Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Tartu Maakohus Külli Puusep 11. veebruar 2020, Tartu kohtumaja 2-19-121848 OÜ Aktiva Finants hagi Andrei Gavrilini vastu võla nõudes 2560 eurot 39 senti Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood xxx; xxx) Hageja lepinguline esindaja M.R (xxx; e-post: xxx) Kostja Andrei Gavrilin (isikukood xxx; xxx: xxx) kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Andrei Gavrilini vastu osaliselt.
2.Mõista Andrei Gavrilini ja IPF Digital Estonia OÜ vahelisest laenulepingust nr xxx tulenevalt Andrei Gavrilinilt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja:
2.3.sissenõutavaks muutunud viivis 291 eurot 11 senti;
2.4.viivis põhinõudelt (1830 eurot 18 senti) alates 12. oktoobrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
6.Mõista Andrei Gavrilinilt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu kokku 515 eurot. Andrei Gavrilinil tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (515 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust
2-19-121848 kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSEKÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 13. augustil 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3332 euro 12 sendi saamiseks. Kohus tegi võlgnikule
30.augustil 2019 makseettepaneku, mis toimetati kätte 3. septembril 2019. Võlgnik Andrei Gavrilin esitas 5. septembril 2019 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 16. septembri 2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõue
2.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 11. oktoobril 2019 kohtule hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital Estonia OÜ (laenuandja) ja Andrei Gavrilin (kostja)
25.jaanuaril 2016 krediidikonto lepingu nr xxx, millega uuendati varasemalt sõlmitud krediidikonto lepingut nr xxx. Krediidilimiidiks määrati 2000 eurot. Enne krediidikonto lepingu sõlmimist oli kostja eelmise krediidikonto lepingu alusel välja võtnud 1297 eurot, millest oli enne lepingu uuendamist ära tasunud 275 eurot 82 senti. Kokku sai kostja krediidikonto lepingu nr xxx alusel enda kastutusse krediiti 1834 eurot 18 senti. Lepinguga lepiti kokku intressimääraks 45% aastas. Kostja sai raha kätte, kuid rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tegemata korrapäraseid krediidi tagastamise makseid. IPF Digital Estonia OÜ ütles krediidikonto lepingu üles 18. oktoobrist 2017, andes kostjale eelnevalt 14-päevase tähtaja kohustuse täitmiseks. Sellega muutus sissenõutavaks kogu seni laenatud krediidisumma. IPF Digital Estonia OÜ loovutas nõude 28. veebruaril 2018 Osaühingule Aktiva Finants. Ülesütlemise seisuga koosnes võlgnevus põhinõudest 1834 eurot 18 senti ja intressist 287 eurot 19 senti. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivised alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 19. oktoobrist 2017 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani
11.oktoobrini 2019 seadusjärgse intressimääraga 0,022% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 291 eurot 74 senti. Hageja nõuab ka viivist perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus hagiavaldusele
2-19-121848
3.Kostja esitas 31. oktoobril 2019 kohtule vastuse hagiavaldusele. Vastuse kohaselt on kostja küll võtnud krediiti ja sõlminud lepingu, kuid praegu esitatud andmed on sellega vastuolus (tagasimakse periood ei olnud kunagi 36 kuud vaid 18 kuud, seega on andmed valed). Samuti ei olnud kostjal võimalust (sattudes vanglasse ja esimesed kuud olles suhtluskeeluga) kuidagi mõjutada seda protsessi. Kostja ei nõustu kategooriliselt nii suurte nõude ja menetluskulude summadega. Kostja ei võta hagi õigeks. Kostja sõnul on andmed moonutatud ja vabanemisel saaks ta seda tõestada. Kostja ei ole sõlminud lepinguid Aktiva Finants ja Julianus Inkassoga. Kostja ei pea õigeks ka kordades muutuvaid päevaviiviseid. Kostja ei olnud süstemaatiline mittemaksja ja lõpetas maksed ainult siis kui sattus vanglasse. Kostja arvates ei ole õiglane mitmekordistada tema võlga ajal, mil ta ei ole saanud midagi ette võtta. Hetkel käib kostja tööl ja maksab järjekorras olevaid nõudeid, kuid palk jätab soovida ja see võtab aega. Kostjal on olnud ennegi tuhandeid nõudeid, kuid kostja on need õiguskuulekalt ära maksnud. IPF Digital OÜ saab oma raha, kuid teistele ettevõtetele ei kostja maksma ei hakka. Hagi on ülemäära suur. Keegi ei ole kostja sõnul temaga suhtlenud ja kahekordistada tema võlga ei ole õiglane. Samuti ei ole kostja nõus maksma kohtukulusid ega riigilõive. Kostja sõnul on protsendimäärad ja tagasimakse perioodi andmed võltsitud või vähemalt ei vasta tõele. Ühtegi tõendid oma väidete tõestuseks kostja ei esitanud. Hageja seisukoht kostja vastusele
4.Hageja esitas 26. novembril 2019 vastuse kostja seisukohale. Hageja vastuse kohaselt ei vabanda viibimine kinnipidamisasutuses enda kohustuste täitmata jätmist ja pooled peavad enda esitatud väiteid tõendama. Kuna kostja ei ole enda väidete, mille kohaselt hagiavalduses on esitatud võltsitud ja valed andmed, tõenduseks esitanud mitte ühtegi tõendit, jätab hageja need tähelepanuta, kuid selgitab järgnevat: • IPF Digital Estonia OÜ on nõude loovutanud hagejale ehk Osaühingule Aktiva Finants ja kõik kostja kohustuse täitmiseks edaspidi sooritatavad maksed kuuluvad igaljuhul hagejale edasikandmisele. Koos nõude loovutamisega andis IPF Digital Estonia OÜ hagejale üle ka kõik nõude aluseks olevad dokumendid ja andmed senise kohustuse täitmise kohta. Hageja ei ole enda poolt nõudele midagi juurde pannud, mis väljuks loovutatud nõude aluseks oleva lepingu tingimustest. • Hageja poolt hagiavalduse juures esitatud lisadest 1.1. ja 1.2 nähtub, et laenu tagasimakseperiood oli 36 kuud ja intressimäär 45% aastas. Kõik hagiavalduses esitatud nõuded tulenevad poolte vahel sõlmitud lepingust ja on tõendatud. Lisaks on hageja nõude kujunemisel lähtunud kostja jaoks soodsamast arvestusest, arvestades kostja poolt sooritatud maksed maha põhinõudest ehk krediidisummast ning arvestades viivitusintressi (viivist) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast. Kostja väited nõude kahekordistamise kohta on selgelt alusetud, kui arvestada, et tal on tasumata krediidisumma 1834 euro 18 sendi ulatuses ning hageja nõuab temalt lisaks intresse 287 eurot 19 senti ja viiviseid 291 eurot 74 senti, mis kokku ei moodusta isegi 50% põhinõudest.
5.Kohus määras 14. jaanuaril 2020 pooltele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja 24. jaanuar 2020. Pooled kohtule täiendavaid seisukohti ei esitanud.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
2-19-121848
6.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt.
7.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
8.Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
9.Hageja nõuab kostjalt IPF Digital Estonia OÜ ja Andrei Gavrilini vahel sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxx tuleneva 2560 euro 39 sendi suuruse nõude tasumist. Nõue koosneb põhivõlgnevusest 1834 eurot 18 senti, intressist 287 eurot 19 senti ja sissenõutavaks muutunud viivisest 291 eurot 74 senti. Samuti nõuab hageja viivist 12. oktoobrist 2019 kuni põhivõlgnevuse (1834 eurot 18 senti) tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Kohus võtab esmalt seisukoha 1834 euro 18 sendi suuruse põhivõla hüvitamise nõude kohta (I), seejärel käsitleb kohus intressiga seonduvat (II) ja viivisega seonduvat (III) ning lõpetuseks jagab kohus menetluskulud (IV). I
11.Kostja ja IPF Digital Estonia OÜ on sõlminud 9. juunil 2017 krediidikonto lepingu nr xxx (dtl 28-33), millega uuendati varasemalt sõlmitud krediidikonto lepingut nr xxx (dtl 34-39) ning mille krediidilimiidiks oli 2000 eurot. Kostja on krediidikontolt välja võtnud kokku 2106 eurot (dtl 42) ja enne lepingu uuendamist tasus kostja 275 eurot 82 senti. Seega on hageja hagiavalduses põhivõla suurusega eksinud ja põhivõla suuruseks on 1830 eurot 18 senti (2106275,82 = 1830,18). Lepinguga lepiti kokku intressimääras 45% (dtl 28). Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda krediit koos intressiga tagasi 36 kuu jooksul igakuiste maksetena ehk ajaperioodil 9. juuli 2017 kuni 9. juuli 2020. Laenusumma tuli laenuandjale tagastada hiljemalt 36 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vastavalt laenuandja esitatud arvetele ja põhikohustuse katteks mitte vähem kui 50 eurot 94 senti kuus (1834,18/36 = 50,94). Vastavalt lepingu tüüptingimuste punktile 7.1 kohustus kostja tagasi maksma krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastaval kliendile saadetud arvele. Vastavalt lepingu tüüptingimuste punktidele 12.2 ja 12.2.4 oli krediidiandjal õigus leping ühepoolselt üles öelda ning nõuda kõigi rahaliste kohustuste ja muude lepingujärgsete summade kohest tasumist kui kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva krediidi-, intressi-või tasumaksega ning krediidiandja on andnud kostjale vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja viivitatud maksete tasumiseks koos avaldusega, et krediidiandja ütleb selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu lepingust tuleneva võla tasumist ning krediidiandja pakub kostjale hiljemalt koos samas punktis nimetatud tähtaja andmisega võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Kostja ei täinud nõuetekohaselt
2-19-121848 lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata. Krediidiandja andis 26. septembril 2017 kostjale täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks kuni 17. oktoobrini 2017. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata laenuandja antud tähtajast, luges laenuandja alates 18. oktoobrist 2017 lepingu ühepoolselt ülesöelduks, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Krediidiandja loovutas võlgnevuse nõude Osaühingule Aktiva Finants 18. oktoobril 2017. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult ülesütlemisavalduses (dtl 40). Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust tulenevaid kohustusi hagejale.
12.Kostja on esitanud oma vastuses hagiavaldusele vastuväite, et ta on küll võtnud krediiti ja sõlminud lepingu, kuid praegu esitatud andmed on sellega vastuolus (tagasimakse periood ei olnud kunagi 36 kuud vaid 18 kuud, seega on andmed valed) (dtl 59). Protsendimäärad ja tagasimakse perioodi andmed on kostja sõnul võltsitud või vähemalt ei vasta tõele (dtl 60). TsMS § 230 lg1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendid, mille alusel kohtul oleks võimalik järeldada, et hageja kohtule esitatud krediidikonto lepingud oleksid võltsitud või ei vastaks tõele.
13.Kostja väidab oma vastuses hagiavaldusele, et ta ei ole sõlminud lepinguid Aktiva Finantsi ja Julianus Inkassoga (dtl 59). Laenulepingu ülesütlemise teates on laenuandja andnud teada, et võlgnevuse mittetasumisel loovutatakse krediidilepingust tulenevad kõik nõuded Aktiva Finants OÜ-le (dtl 40). Osaühing Aktiva Finants on 25. juunil 2019 volitanud Osaühingut Julianus Inkasso ja selle juristi M.R esindama Osaühingut Aktiva Finantsi kuni 31. detsembrini 2020 (dtl 50). Seega on krediidiandja loovutanud nõude Osaühingule Aktiva Finants ja Osaühingul Julianus Inkasso on õigus Osaühingut Aktiva Finants esindada.
14.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud põhinõude 1830 euro 18 sendi osas.
15.Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on märkinud, et kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tegemata korrapäraseid krediidi tagastamise makseid.
16.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja lepinguga võetud kohustust täitnud. Krediidikonto lepingu nr xxx tingimuste kohasel oli laenulepingu tähtaeg 36 kuud ja maksegraafiku kohaselt pidi krediidikonto leping lõppema viimase maksega 9. juulil 2020, sellel ajal pidanuks muutuma sissenõutavaks ka viimane osamakse suurusega 50 eurot 94 senti. Krediidiandja edastas 26. septembril 2017 laenulepingu ülesütlemise teate, mille kohaselt tuli kostjal tasuda
2-19-121848 võlgnevus hiljemalt 17. oktoobriks 2017. Krediidiandja pakkus ka võimalust läbirääkimisteks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et krediidikonto leping on kehtivalt üles öeldud.
17.VÕS § 399 lg 1 p 1-2, sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.
18.Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole krediidikonto lepingut täitnud ning oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega. Hageja on edastanud kirjaliku ülesütlemise avalduse 26. septembril 2017. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole ülesütlemise avaldust kätte saanud. Kirjast nähtub, et laenuandja on kostjale teatanud võlgnevusest ning kui suur on võlgnevus ja millest see koosneb. Ülesütlemisavalduses on pakutud ka läbirääkimiste võimalust kokkuleppele jõudmiseks. Seega ei esine ülesütlemist välistavaid asjaolusid ning leping on kehtivalt üles öeldud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 1830 eurot 18 senti. II
19.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 287 eurot 19 senti. Vastavalt VÕS § 397 lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenuandja ja kostja on lepingus kokku leppinud intressi 45% aastas (dtl 28). Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega kohus leiab, et hagiavaldus on krediidikonto lepingust nr xxx tulenevalt põhjendatud intressinõude 286 euro 56 sendi osas. Arvestades, et kohus mõistab kostjalt välja põhinõude 4 eurot väiksemas osas kui nõutud on välja mõistetud intress 63 sendi võrra väiksem kui hagiavalduses nõutud (287,19-286,56=0,63). Kostja sõnul on protsendimäärad ja tagasimakse perioodi andmed võltsitud või vähemalt ei vasta tõele (dtl 60). Arvestades, et kostja ei ole seda väidet kuidagi tõendanud, jätab kohus vastuväite tähelepanuta ning arvestab lepingus nimetatud intressimääraga 45% aastas. III
20.Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 291 eurot 74 senti. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Krediidikonto lepingu punkti 9.3 kohaselt on laenuandjal õigus arvestada ning nõuda ning laenusaajal kohustus tasuda viivist, kui laenusaaja ei tasu graafiku järgset makset arve
2-19-121848 tähtpäeval või kui muud lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad ei ole nõuetekohaselt makstud.
21.Kohtule esitatud viivise arvestuselt (dtl 45) nähtub, et laenu viivisearvestus on toimunud
19.oktoobrist 2017 kuni 11. oktoobrini 2019. Viivisemääraks on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne määr ehk nimetatud perioodil 0,022% päevas. Kuna kostja on rikkunud raha maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist. Arvestades, et kohus mõistab kostjalt välja põhinõude 4 eurot väiksemas osas kui nõutud mõistab kohus viivise välja 63 sendi võrra väiksemas ulatuses kui hagiavalduses nõutud (291,74-291,11=0,63). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 291 eurot 11 senti.
22.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis krediidikonto lepingust nr xxx tulenevalt põhinõudelt (1830 eurot 18 senti) alates 12. oktoobrist 2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni. IV
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 99,8% ulatuses.
24.Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 275 euro ja hageja õigusabikulude 600 euro väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
25.Kohtu hinnangul on 600 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt hagejalt on kohtule esitatud suur hulk sarnaseid hagiavaldusi, milles vahetuvad üksnes kostja nimi, lepingu numbrid ja summad) ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 240 eurot. Kuna riigilõivu kohustus ja summa tuleneb seadusest, siis on see põhjendatud menetluskulu.
26.Kokku on kostja põhjendatud menetluskulud seega 515 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 240 eurot.
27.Arvestades, et kohus rahuldas hagi 99,8% ulatuses jätab kohus hageja menetluskulud 515 euro ulatuses kostja kanda.
28.Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4, leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-19-121848
29.Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
30.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.