Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik
Enely Sepp
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2020, Tallinna kohtumaja
Kohtujurist
Marge Sillamaa
Tsiviilasja number
2-19-20023
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS-i hagi K. A. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
140,14 eurot Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves, e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja K. A. (isikukood xxx, e-post: xxx) Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
2-19-20023 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja asjaolud
2-19-20023 tasuda perioodil 1.12 – 31.12.2015 tarbitud teenuste eest 17,94 eurot, 1.2.2016 arvega nr xxx on tõendatud kostja kohustus tasuda perioodil 1.01.-31.01.2016 tarbitud teenuste eest 18,76 eurot, 1.03.2016 arvega nr xxx on tõendatud kostja kohustus tasuda perioodil 1.02.-28.02.2016 tarbitud teenuste eest 21,56 eurot. 05.02.2018.a nõude loovutamise teatisega on tõendatud Elisa Eesti AS nõude loovutamine hagejale.
2-19-20023 seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõte ja õiguste kuritarvitamise keeld tuleneb lisaks ülal tsiteeritule ka VÕS §st 6 ja TsMS §-st 200. Kohtu hinnangul on hageja käitunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastaselt. Hageja on ühest liitumislepingust tuleneva nõude jaganud mitmeks eraldiseisvaks nõudeks ning soovib igas eraldiseisvas menetluses nõuda samade võlateatiste eest sissenõudmiskulu. Seadusandja on ette näinud sissenõudmiskulu hüvitamise kirjade koostamise eest ühekordselt (VÕS § 1132 lg 1) ning nimetatud kulu on hagejale eelnevalt hüvitatud. Asjaolu, et hageja on nõude jaganud osadeks, ei anna hagejale alust nõuda topelt sissenõudmiskulu hüvitamist. Selline nõue on vastuolus hea usu põhimõttega ja sellest tulenevalt kohus seda ei rahulda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik
4 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.