Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Tsiviilasi nr 2-18-111283

V. Tagastada määruse jõustumisel NAP-i kaudu avaldajale enammakstud riigilõiv summas 236,90 avaldaja pangakontole nr x. VI. Määrus saata menetlusosalistele ja õigusabikulude osas Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kolme päeva jooksul määruse kätte toimetamisest alates.

ASJAOLUD

Narva linn, 26. Juuli tn 13 korteriühistu esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt A Eilt ja T Ealt võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus toimetas võlgnikele makseettepaneku kätte ning võlgnikud esitasid kohtule vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja lahendamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus võttis Narva linn, 26. Juuli tn 13 korteriühistu esitatud hagiavalduse menetlusse, kuid hiljem muutis kohus menetlusliigi ja selgitas, et korteriühistu nõudeid lahendatakse hagita menetluses. Menetlusosalised esitasid 03.02.2020 kohtule kinnitamiseks kompromissi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et menetlusosaliste taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 1 alusel makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 487 lg-te 1 ja 6 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuna menetlusosaliste poolt esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega, kinnitab kohus Narva linn, 26. Juuli tn 13 korteriühistu ning A Ei ja T Ea vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

2(4)

Tsiviilasi nr 2-18-111283

Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus menetlusosalistele, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised lühendasid kompromissis määruskaebuse esitamise õiguse kuni kolme päevani. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise õiguse lühendamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada.

MENETLUSKULUD

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised leppisid kokku kompromissis, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei ole antud asjas menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Võlgnikele oli 06.02.2019 määrusega antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud solidaarselt osamaksetena täies ulatuses nelja kuu jooksul. Kompromissis palusid menetlusosalised jätta riigi õigusabikulud riigi kanda. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg-te 4 ja 7 järgi kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna menetlusosalised sõlmisid käesolevas asjas kompromissi ning avaldaja on sisuliselt loobunud oma nõudest võlgnike vastu, leiab kohus õiglaseks jätta võlgnikele antud riigi õigusabi kulud riigi kanda. Arvestades asjaolusid oleks, kohtu arvates, äärmiselt ebaõiglane välja mõista võlgnikelt riigituludesse riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi tasu ja kulud määrab kohus eraldi määrusega. Avaldaja palus tagastada talle nii pool menetluses tasumisele kuuluvast riigilõivust kui ka enammakstud riigilõiv. 3(4)

Tsiviilasi nr 2-18-111283

Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 3 tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtule esitatud avaldusest tasus avaldaja riigilõivu kokku summas 286,90 eurot, nimelt 10.08.2018 – 211,89 eurot ja 06.05.2019 – 75,01 eurot. Vastavalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 5 tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Seega on avaldaja tasunud 236,90 eurot rohkem. Vastavalt TsMS § 150 lg 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodu alusel rahuldab kohus avaldaja taotluse ning tagastab talle enammakstud riigilõivu summas 236,90 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega tuleb kohtul tagastada avaldajale ka pool tema tasumisele kuuluvast riigilõivust (50 eurot) kompromissi sõlmimise tõttu. Kohus tagastab avaldajale seega veel 25 eurot kompromissi sõlmimise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.