Võlaõigus › Võõrandamislepingud

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Elisa Eesti Aktsiaselts ja kostja D Õa vahel 09.10.2015.a. sõlmitud kliendilepingu nr 8383170 alusel kostja poolt lepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmine. 01.02.2018.a. loovutas Elisa Eesti Aktsiaselts nõude hagejale. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 75,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot. Lihtmenetluses on kohtul õigus koguda tõendeid omal algatusel (TsMS § 405 lg 1 p 8). Kohtute Infosüsteemi kohaselt oli samade poolte vahel samast kliendilepingust (so Elisa Eesti Aktsiaselts ja D Õa vahel 09.10.2015.a. sõlmitud kliendilepingust nr 8383170) tulenevalt olnud menetlus tsiviilasjas nr 2-19-4709. Viidatud tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus tekkinud 1. aprill kuni 30. aprill 2016 teenuste kasutamise eest, 01.05.2016 arve nr: 2015272905 summas 44,99 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18.05.2016.a. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Käesolevas tsiviilasjas on kostja võlgnevus tekkinud:   

märts kuni 31. märts 2016, 01.04.2016 arve nr. 2015003508 summas 59,85 eurot, tasumise tähtaeg 18.04.2016. mai kuni 31. mai 2016, 01.06.2016 arve nr. 2015490342 summas 16,87 eurot, tasumise tähtaeg 18.06.2016 juuni kuni 30. juuni 2016, 01.07.2016 arve nr. 2015721817 summas 21,45 eurot, tasumise tähtaeg 18.07.2016

Ka nendest arvetest tulenevad nõuded on Elisa Eesti AS on loovutanud 01.02.2018 hagejale. Tsiviilasjas nr 2-19-4709 on pooled saavutanud võlgnevuse osas kompromissi, mille kohus on 21.05.2019.a määrusega kinnitanud. Eeltoodust lähtuvalt on hageja olnud võlgnevusest teadlik selle loovutamise hetkest alates (ka kompromissi sõlmimise ajal ts 2-19-4709) ning kohtu hinnangul ei ole põhjendatud eraldi arvete eest eraldi hagide esitamine. Hagejal oli võimalus esitada ühest lepingust tulenevad kõik nõuded ühe kostja vastu korraga ühes menetluses. Kohus märgib ka seda, et tsiviilasjas nr 2-19-4709 oli

tsiviilasja hinnaks 114,20 eurot, käesolevas tsiviilasjas on hagi hind 237,97 eurot. Ühe hagina esitatuna oleks hagide hind olnud kokku 352,17 eurot. Riigilõivu suuruseks nende nõuete esitamisel ühise hagina oleks olnud riigilõivuseaduse kohaselt 100 eurot. Antud juhul on hageja tasunud riigilõivu mõlemalt hagilt kokku 150 eurot, millest 37,50 eurot tagastas kohus kompromissi sõlmimise tõttu tsiviilasjas nr 2-19-4709. Seega ei saanud hagide eraldi esitamise põhjuseks olla ka hageja vähene võimekus tasuda hagides esitatavatelt nõuetelt riigilõivu. Tõenäoliselt on hageja eesmärgiks nõuete jagamisel mitme menetluse vahel saada kostjalt mitmekordselt õigusabikulusid. TsMS §-st 200 lg 1 ja 2 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Hea usu põhimõte ja õiguste kuritarvitamise keeld tuleneb lisaks ülal tsiteeritule ka VÕS §-st 6 ja TsÜS § 138 lg 1. Kohus leiab, et seesugune hagejapoolne käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning on kostja suhtes pahatahtlik, sest kohtumenetluse eesmärk ei saa olla tekitada teisele poolele kahju, mida hageja seesugune käitumine hetkel menetluskulude näol kostjale kaasa tooks ning oleks kostja suhtes äärmiselt ebamõistlik ning ebaõiglane. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Olukorras, kus hageja kasutab pahatahtlikult oma menetlusõigusi, jätab kohus menetluskulud terves ulatuses poolte endi kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.