja menetluskulude nimekiri. Kostja ei vaielnud hagist loobumisele vastu ja palus välja mõista kostja poolt kantud menetluskulud summas 282 eurot (ekspertiisi maksumus).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.

2(3)

2-19-112411

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Võttes arvesse, et hageja loobus hagist sellel põhjusel, et ekspertiis kinnitas, et kostja ei ole tõenäoliselt lepinguid allkirjastanud, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Lähtuvalt TsMS § 477 lg 5 ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm nr 15.02.2012, nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on asja läbivaatamise kulud kohtukulud ning lähtuvalt TsMS § 143 p 1 on ekspertiisi maksumus asja läbivaatamise kulu. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt on 20.01.2020 väljastatud õiend, mille kohaselt on käekirjaekspertiisi maksumuseks 282 eurot. Kostja on ekspertiisikulude ettemaksu summa tasunud 27.11.2019 kohtu deposiiti. Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 282 eurot. Hageja palus tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastatakse üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Eeltoodust lähtudes tagastab kohus hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust seoses hagist loobumisega s.o 212,50 eurot.

/digitaalallkiri/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.