lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-103302/14

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas · 30.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Kohtuasja number
2-24-103302/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2218
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ GS Core16183586(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-24-103302

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2025, Rapla

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-24-103302 OÜ GS Core hagiavaldus V.I tarbijakrediidilepingust nr XXX võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2750,64 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586) lepinguline esindaja Riho Siil, e-post XXX;

vastu tuleneva

Kostja: V.I (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata GS Core OÜ hagi V.I väljamõistmiseks.

vastu lepingust XXX võlgnevuse

2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

2-24-103302 Hageja nõue GS Core OÜ esitas Pärnu Maakohtule hagi V.I vastu Bondora AS ja V.I vahel 11.06.2019 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Lepingu alusel kandis laenuandja kostja arvelduskontole 3000 eurot. Laenulepingus lepiti kokku lepingutasus 185 eurot, intressimääras 30,64%, haldustasus 4% laenusummalt aastas ja lepingu täitmise tähtpäevaks 10.06.2024. Kostjal tuli lepingu üldtingimuste punkti 6.1. järgi laenuandjale laenusumma tagasi maksta igakuiste annuiteetmaksetena eritingimustes ette nähtud tingimustel. Kostja on laenulepingu nr XXX tagasimakseteks tasunud kokku 994,54 eurot. Kuna kostja jäi tagasimaksetega võlgnevusse osaliselt või täielikult vähemalt kolm järjestikkust kuud (alates 10.05.2021 osamaksest), saatis Bondora AS kostjale 28.07.2021 teate lepingu ülesütlemise kohta ning kuna kostja hoiatuse järgselt võlgnevust ei tasunud, ütles Bondora AS kostjaga sõlmitud lepingu nr XXX üles 30.08.2021. Bondora AS loovutas lepingust nr XXX tuleneva nõude kostja vastu 20.07.2022 hagejale OÜ GS Core, nõude loovutamise teade saadeti kostjale 26.02.2024. Hageja selgitab, et hagejal ei ole võimalik tõendada, et miinimumnõuded laenuandja poolt seoses vastutustundliku laenamise põhimõttega oleks täidetud. Seetõttu esitab hageja nõude kostja vastu põhinõude osas, s.o summas, mis kostjale välja maksti ning millest on maha arvestatud kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed kõnealuse lepingu osas ning palub välja mõista viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2005,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivitusintressi alates 30.08.2021 kuni 19.03.2024, kokku summas 494,50 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viiviseid alates 20.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Hageja menetluskuludeks on märgitud riigilõiv summas 385 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kostja vastuväidete osas on hageja täiendavalt 04.06.2025 menetlusdokumendis selgitanud järgmist. Kostja vastuväite osas, et laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, selgitab hageja, et on hagiavalduse punktis 3.2. sõnaselgelt ja tagasivõtmatult öelnud, et hagejal asus seisukohale, et Bondora AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seetõttu on hageja esitanud nõude põhinõude arvestuse järgi. Kostja poolt makstud summade ja võlgnevuse puudumise vastuväitele selgitab hageja, et kostja ei ole ühtegi tõendit esitanud, mis võlgnevuse puudumist hageja ees kinnitaks ning samuti ei ole kostja esitanud ühtegi konkreetset summat ega tõendit selle kohta, kui palju kostja on tasunud lepingust nr XXX tulenevate kohustuste katteks. Hageja palub kostja väited, et kostjal ei ole võlga ja võlg on makstud, jätta tähelepanuta. Hageja vastas kostja seisukohale 18.06.2025 järgmist. Hageja on seisukohal, et kostja ebamäärased väited on paljasõnalised ja tõendamata, kostja lisatud väljavõte tasumiste kohta arvelduskontolt ei näita, millised sealsetest maksetest on läinud lepingu XXX kohustuste katteks. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja oli sõlminud laenuandja Bondora AS-ga mitu laenulepingut, millest 3 on loovutatud hagejale. Kostjal puudub ülevaade, milliste kohustuste katteks ja kui palju on ta tagasimakseid teinud.

2

2-24-103302 Kostja seisukoht Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 24.07.2024 Kättetoimetamisportaalis KÄPO. Kostja esitas hagivastuse 29.07.2024, avaldades, et vaidleb hagile täies ulatuses vastu. 30.07.2024 selgitas kostja täiendavalt, et hageja nõue on alusetu ja faktiliselt tõendamata. Kostja leiab, et laenuleping on tühine, viivise nõue on alusetu, krediidikulukuse määra on tühine, rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostjal ei tekkinud kõrvalnõuete maksmise kohustust, lepingu ülesütlemine on tühine, võlg polnud hagi esitamise seisuga muutunud sissenõutavaks, kostjal ei ole hageja ees sissenõutavaks muutunud võlga ka hagile vastamise ajal. Kostja ei ole lepingut sõlminud, leping on allkirjastamata ja poolte vahel sõlmimata. Kostja ei ole teinud tahteavaldust lepingu sõlmimiseks. Hageja on kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 30.09.2021 esitanud nõude suurusega 6400 eurot ja 4876,18 eurot, s.o kokku 11276,18 eurot, lootes, et õnnestub põhjendamatute nõuete osas, et kostja jätab vastuväite tähtaegselt esitamata. 2024 esitas hageja juba varem esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldused uuesti, aga juba teistes võlgnevuste summades ja kolm eraldi avaldust. Kostja avaldab, et hagiavalduse punktis 2.4. märgitud maksete tabelis ei nähtu kuskilt, et need tasumised on tehtud kostja poolt. Lepingutasu tasumise kohustus summas 185 eurot, mis on hagis märgitud, kostjal puudub. Kostjal ei ole võlga hageja ees, juhul, kui oligi, siis mitte sellises ulatuses ega suuruses, võlgnevus on alusetu ja põhjendamatu. Tagasimaksete arvestuses puuduvad isikuandmed, kelle tasumistega on tegemist, võimalik, et tasumisi on toimunud suuremas summas, kui seda märgib hageja. Kostja selgitab nõude loovutamise osas järgmist. Tõend nõude loovutamise kohta on koostatud ja allkirjastatud E B (isikukood XXX) poolt 26.02.2024 kell 11:06, kuid kostja palub jätta antud dokument jätta tähelepanuta ja hinnanguta, kuna ei ole arusaadav, kes oli/on E B volitatud teatise nõude loovutamise kohta allkirjastamise ajal. Kostja pöörab tähelepanu äriregistri väljavõttele, millest nähtuvalt on Bondora AS seaduslik esindaja P T (XXX). Kes on E B, jääb arusaamatuks. Loovutamise teates ei ole märgitud uue võlausaldaja kontonumbrit, kuhu võlga tasuda saaks, sellega on tarbijast kostja pandud olukorda, kus kohustuse täitmine ei olnud võimalik ja on sattunud vastuvõtuviivitusse. Alternatiivselt on nõude loovutamine ilma võlgnikule uue võlausaldaja makserekvisiite teatamata vastuolus hea usu põhimõttega ja viivist ei või nõuda VÕS § 6 lg-st 2 tulenevalt. Hageja esitas loovutamise teatise kuupäevaga 26.02.2024, kuigi võlgnevus on loovutatud 20.07.2022, seega ei ole teada, millal hagejale on kostja nõuded üleüldse loovutatud. Kuivõrd kostjal ei ole hageja ees võlgnevust, on põhjendamatu ja alusetu viivise nõue. Juhul kui kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt viivist nõuda, palub kostja kohtul viivist maksimaalses võimalikus ulatuses vähendada ja seada väljamõistetud viivisele piirang selliselt, et kõrvalnõuete summa kokku ei ületaks põhivõla suurust. Kostja palub arvestada ka viivise välja mõistmisel, et kostjal ei ole võimalik ka seadusejärgset viivisemäära tasuda oma teiste kohustuste tõttu. Kostja on tagastanud hagejale suuremas summas kui hageja hagiavalduses märgib. Seega ei saa olla põhivõla jääk selline nagu hagiavalduses esile toodud. Hagejal siiski ei ole õigust kostjalt ka seda nõuda, kuna kostjal on õigus nõude täitmisest keelduda, kuni hageja täidab esmalt enda kohustuse nõuete vähenemist arvestava maksegraafiku esitamiseks. Põhivõlg ei ole sissenõutav, muuhulgas seetõttu, et krediidiandja ega hageja pole koostanud kostjale vähenenud intressi arvestades uut maksegraafikut tagasimakseteks, mis on võlausaldaja 3

2-24-103302 kohustus VÕS § 4034 lg-st 7 ja § 408 lg-st 4 tulenevalt. Kuni on täitmata võlausaldaja kohustus, ei ole kostjal kohustust maksta. Ei ole ka alust eeldada, et tulevikus uue maksegraafiku alusel kostja oma kohustusi ei täida. 04.06.2025 seisukohas jäi kostja eelnevalt esitatud vastuväidete juurde, lisades seisukoha dokumendis väljavõtte tasumistest arvelduskontolt perioodil 11.07.2019-01.05.2021. Kostja selgitab väljavõtte põhjal, et on teinud tasumisi summas 3301,14 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud nõue on ebaõige ning ei ole maksegraafikus märgitud tegelike kuumaksete suurusega vastavuses.

Kohtuotsuse põhjendused

1.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
2.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, sätte lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
3.Hagi aluseks olev nõue tuleneb Bondora AS ja V.I (lepingus endise nimega J) vahel 11.06.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX /dtl 85-94/.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti, vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11).
4.1.Lepingu alusel on kostja saanud laenu 11.06.2019 kuupäeval summas 3000 eurot /dtl 109/. Lepingu kohaselt oli intressi määr 30,64% aastas laenu jäägilt ja krediidi kulukuse määr 47,13%. Lepingu kohaselt on laenule juurde arvestatud 185 eurot lepingutasu ja 4% põhisummalt aastas lisanduv haldustasu. Laenu tagasimakse on kokku lepitud 60 kuu jooksul, lõpptähtajaga 10.06.2024 /dtl 34, 85/.
4.2.Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik võttis laenuna ostu eest tasumiseks laenuandjalt krediiti väljaspool majandustegevust. Seega on vaidlusalune leping tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
5.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). 4

2-24-103302 Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Seega on nõude loovutamiseks piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning nõue loovutatakse sõltumata võlgniku tahtest. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-62-07 (p.12) selgitanud, et VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Samas võisid kostjad kohustuse täitmisest keelduda, kui neile ei esitatud dokumenti nõude loovutamise kohta või ei teatatud kirjalikult nõude loovutamisest. Hagi rahuldamist ei välista iseenesest see, kui kostjatele teatati võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse esitamist.

5.1.Hagiavalduse kohaselt loovutas Bondora AS nõude lepingust XXX kostja vastu 20.07.2022 hagejale /dtl 36/, mida tõendab hagiavaldusele lisatud 26.02.2024 allkirjastatud kinnitus nõude loovutamise kohta /dtl 116/.
5.2.Kostja vaidleb mh nõude loovutamisele vastu. Kostja palub hagile lisatud loovutuse kinnitus tõendina tähelepanuta jätta, kuivõrd kinnituse on allkirjastanud E B, kes kinnituse allkirjastamise ajal ei ole Bondora AS seaduslik esindaja ning seetõttu on kinnituse allkirjastanud isik jäänud arusaamatuks. Kostja viitab ka sellele, et loovutamise teade on allkirjastatud alles 26.02.2024, mistõttu ei ole teada, millal hagejale kostja vastu nõuded üleüldse on loovutatud /dtl 137/. Kostja avaldab lisaks, et hageja on edastanud mh loovutamise teate, kuid ei ole teada millal ja mismoodi on meeldetuletuskirjad kostjale edastatud või kas kostja on need ka kätte saanud, hageja viide lepingu punktile 17.2. kättetoimetamise osas ei tõenda, et kostja on vastavad kirjad kätte saanud /dtl 155/.
5.3.Hageja kostja vastuväidetele seoses lepingust XXX tuleneva nõude loovutamisega täiendavalt seisukohta ega tõendeid esitanud ei ole.
5.4.Äriregistri väljatrükk kinnitab kostja väidet, et 26.02.2024 on allkirjastanud nõude loovutuse kinnituse isik, kes äriregistrist nähtuvalt seadusest tulenevalt esindusõigust allkirjastamise ajal ei omanud Bondora AS-s /dtl 168/.
5.5.Kohus leiab, et hageja on jätnud oma tõendamiskoormuse täitmata. Hageja ei ole kostja vastuväidetest lähtuvalt tõendanud hagi aluseks oleva nõude loovutuse kinnituse osas seda, et selle on väljastanud Bondora AS poolt volitatud isik. Seega ei loe kohus nõuet loovutatuks. VÕS § 170 järgi loetakse loovutus võlgniku suhtes toimunuks ka siis, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja uue võlausaldajana hagi lisana Bondora AS nimel 26.02.2024 välja antud kinnituse nõude loovutamise kohta ning Riigikohtu seisukoha järgi (vt lahend 3-2-1-62-07, p. 12) ei välista hagi rahuldamist ka see, kui kostjale teatati nõude loovutamisest ka pärast hagiavalduse esitamist. Kuna kostja vaidleb eelnimetatud teatise formaalselt lubatavusele vastu ning hageja ei ole kostja väiteid ümber lükanud, siis on nõude loovutamise teatise õiguspärasus tõendamata. Hageja ei ole kostja vastuväitest tulenevalt tõendanud ka nõude loovutamise teate kättetoimetamist kostjale, millest tulenevalt ei saa loovutust võlgniku suhtes VÕS § 170 järgi kehtivaks lugeda. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna nõude loovutus algselt võlausaldajalt

5

2-24-103302 hagejale on tõendamata, hageja nõue ei ole selge.

6.Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
6.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
6.2.Kostja ei ole käesolevas menetluses tsiviilasja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid kandnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja