PlusPlus Capital AS hagi A Pi vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1125,64 eurot Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves, e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja A P (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON:
1.Võtta asja juurde dokumentaalsete tõenditena tsiviilasjas nr 2-19-12878 esitatud hagiavaldus koos lisadega ja 29.11.2019 tagaseljaotsus.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista A Pilt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlg 513,04 eurot ning 16.12.2019.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 124,93 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 26,38 euro, sissenõudekulu 30 euro ja viivise 293,47 euro nõudes.
Välja mõista A Pilt aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt (513,04 eurot) alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Mõista A Pilt välja aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuluna 100 eurot riigilõivu. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (100 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Ülejäänud ulatuses jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui
2-19-19964 maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.12.2019 hagi A Pi vastu põhivõlgnevuse 539,42 euro, viivise 418,40 euro ning sissenõudmiskulude 30 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Elisa Eesti AS-iga liitumislepingu, mille alusel esitas Elisa Eesti AS kostjale tarbitud teenuste eest arveid. Perioodi 1.10.-31.10.2016 eest esitas Elisa Eesti AS 01.11.2016 kostjale arve nr 2016938937 summas 388,61 eurot, tasumise tähtajaga kuni 18.11.2016. Perioodi 1.11.-30.11.2016 eest esitas Elisa Eesti AS 01.12.2016 kostjale arve nr 2017191643 summas 74,22 eurot, tasumise tähtajaga kuni 18.12.2016. Perioodi 1.12.-31.12.2016 eest esitas Elisa Eesti AS 01.01.2017 kostjale arve nr 2017413182 summas 86,60 eurot, tasumise tähtajaga kuni 18.01.2017. Kostja esitatud arveid ei tasunud. Elisa Eesti AS loovutas nõude kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Hagi hinnaks on 1125,64 eurot, mis koosneb põhivõlast 539,42 eurost (arvetelt põhinõue 378,60 eurot, 74,22 eurot ning 86,60 eurot), perioodil 19.11.16-16.12.2019 kogunenud viivistest 418,40 eurot ja sissenõudekulust 30 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist alates 17.12.2019 põhivõlalt 539,42 eurolt määras 0,07% tasumata summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulu, mis koosneb riigilõivust 200 eurot ja õigusabikulust 420 eurot, palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kohus võttis hagi 20.12.2019 määrusega menetlusse ja edastas kostjale. Hagimaterjalid on toimetatud kätte TsMS § 322 lg 1 alusel 13.01.2020. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.TsMS § 405 lg 1 p 8 kohaselt võib kohus lihtmenetluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus võtab asja juurde dokumentaalsete tõenditena tsiviilasjas nr 2-19-12878 esitatud hagiavalduse koos lisadega ja 29.11.2019 tagaseljaotsuse.
4.Kohus, olles tutvunud esitatud hagiga, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2 (6)
2-19-19964
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Hagiavalduse lisaks nr 1 olevate liitumislepingutega nr x, nr x, nr x ja Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimustega on tõendatud lepingu sõlmimine Elisa Eesti AS ning kostja vahel. Hagiavalduse lisaks nr 2 oleva Elisa Eesti AS 01.11.2016 arvega nr 2016938937 on tõendatud kostja kohustus tasuda perioodil 01.10 – 31.10.2016 tarbitud teenuste eest 388,61 eurot. Kuivõrd hageja enda arvestuste kohaselt moodustab sellest arvest tulenev põhivõlgnevus siiski 378,60 eurot, lähtub kohus sellest summast. Elisa Eesti AS 01.12.2016 arvega nr 2017191643 on tõendatud kostja kohustus tasuda perioodil 01.11 – 30.11.2016 tarbitud teenuste eest 74,22 eurot ning Elisa Eesti AS 01.01.2017 arvega nr 2017413182 on tõendatud kostja kohustus tasuda perioodil 01.12 – 31.12.2016 tarbitud teenuste eest 86,60 eurot. 05.02.2018.a nõude loovutamise teatisega on tõendatud Elisa Eesti AS nõude loovutamine hagejale.
8.Kohus leiab, et hageja on arvestanud ekslikult põhinõude hulka novembri ja detsembri teenuste eest esitatud arvetel sisalduva viivise vastavalt 7 eurot ja 19,38 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud põhivõlgnevus eeltoodust tulenevalt on (378,60+67,22+67,22) 513,04 eurot. Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 513,04 eurot. Kohus jätab rahuldamata põhivõlgnevuse (539,42-513,04) 26,38 euro ulatuses.
9.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 esimese lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras 0,07% päevas tasumata summalt. Viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära (aastas 8%) üle 3 korra. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2516, p 13; samuti 16.11.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 16). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-166-05, p 24; Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja arvestanud ekslikult ka viivist arvel märgitud viivisenõudest. Kohus arvestab viivist üksnes arvel märgitud põhinõudest ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja seisuga 16.12.2019 sissenõutavaks 3 (6)
2-19-19964 muutunud viivise kokku summas 124,93 eurot ning jätab hagi rahuldamata viivisenõudes (418,40124,93) 293,47 eurot.
10.Hageja on praeguses menetluses esitanud sissenõudekulu 30 euro nõude. Hageja on soovinud 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018 esitatud nõudekirjadega tõendada, et hageja on kostjale meelde tuletanud kohustuse olemasolu ja nõudnud selle täitmist. Tsiviilasjas nr 2-19-12878 oli menetluses hageja nõue sama kostja vastu sama lepingulise suhte alusel. Tolles menetluses nõudis hageja kostjalt jaanuari 2017 eest esitatud ja tasumata jäänud arve alusel võlgnevuse väljamõistmist, praeguses menetluses nõutakse oktoobri, novembri ja detsembri 2016 eest esitatud ja tasumata jäänud arvete eest võlgnevuse väljamõistmist. Tsiviilasjas nr 2-19-12878 juba mõisteti kostjalt 29.11.2019 tagaseljaotsusega välja sissenõudekulu 30 eurot. Kohtu hinnangul on praeguses menetluses esitatud sissenõudekulude nõue alusetu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõte ja õiguste kuritarvitamise keeld tuleneb lisaks ülal tsiteeritule ka VÕS §st 6 ja TsMS §-st 200. Kohtu hinnangul on hageja käitunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastaselt. Hageja on ühest liitumislepingust tuleneva nõude jaganud mitmeks eraldiseisvaks nõudeks ning soovib igas eraldiseisvas menetluses nõuda samade võlateatiste eest sissenõudmiskulu. Seadusandja on ette näinud sissenõudmiskulu hüvitamise kirjade koostamise eest ühekordselt (VÕS § 1132 lg 1) ning nimetatud kulu on hagejale eelnevalt hüvitatud. Asjaolu, et hageja on nõude jaganud osadeks, ei anna hagejale alust nõuda topelt sissenõudmiskulu hüvitamist. Selline nõue on vastuolus hea usu põhimõttega ja sellest tulenevalt kohus seda ei rahulda.
11.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on esitanud praeguses tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-19-12878 nõude sisuliselt samal alusel. Kui hageja oleks tsiviilasjas nr 2-19-12878 esitanud ka praegusest hagist tuleneva nõude, oleks hagihind olnud 1750,07 eurot ja riigilõiv vaid 100 euro võrra suurem. Hageja on ise põhjustanud hagide eraldi esitamisega 100 euro võrra suurema riigilõivukulu. Sellist kulu ei ole põhjendatud jätta kostja kanda. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 100 eurot. Ülejäänud menetluskulu, jätab kohus hageja kanda. Hagejal oli võimalus esitada kõik samadest lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu ühes menetluses. Hageja on käitunud pahauskselt ja jaganud nõude kostja vastu osadeks ning esitanud need eri menetlustesse. Tsiviilasjas nr 2-19-12878 on hageja menetluskulude nõue kostja vastu terves ulatuses rahuldatud. Kohtu hinnangul oleks teistkordne menetluskulude nõude rahuldamine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest hagejal oli võimalus oma nõue kostja vastu rahuldada ühes menetluses. Hageja proovib käesoleval juhul läbi menetluskulude rikastuda kostja arvelt ning see ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.
12.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt 4 (6)
2-19-19964 TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
5 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.