Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2(5)

Kohtu põhjendused Hageja esitas 08.11.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse, kahju hüvitamise ning tahteavalduse tegemise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 27.12.2017 hageja ja kostja vahel kinnistu asukohaga xxx xx Järve linnaosa KohtlaJärve linn Ida-Virumaa (registriosa nr xxxxx) jagamise avaldus, edasilükkava tingimusega hoonestusõiguse seadmise leping, reaalkoormatise seadmise leping, ostueesõiguse seadmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus, mille alusel kanti kinnistusraamatusse kostja hoonestusõigus (registriosa nr xxxxx). Seoses kostja poolt lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmata jätmisega taganes hageja lepingust ning allkirjastas 22.04.2019 lepingust taganemise avalduse. Viru Maakohtu 18.11.2019 määrusega võeti hagi menetlusse ja nõuti kostjalt alates kohtudokumentide kättetoimetamisest 20 päeva jooksul vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostjale on saadetud hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega, mis anti allkirja vastu 09.01.2020 kätte kostja seaduslikule esindajale (Jüri Moor). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks 29.01.2020 ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist (VÕS § 115 lg 1). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline (VÕS § 128 lg 1). AÕS § 2441 lg 1 kohaselt kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Kui hoonestusõiguse ja maatüki omanikuks saab üks ja sama isik, kustutatakse hoonestusõigus kinnistusraamatust tema avalduse alusel. Kande kustutamiseni jääb hoonestusõigus asjaõigusena püsima, kui omanik ei esita avaldust hoonestusõiguse kustutamiseks (AÕS § 245 lg 1). Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hoonestusõiguse lõpetamise kande tegemiseks on KRS § 341 lg 4 järgi nõutav hoonestaja avaldus ja kinnisasja omaniku nõusolek. Puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamatult täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus KRS § 341 lg 8. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati 3(5)

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja primaarseks nõudeks on hoonestusõiguse omandi üleandmise nõue ning kostja poolsete nõusolekute andmine kinnistusraamatu kannete muutmiseks (sh omanikukanne) ja alternatiivseks nõudeks kostja poolsete nõusolekute andmine kinnistusraamatu kannete kustutamiseks. Hageja palub hagis 1) tuvastada kostja kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud hoonestusõiguse hageja kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja kande tegemiseks, mille kohaselt saab hoonestusõiguse omanikuks hageja. Asendada kostja tahteavaldus tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega või alternatiivselt tuvastada kostja kohustus anda nõusolek (teha avaldus) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx kantud hoonestusõiguse lõpetamiseks (kustutamiskande tegemiseks). Asendada kostja tahteavaldus tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega; 2) tuvastada kostja kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx kantud kinnistu kohta avatud registriosa III jaos kannete nr 3 ja nr 4 muutmiseks ja kannete tegemiseks, asendada kostja nimi ja registrikood hageja nime ja registrikoodiga, asendada kostja tahteavaldus tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega või alternatiivselt tuvastada kostja kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx kantud kinnistu kohta avatud registriosa III jaos kannete nr 3 ja nr 4 kustutamiseks ja asendada kostja tahteavaldus tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega; 3) välja mõista kostjalt hageja kasuks hoonestusõiguse tasu 27682,60 eurot perioodil jaan 2018-juuni 2019; sissenõutavaks muutunud viivis 8070,08 eurot, kahjuhüvitis 4908,88 eurot (lepingu sõlmimisega ja lepingust taganemisega seotud kulud notarile, kannete tegemise riigilõiv). Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja nõude, asendades kostja tahteavalduse käesoleva kohtulahendiga, tuvastades kostja nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx kantud hoonestusõiguse kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja kande tegemiseks, mille kohaselt saab hoonestusõiguse omanikuks hageja ning muutes registriosa III jaos kandeid nr 3 ja nr 4, asendades kostja nime ja registrikoodi hageja nime ja registrikoodiga ja mõistes välja kostjalt hoonestusõiguse tasu, sissenõutavaks muutunud viivise ja kahjuhüvitise kokku 40 661,56 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 1793,88 eurot sh riigilõiv 1000 eurot ning õigusabikulu 750 eurot ilma käibemaksuta (7,5*100) ja tõlkekulu 43,88 eurot. Hageja kinnitab, et ülalnimetatud summa ei sisalda käibemaksu, sest hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu. Hinnates asja keerukust ja asjas esitatud materjale on kohtu hinnangul õigusabikulu 750 eurot ja tõlkekulud 43,88 eurot põhjendatud. 4(5)

Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulu 1793,88 eurot (1000+750+43,88) hageja kasuks välja. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.