Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

2) 17.02.2017 esitas võlgnik aruande, mille kohaselt töötas võlgnik kuni 2016.a juunini alampalgaga, pärast seda on töötu. Võlgnik saab peretoetust, muu sissetulek ja vara puudub. Igakuised kulud on keskmiselt 416 eurot, mille kannab võlgnik, abikaasa, ema ja isa. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud pole. 3) 09.04.2019 esitas võlgnik aruande, mille kohaselt oli võlgnik töötu kuni 2017.a juulini ning seejärel töötas võlgnik x OÜ-s (2019.a palk keskmiselt 690,29 eurot). Võlgnik saab peretoetust, ühekordse sissetulekuna sai Maksu- ja Tolliametilt 2017.a 272,51 eurot, 2018.a 441,82 eurot ja 2019.a 493,22 eurot, muu sissetulek ja vara puudub. 2018.a on AS-ile SEB Pank tehtud väljamakseid summas 150 eurot ja 2019.a 80 eurot, teistele võlausaldajatele pole võlgnevust tasutud. Kohus tegi järelpärimised krediidiasutustesse ning Maksu- ja Tolliametile. Päringute vastustest nähtub järgnev: 1) Maksu- ja Tolliameti andmetel tehti menetluse ajal võlgnikule äriühingutest järgmised väljamakseid: Periood Väljamakse tegija Brutotulu 01.02-31.12.2014

X X OÜ

3 525,04 01.01-31.12.2015

X X OÜ

4 253,10 01.01-31.07.2016

X X OÜ

2 279,00 01.08-31.08.2016 x OÜ 260,12 01.07-31.12.2017

X X OÜ

3 586,71 01.01-31.12.2018

X X OÜ

8 668,99 01.01-28.02.2019

X X OÜ

1 481,92 2) võlgnikul on kaks kontot AS-is SEB Pank, millest ühte pole menetluse ajal kasutatud ja jääk on 0,10 eurot ning teist on kasutatud viimati 2016.a ja jääk on 0 eurot. 3) võlgnikul on konto X AS-is, mida pole menetluse ajal kasutatud ja jääk on 0 eurot. Võlausaldajate seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise osas on järgnevad: 1) AS SEB Pank esitas seisukoha 21.02.2017, milles peab arusaamatuks, miks kõrgharidusega ettevõtlusega tegelenud inimene on nõus töötama kolm aastat miinimumpalgaga. Võlgniku töölekandideerimiste nimekiri ei ole veenev. 02.05.2019 seisukohas palub AS SEB Pank jätta võlgnik kohustustest vabastamata – võlgnik on küll asunud 2018 igakuiste maksetena võlga tasuma (kokku on menetluse ajal võlga tasutud 285 eurot), kuid kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega lasus võlgnikul kogu menetluse jooksul. 2) X AS esitas seisukoha 08.03.2017, milles leidis, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Kuni 2016.a juunini töötas võlgnik X OÜ, mille juhatuse liige ja raamatupidaja on G X (tõenäoliselt võlgniku hõimlane), sellele järgnevalt on olnud töötu üle 10 kuu, puudub info saadud töötutoetuste osas ja igakuiselt paari kandideerimist ei saa hinnata aktiivse tööotsinguna. 06.05.2019 seisukohas leiab X AS, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata – võlgnik ei ole otsinud tasuvamat tööd, kõrgharidusega isiku töötamine nii madala palga eest (palk X X OÜ-s on lähedane alampalgale) viitab tulude võimalikule varjamisele, võlgniku nimega isik on nt x maakler. Võlgnik ei ole tasunud võlausaldajale võlgnevust, kuid on teinud korduvalt olulistes summades ülekandeid kolmandatele isikutele, kandnud olulises määras toreduslikke kulusid (solaariumid, ilusalongid, kosmeetikapoed, spad jne) ja võtnud kontolt välja sularaha. 3) Eesti Energia AS leidis 02.05.2019 seisukohas, et on põhjendatud jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole võla katteks midagi tasunud. 06.06.2019 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta on 30 euro kaupa tasunud AS-ile SEB Pank võlga. Võlgnik töötab maaklerina alates 2019.a aprillist, tasu on miinimumtasu millele lisandub protsent tehingult. Võlgniku mees on kandnud kulusid. Võlausaldaja X AS jäi oma kirjaliku seisukoha juurde.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 19.11.2013 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Lõige 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik töötas 2014.a veebruarist 2016.a augustini ja 2017.a juulist praeguseni. Võlgniku töötasu on kogu menetluse aja jäänud alamtasu kanti. Viimane teave võlgniku poolt töökohtadele kandideerimiste kohta pärineb 2017.a algusest, hiljem selle kohta andmeid esitatud ei ole. Võlgniku väitel ei ole ta leidnud paremini tasustatud tööd, kuid võlgnik ei ole väidet põhjendanud. Kohtu hinnangul ei ole see ka usutav, võlgnik on kõrgharidusega töövõimeline varasemate töökogemustega inimene, kellel oleks praeguses majandusolukorras võimalik teenida vähemalt keskmist töötasu kui mitte rohkem. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellist tegevust otsida. Võlgnikul võivad olla varjatud tuluallikad. Võlgniku kahele arveldusarvele on menetluse kestel kokku sularahas sisse pandud 16 985 eurot, mis viitab täiendava sissetuleku saamisele. Võlgniku sagedased väljassöömised, iluteenuste kasutamised ning välisreisid viitavad, et võlgniku elustandard on kõrgem kui alamtasu seda võimaldaks. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on võlgnik tegutsenud paremini tasustatava töökoha otsimata jätmisel raskelt hooletult. Võlgnikule pidi olema arusaadav, et oma tegevusetusega ta vähendab võlausaldajate võimalusi oma nõuete rahuldamiseks võimalikult suures ulatuses. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline. Täidetud on ka kolmas eeldus, kuivõrd kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgade mittetasumise, mis kahjustab võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad X X kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.