Osaühing Aktiva Finants hagi M. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
11 647,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Marilin Palts (e-post: [email protected]) Kostja: M. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-x, xxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista M. S.lt (S.) Osaühing Aktiva Finants kasuks AS LHV Finance ja kostja vahel 11.02.2016 sõlmitud väikelaenulepingust nr 884938 tulenev võlgnevus summas 11 618,82 eurot (millest 6200,00 eurot põhivõlgnevus, 436,11 eurot intress, 57,43 eurot kuutasu ja 4925,28 eurot põhivõlalt perioodil 29.06.2016 kuni 12.02.2020 (kaasa arvatud) arvestatud viivis määraga 0,06% päevas).
3.Välja mõista M. S.lt (S.) Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates 13.02.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis 0,06% põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 6200,00 eurot) päevas.
5.Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 960,00 eurot (600,00 eurot riigilõiv ning 360,00 eurot esindaja kulud ilma käibemaksuta).
6.Mõista M. S.lt (S.) Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks 960,00 eurot.
Tsiviilasi nr 2-19-15803
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on M. S. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
9.Toimetada kostjale M. S.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus 22.10.2019 määrusega võttis menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagi M. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega 09.01.2020 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse dokumendid kostjale kätte toimetatuks 25.01.2020 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 10.02.2020 kell 24.00.
2 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-15803
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS LHV Finance ja kostja 11.02.2016 väikelaenulepingu nr 884938, millega kohaselt anti kostjale laenu 6700,00 eurot. Kostja kohustus krediidisumma tagastama 48 osamaksega: põhiosa 6700,00 eurot, intress 3176,87 eurot, lepingutasu 67,00 eurot, kuutasu 790,02 eurot. Tagastamisele kuuluv brutosumma kokku 10733,90 eurot. AS LHV Finance on loovutanud 28.10.2016 lepingust tuleneva nõude kostja vastu Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esitab hagiavalduse lisana kostjale edastatud teatise nõude loovutamise kohta.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) 6200,00 eurot põhivõlgnevus; 2) 436,11 eurot intress perioodil 10.04.2016 kuni 10.06.2016 intressimäär 19,9% aastas; 3) 4456,56 eurot viivis põhivõlalt perioodil 29.06.2016 kuni 09.10.2019 määras 19,9% aastas, see on 0,06% päevas; 4) 57,43 eurot kuutasu. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS §76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 397 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, § 367.
5.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 600,00 eurot ja õigusabikulud 840,00 eurot (7 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja tasu on arvestatud ilma käibemaksuta.KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping. Leping on kostja lepingurikkumise tõttu ennetähtaegselt üles öeldud. Seega on poolte vahel tarbijakrediidilepingu ülesütlemise järel lepingu nn tagasitäitmise võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidi mõiste kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-15803 laenuandjale tagasi. VÕS § 397 lg-st 1 tuleneb kohustus maksta laenuandjale saadud laenusummalt kokkulepitud intressi.
8.Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 ja § 196 lg-st 1 vabastab lepingu ülesütlemine lepingupooled nende lepinguliste kohustuse täitmisest. Lepingust enne selle ülesütlemist tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu alusel saadud laen tuleb tagastada (VÕS § 195 lg 5, koostoimes selles viidatud §-idega 189-191). VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja on hageja õiguseelnejalt laenu saanud, kostja ei ole laenusummat täielikult tagastanud, samuti on kostjal tasumata enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intress ning kuutasu maksed. Seega on kostja rikkunud laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Kostja ei ole võlgnevust täielikult tasunud ka lepingu ülesütlemise järel.
9.Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda viivist VÕS §113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 6200,00 eurot, intressi võlgnevus 436,11 eurot ning 57,43 eurot kuutasu. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu aluse kohus arvutab välja alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise. Viivise määraga 0,06% päevas (lepingu kohaselt on viivise määraks 19,9% aastas, 0,06% päevas; hageja lähtub 360-päevasest aastast, seega ümardatult on päevamäär 0,06%) on alates 29.06.2016 kuni kohtuotsuse 12.02.2020 tegemise päevani (kaasa arvatud) viivisesumma 4925,28 eurot. Kohus mõistab selle summa lisaks põhivõlale kostjalt hageja kasuks välja, samuti alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,06% põhivõla tasumata osast päevas.
MENETLUSKULUD
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-19-15803
13.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 600 eurot ja esindustasu 7 tunni eest kokku 840,00 eurot (tunni hind 120,00 eurot, ilma käibemaksuta). Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama.
14.Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Menetluskulude nimekiri ega lisatud esindustasu maksmiseks hagejale esitatud arve hageja esindaja tehtud toimingute loetelu ei sisalda. Kohus juhib tähelepanu, et TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetluskuluks menetlusosaliste esindajate kulud, mitte esindustasu. Esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg. Kohus tuvastab hageja esindaja toimingud toimikumaterjalide alusel. Selles menetluses hageja esindaja koostas üksnes hagiavalduse ja esitas kohtule, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades (kasutatud on hageja esindaja väljatöötatud tüüphagi, sisulist teksti ca 3 lk, millest omakorda ca 1,5 lk moodustab seaduse tekst) on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 3 tundi. Tunnitasumäär 120 eurot on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu hageja lepingulise esindaja kulud tuleb kostjal vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 hüvitada ilma käibemaksuta.
15.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas kokku 960,00 eurot (600,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 360,00 eurot lepingulise esindaja kulud (ilma käibemaksuta)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja.
16.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega ning uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.