lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-2357/103

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-2357/103
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
05.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2467
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-23
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-12
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-08
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-06-25
Märgukiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-06-20
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2022-12-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 175 lg 1, 2, 5, 51, 6PankrS § 173 lg 1TsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 164 lg 2Nõude loovutamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-2357/11Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja20.04.20122-12-2357/20Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja19.11.20132-12-2357/90Harju Maakohus Tallinna kohtumaja14.06.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-21-1534/8Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.06.2021

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Puudutatud isik)Eesti Energia AS10421629(Puudutatud isik)Versobank AS10586461(Puudutatud isik)Aktiva Finance Group OÜ10746479(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-12-2357

Määruse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2020. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu

Kohtuasi

XX kohustustest vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. juuni 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja) XX (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik 1 Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479); lepinguline esindaja Krista Raudsepp (Versobank AS [likvideerimisel; registrikood 10586461] asemel uus võlausaldaja) Puudutatud isik 2 AS SEB Pank (registrikood 10004252); lepinguline esindaja Aili Kuppart Puudutatud isik 3 Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629); lepinguline esindaja Aleksandr Tikka

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Lugeda asjast puudutatud isikuks Versobank AS-i (likvideerimisel; registrikood 10586461) asemel Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479).
2.Jätta Harju Maakohtu 14. juuni 2019. a määrus muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
4.
Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud XX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.

1(6)

Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 20. aprilli 2012 määrusega kuulutati välja XX (edaspidi ka avaldaja või võlgnik) pankrot. 19. novembri 2013 määrusega lõpetas kohus XX pankrotimenetluse ja algatas tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.Võlgniku pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldajate Versobank AS (likvideerimisel) nõue summas 1 101 309.54 eurot, AS-i SEB Pank nõue summas 1 294.80 eurot ja Eesti Energia Aktsiaseltsi nõue summas 3 673.90 eurot.

Võlgnik esitas 17. novembril 2016 kohtule avalduse kohustustest ennetähtaegselt vabastamiseks. 19. jaanuari 2017 ärakuulamisel võlausaldajad ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega. 17. märtsi 2017 määrusega jättis maakohus võlgniku avalduse ennetähtaegselt kohustustest vabastamiseks rahuldamata ja määras jätkata kohustustest vabastamise menetlust.

Maakohus palus 15. aprilli 2019 kirjaga esitada võlausaldajatel seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise kohta.

Võlausaldajad AS SEB Pank (edaspidi ka puudutatud isik 2) ja Eesti Energia Aktsiaselts (edaspidi ka puudutatud isik 3) enda 2. mai 2019 seisukohtades võlgniku kohustustest vabastamisega ei nõustunud. Võlausaldaja Versobank AS (likvideerimisel; edaspidi ka puudutatud isik 1) esitas seisukoha 6. mail 2019, milles palus jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

6. juuni 2019 ärakuulamisel puudutatud isik 1 jäi seisukohale, et puudub alus võlgniku kohustustest vabastamiseks.

Esimese astme kohtu määrus

7.14. juuni 2019 määrusega keeldus maakohus võlgniku kohustustest vabastamisest ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse. Menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda.

Maakohus asus seisukohale, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on töötanud 2014. aasta veebruarist kuni 2016. aasta augustini ja 2017. aasta juulist praeguseni. Võlgniku töötasu on kogu menetluse kestel jäänud alamtasu piiresse. Viimane teave võlgniku poolt töökohtadele kandideerimiste kohta pärineb 2017. aasta algusest, hiljem selle kohta andmeid esitatud ei ole. Võlgniku väitel ei ole ta leidnud paremini tasustatud tööd, kuid ei ole väidet põhjendanud. Kohtu hinnangul ei ole see ka usutav, sest võlgnik on kõrgharidusega töövõimeline varasemate töökogemustega inimene, kellel oleks praeguses majandusolukorras võimalik teenida vähemalt keskmist töötasu kui mitte rohkem. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellist tegevust otsida.

Maakohtu hinnangul võivad võlgnikul olla varjatud tuluallikad. Võlgniku kahele arvelduskontole on menetluse kestel kantud sularahas 16 985 eurot, mis viitab täiendava sissetuleku saamisele. Võlgniku sagedased toidukohtades einestamised, iluteenuste kasutamine ning välisreisid viitavad, et võlgniku elustandard on kõrgem kui alamtasu seda võimaldaks.

2(6)

10.PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Maakohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Maakohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud paremini tasustatava töökoha otsimata jätmisel raskelt hooletult. Võlgnikule pidi olema arusaadav, et oma tegevusetusega ta vähendab võlausaldajate võimalusi oma nõuete rahuldamiseks võimalikult suures ulatuses. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline.
11.Maakohus leidis, et täidetud on ka kolmas eeldus, kuivõrd kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgade mittetasumise, mis kahjustab võlausaldajate huve.
12.Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seetõttu keeldus maakohus võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetas menetluse. Määruskaebus ja sellele esitatud seisukohad
13.Avaldaja esitas maakohtu 14. juuni 2019 määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta kohustustest. Avaldaja hinnangul on maakohus ebaõigesti järeldanud, et avaldaja on rikkunud enda kohustusi, sj süüliselt. Avaldaja selgitab, et tema arvelduskontole tehti sissemakseid tema abikaasa äriühingu OÜ Y rahast ja huvides, sest abikaasa arvelduskonto on arestitud. Lisaks selgitab avaldaja, et välisreisi rahastas samuti tema abikaasa. Praeguseks ajaks on avaldaja lahutatud ning tema sissetulekuks on vaid alammääras töötasu. Lisaks esinevad käesolevalt eeldused PankrS § 175 lg 51 rakendamiseks, mida maakohus ei ole arvestanud.
14.Puudutatud isik 1 ja 2 esitasid määruskaebusele seisukoha, milles palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isik 3 määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
15.Maakohus jättis 13. septembril 2019 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
17.Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus puudutatud isiku 1 asendamist uue võlausaldajaga. 9. septembril 2019 esitas Osaühing Aktiva Finants maakohtule taotluse (tl 120-125, III kd), milles teatas, et on omandanud puudutatud isikult 1 loovutamise teel nõude võlgniku vastu ja soovib seetõttu käesoleva tsiviilasja materjalidele ligipääsu. Ringkonnakohtu hinnangul saab esitatud taotlusest järeldada, et Osaühingut Aktiva Finants saab lugeda asjast puudutatud isikuks. Ringkonnakohus küsis avaldajalt ja puudutatud isikult 1 seisukohta Osaühingu Aktiva Finants puudutatud isiku 1 asemel menetlusse astumiseks. Puudutatud isik 1 teatas 14. jaanuari 2020 kirjas, et tal ei ole vastuväiteid Osaühingu Aktiva Finants menetlusse astumiseks puudutatud isiku 1 asemel. Avaldaja ringkonnakohtule tähtaegselt seisukohta ei avaldanud. Arvestades, et Osaühing Aktiva Finants teatest ja puudutatud isiku 1 kinnitusest nähtuvalt on viimane loovutanud võlgniku vastu nõude Osaühingule Aktiva Finants, kes astub VÕS § 164 lg 2 järgi puudutatud isiku 1 asemele, tuleb lugeda Versobank AS-i asemel asjast puudutatud isikuks Osaühing Aktiva Finants. 3(6)
18.Määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimus, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine on olnud õiguspärane ning kas esinevad eeldused PankrS § 175 lg-s 51 sätestatud võlgadest vabastamise menetluse tähtaja pikendamiseks. Maakohus lõpetas kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 2 p 2 ja § 173 lg 1 alusel seetõttu, et võlgnik ei ole maakohtu hinnangul üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoovamat tegevust, vaid võlgniku käitumisest võib järeldada varjatud tuluallikate omamist ning väljamaksete tegemata jätmine on võlausaldajate huvide kahjustamine. Kolleegium leiab, maakohtu järeldused on õiged ning nõustub maakohtu määruse põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).
19.Vastuseks määruskaebusele selgitab kolleegium esmalt, et võlgniku kohustusest vabastamise otsustamine on reguleeritud PankrS §-s 175, mille lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks on võlgnikul PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgadest vabastamise menetluses kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lõige 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning lõike 3 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule.
20.Võlgnikul on võimalik saada kohustustest vabaks üksnes juhul, kui ta on täitnud ettenähtud seadusest tulenevad kohustused ning suutnud kohustuste täitmist kohtule ka tõendada. Absoluutsed keeldumisalused kohustustest vabastamiseks on sätestatud PankrS § 175 lg 2 pdes 1 ja 2, mille järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast mh siis, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14; RKTKm 17.04.2013, 3-2-146-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). Kui võlgnikul ei ole õnnestunud sissetulekut hankida, millest võlausaldajatele väljamakseid teha, ei kaota võlgnik iseenesest võimalust kohustustest vabastamiseks, kui ta täidab maakohtu määratud tähtaja jooksul võlgniku kohustusi korrektselt, s.o tõendab, et ta on teinud pingutusi tulutoova tegevuse otsimisel.
21.PankrS § 175 lg 1 alusel on kohtul kaalutlusõigus otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohtu kaalutlusotsustusse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Kolleegiumi arvates maakohus diskretsioonipiire praegusel juhul ületanud ei ole ning on asjas esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt jõudnud õigele järeldusele, et kõnealusel juhul tuleb keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Peamise kohustusena peab võlgnik enda kohustustest vabastamise menetluses tooma kohtu ette asjaolud ja esitama tõendid, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et ta on tegelenud võlgadest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsinud (PankrS § 173 lg 1). Seda on maakohus ka korduvalt võlgnikule selgitanud (vt Harju Maakohtu 19. novembri 2013 määrus [tl 190 pöördel; I kd], ärakuulamise protokollid 19. jaanuaril 2017 [tl 48; II kd] ja 6. juunil 2019 [tl 88; III kd]). Sealjuures ei ole kohustuste täitmiseks piisav üksnes miinimumtöötasu eest tööl käimine, vaid see peab kujutama endast 4(6)

ka mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemist või kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, peaks võlgnik vähemalt tegema kõik endast mõistlikult võimaliku, et selline tegevus leida. Juhul kui võlgnik ei ole enda kohustusi täitnud, peab ta tooma kohtu ette asjaolud ja tõendama, et ta ei rikkunud kohustusi süüliselt või ei kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

22.Maakohus on määrust tehes õigesti arvestanud sellega, et võlgniku keskmine sissetulek on kohustuste vabastamise perioodil jäänud töötasu alamäära piiresse, mis nähtub võlgniku esitatud palgateatistest (tl 55 pöördel-57, tl 61-63 ja 71-73; II kd) ja tema pangakonto väljavõttest (tl 145-184; II kd). Pankrotimenetluse ajal on võlgnik seega rahuldunud alampalgaga. Samal ajal on viimase viie aasta jooksul keskmine töötasu stabiilselt tõusnud, olles 2013-2018 aastatel vahemikus 949-1310 eurot (vt http://www.stat.ee/statkeskminebrutokuupalk). Ringkonnakohus leiab, et võlgniku teenitud alampalgast kõrgemat töötasu oli võimalik saada ka eriteadmisi mittevajavatel ametikohtadel. Arvestades võlgniku vanust, haridust ja töövõimelisust, ei ole eluliselt usutav, et 5 aasta kestel ei ole tal olnud võimalik leida tööd, mis tagaks suurema töötasu kui miinimumpalk. Seega ei saa ringkonnakohus leida, et töötades kohustustest vabastamise menetluse ajal sellise töötasuga, mis on võimaldanud võlausaldajatele väljamakseid teha enama kui viie aasta jooksul vaid 285 eurot, on mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemine.
23.Kuivõrd võlgnik ei toonud kohtu ette asjaolusid ega esitanud tõendeid, mille alusel saaks kohus leida, et võlgnik tegeles menetluse jooksul mõistliku tulutoova tegevusega, oleks ta pidanud tooma kohtu ette asjaolud ja tõendid, mille alusel kohus saanuks leida, et ta tegi kõik mõistlikult võimaliku, et leida endale mõistlik tulutoov tegevus. Võlgnik ei ole põhjendanud ega esitanud kohtule pärast 2016. aasta lõppu ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud tasuvama töökoha otsimiseks. Võlgniku esitatud aruannetest (tl 53-78, II kd) ja nendele lisatud tõenditest nähtub, et 2014. aastal ei ole võlgnik tasuvamat tööd otsinud, 2015. aasta kohta on esitatud vaid üks tõend (tl 74; II kd) ning 2016. aasta aruandes on esitatud nimekiri kandideerimisest 14 ametikohale (tl 57 pöördel; II kd), kuid tõendid on esitatud vaid nelja kandideerimise kohta (tl 75-78, II kd). Lisaks nähtub 2016. aasta aruandest (tl 53 pöördel; II kd), et võlgnik on alates juunist 2016 olnud töötu. Arvelduskonto väljavõttest nähtuvatest Töötukassa maksetest võlgnikule saab järeldada, et võlgnik oli töötu kuni 2017. aasta juunini. Kolleegiumi hinnangul ei saa enam kui viie aasta jooksul vaid viiele töökohale kandideerimist pidada piisavaks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb siin lähtuda sellest, mida oleks võlgniku olukorras teinud heas usus tegutsev mõistlik isik, kui ta soov oleks kohustustest vabastamise menetluse ajal rahuldada võimalikult suures ulatuses võlausaldaja nõudeid ja leida endale mõistlik tulutoov töö. Mõistlik isik oleks võlgniku asemel otsinud terve menetluse ajal endale paremat ja tulutoovamat tööd. Isegi kui parema töö leidmine ei oleks olnud võimalik, oleks võlgnik mõistliku isikuna, arvestades, et ta teadis, et tema suhtes on käimas kohustustest vabastamise menetlus ning tal on kohustus sellel perioodil tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, pidanud tegema pingutusi, et leida tasuvam töö. Kohustustest vabastamise menetluse üks eesmärk on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kuid ainult juhul, kui võlgnik annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-1-46-13, p 11). Juhul kui võlgnik endast parimat ei anna, riskib võlgnik sellega, et kohus teda kohustustest ei vabasta.
24.Maakohus on ka õigesti leidnud, et võlgniku arvelduskontolt nähtavad rahalised sissemaksed ja välismaal tehtud maksed, sh tasumised reiside eest, võimaldavad järeldada võlgniku võimalike täiendavate tuluallikate olemasolu. Selgitused, et tema arvelduskontole kantud sularaha sissemaksed on seotud tema abikaasa äritegevusega, ei võimalda kolleegiumil asuda 5(6)

maakohtust vastupidisele seisukohale, et võlgnikul võivad olla oma elustandardi hoidmiseks varjatud tuluallikad. Samuti nähtub 6. juuni 2019 ärakuulamise protokollist (tl 88; III kd), et võlgnik teeb oma kohustuste täitmiseks makseid vaid puudutatud isikule 2, millest saab järeldada, et ta eelistab ühte võlausaldajat teistele võlausaldajatele.

25.Eelnevast tulenevalt on võlgnik oma käitumisega kahjustanud võlausaldaja huve. Kui võlgnik oleks tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega või otsinud tasuvamat tööd menetluse ajaks ja täitnud kohustust mitte varjata oma tulu, oleks võlausaldajale olnud võimalik teha väljamakseid ulatuses, mida käesoleval juhul ei tehtud. Seega olukorras, kus võlausaldajal kehtib menetluse ajal sissenõude keeld ning võlausaldaja võimalused saada enda nõuetele rahuldust sõltub üksnes sellest, kas võlgnik täidab enda kohustusi, on võlausaldaja huvid selgelt saanud kahjustada, kui võlgnik rikub menetluses enda kohustusi, jättes mõistliku tulu teenimata, mõistliku tulu teenimise võimaluse otsimata ning eelduslikult varjab tulusid. Võlgnikule on korduvalt selgitatud tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses, kuid ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et võlgnik järgis käibes vajalikku hoolt. Hinnates võlgniku käitumist ja suhtumist enda kohustuste täitmisesse, on võlgnik jätnud käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata, arvestades, et võlgniku olukorras oleks mõistlik isik käitunud oluliselt hoolsamalt ning võlgnik rikkus enda kohustusi pikaajaliselt (sisuliselt terve menetluse jooksul). Eeltoodust tulenevalt on tegemist süülise kohustuste rikkumisega (PankrS § 175 lg 2 p 2). Maakohus on seega eeltoodud põhjendustel õigesti tuvastanud, et võlgnik on rikkunud enda kohustusi süüliselt ja jätnud võlgniku kohustustest vabastamata.
26.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust võlgadest vabastamise menetlust PankrS § 175 lg 51 alusel pikendada veel kaheks aastaks. Arvestades võlgniku senist käitumist, sh kohustuste süülist rikkumist, ei ole kohtul põhjust uskuda, et menetluse pikendamine võiks viia võlausaldajate nõuete rahuldamiseni mingiski arvestatavas ulatuses. Asjaolu, et enama kui 5-aastase perioodi jooksul on võlgnik täitnud enda kohustustest vaid 285 eurot, näitab piisava selgusega võlgniku soovimatust mõista kohustustest vabastamise menetluse tähendust ja soovimatust teha pingutusi sellega pakutud uue majandusliku ja sotsiaalse alguse saamise võimaluse realiseerumiseks. Määruskaebuses ei ole esile toodud ühtegi väidet, mis kinnitaksid võlgadest vabastamise menetluse pikendamise eelduste esinemist.
27.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus ei ole menetlusosaliste menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, siis ei saa kulusid rahaliselt kindlaks määrata ka ringkonnakohtus määruskaebuse lahendamisel (TsMS § 174 lg 4). Kulud määrab mõistliku aja jooksul kindlaks maakohus pärast määruste jõustumist.
28.PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Vallo Kariler /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval