Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Silver Alliku vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
601,82 eurot ja
nende Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood xxx Hageja esindaja: C.K, e-post xxx Kostja: Silver Allik, isikukood xxx elukoht xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista Silver Allikult välja PlusPlus Capital AS kasuks võlgnevus kokku 531,92 eurot, millest põhivõlgnevus 273,59 eurot, viivised 233,33 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot.
3.Mõista Silver Allikult välja PlusPlus Capital AS kasuks viivis põhinõudelt (273,59 eurot) alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni 0,07% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Menetluskulud jätta Silver Alliku kanda. Mõista Silver Allikult välja PlusPlus Capital AS kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 125 eurot ja hageja õigusabikulud hagimenetluses 420 eurot, kokku 545 eurot. Silver Allikul tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (545 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
6.Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Hageja nõuab 18.12.2019 esitatud hagis Silver Alliku vastu 273,59 euro suuruse põhivõlgnevuse, 233,33 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise, 25 euro suuruse sissenõudekulu ning jooksva viivise väljamõistmist.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 06.01.2020 määrusega ning edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega. Kostja sai dokumendid kätte 21.01.2020 isiklikult postipunktist. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 15 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. Seega oli hagile vastuse esitamise tähtaeg hiljemalt 05.02.2020. Kohus juhtis 06.01.2020 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud.
3.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4.Vaidlus ei ole selles, et Elisa Eesti AS ja Silver Allik on omavahel sõlminud liitumislepingu nr xxx ning liitumislepingu lisa, milleks on osamaksetega vara müügileping nr xxx. Liitumislepingu kohaselt kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustatud saadud kaupade ja teenuste eest regulaarselt tasuma vastavalt Elisa Eesti AS poolt esitatud arvetele. Elisa Eesti AS on esitanud kostjale kaks arvet (nr xxx ja xxx). Mõlema arve tasumise osas on kostja sattunud viivitusse. Vaidlust ei esine samuti osas, mille kohaselt on Elisa Eesti AS andnud võlanõude omandiõiguse PlusPlus Capital AS-ile.
5.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja on esitanud kohtule 07.03.2016 sõlmitud liitumislepingu nr xxx rikkumisest tulenevad nõuded. Lepingu rikkumine seisneb kostja poolt arvete tasumata jätmises. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus vastavalt Elisa Eesti AS poolt esitatud arvete alusel. Elisa Eesti AS on esitanud kostjale kaks arvet (nr xxx ja xxx), mille kohaselt on kostja poolt võlgnetavaks summaks 506,92 eurot. Antud summast moodustub põhinõue 273,59 eurot ja 233,33 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
Viivis tuleneb lepingujärgsest viivise määrast, mille suuruseks on Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 7.10 kohaselt füüsilisele isikule 0.07% võlasummast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Arve nr xxx kohaselt oli arve põhisummaks 19,59 eurot ja maksetähtajaks 18.06.2016 ning viivist tuleb hakata arvestama alates 19.06.2016 kuni 16.12.2019. Kohus on seisukohal, et antud juhul on viivise suuruseks 17.50 eurot ja seetõttu nõustub kohus hageja poolt nõutud viivise suurusega, milleks on arve nr xxx alusel 17.48 eurot. Arve nr xxx põhisummaks oli 254 eurot ja maksetähtajaks 18.08.2016 ning viivist tuleb hakata arvestama alates 19.08.2016 kuni 16.12.2019. Kohtu seisukohal on viivise suuruseks arve nr xxx puhul 216.03 eurot. Sellest tulenevalt kohus nõustub hageja poolt nõutud viivist suurusega, milleks on 215,85 eurot. Kuna kostja ei ole tasunud Elise Eesti AS poolt esitatud arveid, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue, mille suuruseks on 273,59 eurot ning viivisest tulenev nõue 233,33 eurot.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise kuni põhinõude 273,59 eurot tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse koostamise järgnevast päevast s.o alates 17.12.2019. Hageja nõude õiguslik alus on TsMS § 367, mis näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja poolt nõutava lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Kohus rahuldab hageja taotluse, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma viivist 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
8.Hageja palub kohustada kostjat Lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3 ja 6.1.7 alusel hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 ja alla 1000 euro. Antud juhul on võlausaldaja nõude suuruseks põhinõue ja viivisenõue, mis moodustavad kokku 506,92. Hageja sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud kostjale kolm võlateatist (01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018). Kohus rahuldab hageja nõude, mille kohaselt on esimese võlateatise kättetoimetamise hinnaks 15 eurot ning teise ja kolmanda võlateatise summaks kokku 10 eurot. Kokku on hagejal tekkinud võlateatiste kättetoimetamisega seotud kulud 25 euro ulatuses, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 125 euro ja hagimenetluses õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 545 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 420 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
10.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.