Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J M vastu võlgnevuse 247,33 euro, intressi 32,71 euro, viivise 26,51 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
366,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ, e-post [email protected]) Kostja J M (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja Vladimir Kolga (Eesti Õigusbüroo, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista J Mlt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlgnevus (põhinõue) 247,33 eurot, intress 32,71 eurot ja seisuga 3. oktoober 2019 sissenõutavaks muutunud viivis 26,51 eurot.
Välja mõista J Mlt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital OÜ kasuks viivis 0,065753% põhinõudelt (247,33 eurolt) päevas alates 4. oktoobrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Resolutsiooni punktis 2 nimetatud nõude osas on käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetav.
5.Jätta rahuldamata J M 7. novembri 2019 taotlus otsuse täitmise korra
2-19-121252 kindlaksmääramiseks. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1.Jätta menetluskulud J M kanda.
2.Välja mõista J Mlt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 192 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J Ml tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 08.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J M (kostja) vastu 372,69 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 09.09.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 03.10.2019 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 247,33 eurot, intressi 32,71 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 26,51 eurot ja alates 04.10.2019 viivise 0,065753% päevas kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 09.05.2016 kostja ja Xxx OÜ (müüja) osamaksetega tasumise müügilepingu nr XXX (leping), millega müüja müüs ja AS xxx (faktoor) finantseeris tehingut 409,99 euro väärtuses ning millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust ning selle alusel sõlmitavatest osamaksetega tasumise müügilepingutest tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile. Lepingu üldtingimuste p 1.1. kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning p 1.2. kohaselt osamakestega tasumise tingimustes. Kostja kohustus vastavalt lepingu maksegraafikule tasuma igakuiste maksetena 12. kuupäevaks, esimese maksega 12.09.2016 summas 17,67 eurot ning viimase osamaksega 12.08.2020 summas 17,51 eurot.
2-19-121252 Lepingu p 2 järgi oli intressimäär 25% aastas ja viivisemäär 24% aastas. Kostja täitis lepingut kuni 12.12.2018 ning rohkem tasumisi ei teostanud. Leping öeldi erakorraliselt üles 23.04.2019. 25.04.2019 loovutas faktoor oma nõuded hagejale. Nõuete loovutamisest teavitasid faktoor ja hageja kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale.
4.Hageja poolne kohtusse pöördumine ei olnud põhjendamatu, sest kostja sõltumata hageja poolt esitatud nõuetele pika perioodi jooksul ei tasunud kohustust ning ei sõlminud ka tasumise kokkulepet osamaksetega. Nimetatud põhjustest tulenevalt ei saa hageja nõustuda kostja poolse osalise hagi õigeksvõtu ja kompromissiettepanekuga, sest kohtusse pöördumine oli tingitud kostja tasumisviivitusest. Hageja esitas peale kostja vastusega tutvumist kostjale allkirjastamiseks kompromissilepingu, kuid kostja oferti vastu ei võtnud. Kostja ei ole oma vastuses põhjendanud tasumisviivitust, samuti ei ole kostja põhjendanud viiviste vähendamise asjaolusid.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja tunnistas hagi osaliselt. Menetluskulud palus kostja jätta poolte kanda võrdsetes osades.
6.Kostja palus rahuldada hageja hagi osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 247,33 eurot, intressi 32,71 eurot ja viivise 26,51 eurot (st kostja tunnistas selles osas hageja nõudeid). Kostja palus jätta rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 247,33 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065753% päevas, alates 04.10.2019. Vaidluse all olev võlgnevus on tekkinud perioodil, mil kostja oma tervise halvenemise tõttu sattus haiglasse. Samuti on kostja pidanud läbirääkimisi hageja esindajaga telefoni teel, mille teemaks oli võlgnevuse likvideerimine. Hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud variantidega ning poolte edasised läbirääkimised nurjusid. Lisaks palus kostja lubada tal tunnistatud võlgnevuse summa 306,60 eurot tasuda ositi, s.o igakuuliste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, osamakse suurusega 25,55 eurot x 12 kuud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt otsustab pool ise selle üle, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
9.Kostja on 07.11.2019 vastuses hagi osaliselt õigeks võtnud, tunnistades põhivõlgnevust 247,33 eurot, intressi 32,71 eurot ja seisuga 03.10.2019 sissenõutavaks muutunud viivist 26,51 eurot. Tulenevalt TsMS § 4 lg-st 3 on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Eelnenust johtuvalt rahuldab kohus osundatud nõuete osas kostja vastu esitatud hagi õigeksvõtul põhinevalt. TsMS § 444 lg-st 4 lähtudes kohus selle nõude rahuldamise kohta otsuses põhjendusi ei esita. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
10.Järgnevalt käsitleb kohus kostja vastu esitatud sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõuet, mille üle pooltel on vaidlus. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ja Xxx OÜ (müüja) sõlmisid 09.05.2016 osamaksetega tasumise müügilepingu nr XXX, millega müüja müüs ja AS xxx
2-19-121252 (faktoor) finantseeris tehingut 409,99 euro väärtuses. Samuti puudub vaidlus selle üle, et hageja on omandanud esialgse võlausaldaja nõuded kostja vastu.
11.Kohtu hinnangul on hageja kõnesolev viivise nõue õiguslikult põhjendatud. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Pooled on müügilepingu p-s 2 kokku leppinud viivise määras 24% aastas (s.o 0,065753% päevas). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,065753% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
12.Täiendavalt märgib kohus, et VÕS § 113 lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. Leppetrahvi nõudmist käsitleva VÕS 162 lg 1 kohaselt võib kohus juhul, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, vähendada seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine eelnimetatud aluseid nõutava viivise vähendamiseks. Kostja ei ole välja toonud viivise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja on sisuliselt palunud vaid jätta hageja sissenõutavaks mittemuutunud viivisenõue rahuldamata, viidates asjaoludele, et võlgnevus on tekkinud perioodil, mil kostja sattus tervise halvenemise tõttu haiglasse ning hagejaga võlgnevuse likvideerimise üle peetavad läbirääkimised nurjusid. Esiteks märgib kohus, et kostja väited on paljasõnalised. Teiseks on kostja juba mainitud võlgnevuse tekkimise perioodil hagi esitamise seisuga (03.10.2019) sissenõutavaks muutunud viivist (summas 26,51 eurot) tunnistanud ning ei ole asunud siiani võlgnevust likvideerima. Lisaks on hageja teinud menetluse kestel kostjale kompromissiettepaneku, milles kostja kohustuks tasuma hagejale põhivõlgnevuse 247,33 eurot, intressi 32,71 eurot ja viivise 26,51 eurot ehk need nõuded, mida kostja võttis õigeks ning veel pool tasutud riigilõivust summas 50 eurot ja õigusabikulud 100 eurot (420 euro asemel) (vt tl 3839, 48-49). Kostja ei ole hageja kompromissiettepanekut aktsepteerinud. Seega puuduvad VÕS §st 162 tulenevad objektiivsed alused viivisenõude vähendamiseks. Seejuures on viivisenõude esitamine tingitud eeskätt ikkagi kostja poolt siiani tasumata põhivõlgnevusest, st viivituse pikkusest.
13.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõue) 247,33 eurot, intressi 32,71 eurot, seisuga 03.10.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 26,51 eurot ning alates 04.10.2019 viivise 0,065753% põhinõudelt (247,33 eurolt) päevas kuni põhinõude täitmiseni.
14.Kostja on esitanud ka taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks selliselt, et temal lubatakse tunnistatud võlgnevus summas 306,60 eurot tasuda ositi, s.o igakuuliste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, osamakse suurusega 25,55 eurot x 12 kuud. Hageja on sellele taotlusele vastu vaielnud. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poole taotlusel otsuses kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva
2-19-121252 ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kuivõrd hagi esemeks on praegusel juhul üksnes rahaline nõue, ei pea kohus vajalikuks täitmise korda lahendiga kindlaks määrata. Vaidlusvälistel asjaoludel on hageja teinud kostjale ettepaneku kompromissilepingu sõlmimiseks (vt tl 48 ja selle pöördel), kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Kohtu arvates puudub alus arvata, et kostjal poleks võimalik ka käesoleva otsuse vabatahtlikus täitmises hagejaga mõistlikel tingimustel kokku leppida. Eeltoodust lähtudes, jätab kohus kostja taotluse otsuse tegemise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
16.Järgnevalt hindab kohus, millised hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
17.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud.
18.TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
19.Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja täiendavalt hagilt riigilõivu kokku 100 eurot (45 + 55). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
2-19-121252
20.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtule esitatud õigusteenuse arvetest nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejale osutatud õigustoiminguid kokku 3,5 tunni ulatuses (vt tl 24), tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Vastavalt menetluskulude nimekirjale moodustavad seega hageja kulud õigusabile kokku 420 eurot (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud summalt käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
21.Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist keskmisest keerulisema menetlusega. Seejuures tuleb arvesse võtta ka asjaolusid, et käesolevat tsiviilasja menetleti kirjalikus menetluses, kohtuasja materjalide maht ei ole suur ning menetlus on ajaliselt kestnud alla poole aasta.
22.Kohus selgitab, et Riigikohtu seisukoha järgi ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist keskmisest keerulisema menetlusega, seetõttu ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja õigusabikulusid haginõudest suuremas ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 420 eurot selgelt ka põhjendamatu, sh esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (käibemaksuga). Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, samuti esindaja kvalifikatsiooni (jurist), on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 192 eurot (s.o 2 tundi x 80 eurot + käibemaks 20%).
23.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja tasutud riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud 192 eurot.
24.Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
25.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.