lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-9001/19

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-9001/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1516
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 450 lg 1, 2, 4OsaotsusVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 173 lg 5Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 377 lg 1Hagi tagamise alusTsMS § 436 lg 4Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-9001/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja10.10.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ABG Ehitusgrupp Osaühing11023837(Vastustaja)Mammut Element OÜ14006779

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 7. veebruar 2020

Tsiviilasja number

2-19-9001

Tsiviilasi

ABG Ehitusgrupp Osaühingu hagi Mammut Element OÜ vastu 93 062 euro 91 sendi ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

24 926 eurot 99 senti

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Maakohtu

oktoobri

tasaarvestuse

reservatsiooniga osaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mammut Element OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

21. jaanuar 2020

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Mammut Element OÜ (registrikood 14006779), volitatud esindaja Maia Ploom Vastustaja (hageja): ABG Ehitusgrupp Osaühing (registrikood 11023837), vandeadvokaat Anne Tammer

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Mammut rahuldamata.

Element OÜ

apellatsioonkaebus

2.Jätta Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2020 osaotsus muutmata.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõppotsuses. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.ABG Ehitusgrupp Osaühing (hageja) esitas 12. juunil 2019 hagi Mammut Element OÜ (kostja) vastu 93 062 euro 91 sendi ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt vedas hageja suulise kaubaveolepingu alusel kostja toodetud raudbetoontooteid kokkulepitud sihtkohtadesse, esitades kostjale osutatud veoteenuste eest igakuuliselt arveid. Kostja viivitas arvete tasumisega ning jättis osaliselt veotasud maksmata. Kostja saatis 7. veebruaril 2019 hagejale maksegraafiku võlgnevuse 222 413 euro 69 sendi tasumiseks, kuid ei pidanud enda poolt koostatud graafikust kinni. Kostjal on 12. juuni 2019 seisuga maksmata veotasusid 83 062 euro 91 sendi ulatuses. Lisaks on kostjal tasumata ka kokkulepitud viivis 10 000 eurot, mille kohta on 7. veebruaril 2019 koostatud arve nr 03/19. Kostja ei ole hageja nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostjal ei ole hageja vastu nõudeid, millega hageja nõudeid tasaarvestada, sest hageja ei ole õigusvastaselt käitunud ega kostjale kahju tekitanud. Kostja hinnapakkumine ja kirjavahetus koostöö ärajäämise kohta ei ole autentne ega usaldusväärne. Paljasõnalised on kostja väited kasumimarginaali, samuti hankijatega suhete kahjustumise ja pangast laenu mittesaamise kohta. Kostja võlgnevuse avalikustamine ei ole kostja majandustegevusse sekkumine. Tegelikkusele vastavate andmete avalikustamine kostja maksekohustuste rikkumise kohta ei ole heade kommete vastane.
2.Kostja ei vaidle vastu, et võlgnes hagejale 222 413 eurot 69 senti. Võlgnevuse tasumiseks koostas kostja maksegraafiku ja viimase makse päeval 15. mail 2019 kohustus kostja tasuma viivisearve alusel veel 10 000 eurot. Kuna kostja oma kohustust kokkulepitud tähtajaks täies ulatuses ei täitnud, põhisummast jäi tasumata 83 062 eurot 91 senti ja kokkuleppeline viivis, esitas hageja 20. mail 2019 võlgnevuse andmed maksehäireregistrile. Seejuures näitas hageja võlgnevuse tekkimise perioodiks 21. detsember 2018 kuni 7. veebruar 2019, mitte 15. mai 2019. Sellega on hageja eiranud poolte vahelist kokkulepet ja esitanud maksehäireregistrile ebaõigeid andmeid võlgnevuse tekkimise aja kohta. Maksegraafikus märgitud tähtajast lähtudes ei oleks võlgnevuse andmeid 27. mail 2019 avalikustatud, sest maksehäireregistrisse sisestatakse maksehäire, mille rikkumise algusest on möödas vähemalt 45 päeva alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Maksehäire avaldamise tulemusena ei saanud kostja pangast laenu, mida taotles võlgnevuse tasumiseks. Samuti keelduti 29. mail 2019 kostjaga lepingut sõlmimast, seega on maksehäire avaldamise tõttu tekkinud kostjale otsene varaline kahju 48 828 eurot

33 senti. Lisaks on avaldatud maksehäire kahjustanud kostja suhteid hankijatega, kes on seetõttu vähendanud või piiranud kostjale antavat krediiti. Alates andmete avaldamisest on kostjale tekkinud mainekahju 3 788 712 eurot. Hageja nõue on 5. septembri 2019 seisuga 101 352 eurot 26 senti. Kostja esitas kohtumenetluses tasaarvestuse avalduse, mistõttu ei võlgne kostja tasaarvestuse tulemusena hagejale midagi. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas hagi 10. oktoobri 2019 tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 93 062 eurot 91 senti, millest 83 062 eurot 91 senti on põhinõue ja 10 000 eurot viivis, ning põhinõudelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12. juunist 2019 kuni põhinõude täitmiseni. Tsiviilasja menetlus jätkub kostja tasaarvestuse vastuväite lahendamise osas. Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on rikkunud kaubaveolepingu järgset põhikohustust maksta veotasu, olles hagejale võlgu 93 062 eurot 91 senti, s.o põhinõue 83 062 eurot 91 senti ja 10 000 eurot viivis (kostja on hageja sellekohased väited tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 1 mõttes sisuliselt omaks võtnud), on põhjendatud hageja nõude osas TsMS § 450 lg 1 alusel tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse tegemine ning kostjalt tuleb eespool nimetatud summad hageja kasuks välja mõista. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise põhinõudelt 83 062 eurot 91 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 12. juunil 2019 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus määras, et menetlus kostja tasaarvestuse vastuväite lahendamise osas jätkub.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks koos kostja nõudega hageja vastu. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt võib nõuete eraldi lahendamine raskendada kostja nõude rahuldamise korral kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Kostja nõude rahuldamisel tuleks hagejalt tagasi nõuda kostjalt saadud 93 062 eurot 91 senti. See eeldab, et hagejal on see raha veel olemas. Kohtumenetlus võib kesta aga aasta kuni kaks. Hageja on vahendusfirma, kellel endal puudub vara. Hageja vahendas ka praeguse nõude aluseks olnud transporditeenust, tegelikuks vedajaks on teine firma. Kostjal ei ole millegi arvelt oma nõuet tagada, sest hagejal puudub kinnisvara, tema pangakontol oli 2018 lõpus 8587 eurot, kasum oli 2360 eurot. Hagejal puuduvad varad ja vahendid selliste nõuete tasumiseks, mis on kostjal hageja vastu. Hageja müügitulu oli eelmisel aruande perioodil 1 565 632 eurot, millest teenused olid 1 196 575 eurot, lisaks tööjõukulu ja tegevuskulud. Vaadates maksuameti poolt avaldatud selle aasta maksustatavaid käibeid, on käibe langus ligemale kolmekordne. Hageja nõude tagamiseks on kostja varale seatud hüpoteek. Seega ei halvenda nõuete koos lahendamine hageja olukorda. Pealegi teenib hageja viiviste arvelt kasumit, mis on suurem kui enamikelt investeeringutelt teenitav kasum. Maakohus ei teavitanud kostjat osaotsuse tegemise kavatsusest. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kõik eeldused osaotsuse tegemiseks olid täidetud. Hageja võla- ja viivisenõue ning kostja väidetav kahju hüvitamise nõue ei ole omavahel seotud. Seadusest ei tulene kohtu kohustust arutada pooltega osaotsuse tegemist. Kostja huvid on kaitstud TsMS § 450 lg-s 2 sätestatud reservatsiooniga. Kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, siis tühistab kohus TsMS § 450 lg 4 järgi ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda. Osaotsuse tegemisel ei kuulu kohaldamisele TsMS § 377 lg 1. Paljasõnalised on kostja väited, et hageja ei suuda kostja väidetava nõude rahuldamise korral kohtuotsust täita. Hageja on väga heas finantsmajanduslikus seisundis äriühing. 31. detsembri 2018 seisuga oli hageja varade väärtus kokku 575 856 eurot ning kohustused 333 726 eurot. Seega on hagejal varasid pea kaks korda rohkem kui kohustusi. Hageja omakapital on 242 130 eurot. Kostja märgib, et hagejal on likviidset raha 8587 eurot, kuid jätab mainimata teise likviidse vara, nõuded ja ettemaksed, mida on hagejal 507 789 euro ulatuses. Hagejal on märkimisväärne müügitulu ning hageja on igal aastal teeninud kasumit.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu osaotsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatut, et kostja on rikkunud kaubaveolepingu järgset põhikohustust maksta veotasu ja võlgneb hagejale koos põhinõude ja viivisega 93 062 eurot 91 senti. Kostja on menetluses esitanud hageja nõude vastu tasaarvestuse avalduse.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult teinud asjas TsMS § 450 lg 2 järgse tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse. Osaotsuse tegemine on kohtu diskretsiooniotsus, mida kohus saab teha ka omal algatusel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Praegusel juhul on hageja esitanud kostja vastu veolepingu mittenõuetekohasest täitmisest tuleneva nõude. Kostja ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet hageja nõude kujunemisele ja selle arvutuskäigule, seega on tegemist menetlusesemega, mis on lõplikuks lahendamiseks valmis. Kostja on menetluses esitanud hageja vastu nõude õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja poolt hageja vastu esitatud nõude aluseks olnud etteheited ei ole seotud veolepinguga, vaid väidetava hageja poolse põhjendamatu maksehäireteate avaldamisega. Hageja ja kostja vastastikkused nõuded on eraldatavad, ükski kostja nõude eeldus ei ole seotud hageja nõudega. Seega on vaidluse eset võimalik osadeks jaotada, lisaks on poolte vastastikkused nõuded üksteisest sõltumatud.
8.Apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt raskendab nõuete eraldi lahendamine kostja nõude rahuldamise korral kohtuotsuse täitmist või teeb selle võimatuks kostja majandusliku

seisundi tõttu, ei ole osaotsuse tühistamise aluseks. Kostja väited hageja majandusliku olukorra kohta ei ole asjakohased. Tegemist on kostja nõude täitmisega seotud asjaoluga. Maakohus on teinud menetlustoiminguid kostja nõude menetlemisel.

9.Menetluskulude jaotuse näeb maakohus ette TsMS § 173 lg 5 järgi ette lõppotsuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja