Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-19-109107 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 05.02.2020.a. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

2-19-109107 krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Menetlusosalised ei ole ärakuulamist taotlenud.

Antud juhul on kostja ja esialgse võlausaldaja vahel 03.06.2016.a sõlmitud laenuleping nr 2710623, millega laenulepingu pooled on refinantseerinud laenulepingust nr 2709281 tulenevad kohustused. Lisaks on hageja andnud kostjale täiendavalt laenu 100 eurot. Laenulepingu pooled on eeltoodud asjaolusid arvesse võttes vormistanud enda õigussuhte uue laenulepinguna, mille kohaselt on laenusummaks 1000 eurot, laenulepingu tähtajaks 24 kuud ning intressimääraks on 47,88% aastas. Oma vastuses hagile ei ole kostja esitanud vastuväiteid selles osas, et ta on esialgselt võlausaldajalt 1000 eurot laenu saanud. Ühtlasi ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja intressinõudele 163,02 eurole. Kostja on leidmas, et esialgne võlausaldaja ei ole hagejale kõiki nõudeid loovutanud. Lisaks on kostja leidmas, et laenuleping on tühine selle ebamõistlikult kõrge viivisemäära tõttu.

Esialgse võlausaldaja ning kostja vaheline õigussuhe vastab tarbijakrediidilepingu olemusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on märkinud, et kohus peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 25.02.2009.a lahenda asjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Seega peab kohus vajalikuks kontrollida esmalt sõlmitud tarbijakrediidilepingu kehtivust tervikuna ning seejärel hindab kohus vajadusel tüüptingimuste (kui lepingu ühe osa) tühisust. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 03.06.2016.a laenulepingust nr 2710623 nähtuvalt on laenu krediidikulukuse määraks 64,70%, mis ületas 31.05.2016.a Eesti Panga poolt avaldatud keskmist kulukuse määra (s.o 19,49%) enam kui kolm korda. Seega on kohtu hinnangul esialgse võlausaldaja ning kostja vahel sõlmitud laenuleping liiga kõrge krediidikulukuse määra tõttu vastuolus seadusega ning tühine VÕS § 4062 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul on laenuleping nr 2710623 tühine nii refinantseeritud laenukohustuse (s.o 900 euro) kui ka uue laenusumma 100 euro osas, kuna laenulepingule on kohaldatud liialt kõrget krediidikulukuse määra tervikuna.

TsÜS § 86 lg 1 näeb ette, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 näeb ette, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 406 lg 3 täpsustab, et kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1

2-19-109107 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Riigikohus on märkinud, et kuna lepingu tühisust peab kohus arvestama omal algatusel, ei ole kohtul ka takistust lahendada samas menetluses võimalik lepingu järgi üleantu alusetu rikastumise sätete alusel väljaandmise nõue, kui hagi ese ja esitatud asjaolud seda võimaldavad (vt Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10). Kuivõrd kohus leidis, et IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel 03.06.2016.a sõlmitud laenuleping on tühine, siis ei saa hageja tugineda VÕS § 76 lg 1 järgi lepingujärgses maksegraafikus märgitud osamaksete ja intressimaksete suurustele, intressi suurusele ja maksete tähtajale ning lisaks nõuda lepingulist viivist. Samal põhjusel ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja täitis tühise tehingu järgi maksegraafiku järgseid kohustusi ning seetõttu ei anna kohus nendele hageja väidetele ja tõenditele hinnangut. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi õiguslikke tagajärgi ning saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete ning VÕS § 4062 lg 3 järgi. Hagile lisatud laenulepingust nr 2710623 ning selle maksegraafikust nähtub, et kostjal tuli viimane laenuosamakse tasuda hiljemalt 18.06.2018.a. Eeltoodu tõttu on laenuandjal õigus nõuda VÕS § 4062 lg 3 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel laenatud raha tagasi alles 18.06.2018.a ja nõuda võlgnetavalt rahalt VÕS § 94 järgi seadusjärgset intressi alates kostjale raha ülekandmisest kuni ajani, mil laen tuli tagastada, s.o 18.06.2018.a.

Esialgne võlausaldaja on kostjale laenu väljastanud järk-järgult neljas osas:  22.04.2016.a summas 250 eurot;  15.05.2016.a summas 250 eurot;  01.06.2016.a summas 400 eurot;  03.06.2016.a summas 100 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja oma kohustuste katteks sooritanud mitte ühtegi makset. Kuivõrd kostja sai laenu 1000 eurot, siis tuleb kostjal saadud laen hagejale tagastada VÕS § 4062 lg 3 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel.

2-19-109107 on hagejal õigus selles osas saada intressina 0,07 eurot. 15.05.2016.a on esialgne võlausaldaja väljastanud kostjale laenusumma 250 eurot. Seega on hagejal õigus selles osas saada intressina 0,05 eurot. 01.06.2016.a väljastatud laenu osas on hagejal õigus saada intressina 0,05 eurot ning 03.06.2016.a väljastatud laenu osas 0,01 eurot. Kokku on hagejal õigus saada intressina 0,18 eurot.

Kohus leiab, et lepingust nr 2710623 tulenevate nõuete loovutamisega hagejale läks hagejale esialgselt võlausaldajalt üle ka õigus saada tagasi tühise tehingu tõttu üleantu.

2-19-109107 Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 164 lg 2, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 ning VÕS § 1028 lg 1, VÕS § 4062 lg 3 ja VÕS § 94 koosmõju alusel välja mõista 1000 eurot, intress 0,18 eurot ning alates 19.06.2018.a viivis VÕS § 113 lg 1 järgi kuni hagi esitamiseni 01.08.2019.a summas 89,64 eurot. Lisaks mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja lisanduva viivise alates 02.08.2019.a kuni põhinõude (1000 euro) täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagi jääb rahuldamata intressi 162,84 euro ja viivise 23,66 euro ning sissenõudmiskulude hüvitamise 50 euro osas.

Käesolevas jaos määrab kohus kindlaks tsiviilasja menetluskulude jaotuse ning nende hüvitamise ulatuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele umbes 82% ulatuses, siis jäävad hageja menetluskulud samas ulatuses ka kostja kanda. Tsiviilasja toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks käesolevas asjas menetluskulusid kandnud. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2-19-109107 Käesoleva tsiviilasja mahtu (sh hagiavaldus, millel on masshagi tunnused) ja keerukust arvestades on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Samas võtab kohus arvesse, et praegusele hagimenetlusele on eelnenud menetlus maksekäsu kiirmenetluse raames. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja esindajakulud on põhjendatud järgmiselt:  Nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 30 min;  Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 45 min;  Hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 1 h;  Kostja seisukohtadele vastuse koostamine 30 min. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja õigusabikulu 2 h ja 45 min ulatuses. Kohtu hinnangul ei saa teha etteheiteid hagejale osutatud õigusabiteenuse tunnihinnale. Seega on hageja õigusabikulud põhjendatud 330 euro osas. Võttes arvesse menetluskulude jaotust, siis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 434,60 euro ulatuses (s.o 530 eurot *0,82%). Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.