Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale avalikult kätte 10.12.2019. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Omaraha OÜ-ga 20.09.2016. a laenulepingu nr S181664469, mille alusel väljastati kostjale laen summas 200 eurot ning kostja kohustus vastavalt maksegraafikule tagastama laenusumma ja tasuma intressi. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja ei tasunud kokku lepitud igakuiseid makseid nõuetekohaselt. Kostja rikkumise tõttu ütles Omaraha OÜ laenulepingu üles ning loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja on kohtueelselt kostjalt võla sissenõudmiseks kasutanud inkassoteenust, millega seoses on kandnud kulusid. Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlgnevust summas 68,87 eurot, kahjuhüvitist võla sissenõudmiskulude näol summas 30 eurot ja seisuga 10.06.2019. a sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlalt summas 11,72 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 110,59 eurot, millest 68,87 eurot on põhivõlg, 30 eurot kahjuhüvitis ja 11,72 eurot hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 345 eurot, sh 75 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 270 eurot lepingulise esindaja kulud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 30 eurot, kokku 75 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 75 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.

2 (3)

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud OK Incure OÜ jurist Anne-Liis Veski. Hageja esindaja taotleb tasu õigusabi eest summas 270 eurot. Hageja esindaja teatel oli õigusabi ajakulu kokku 3 tundi, sh nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumine 1 tund, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine 1,5 tundi ja hagi kohtusse esitamine (lisade komplekteerimine) 0,5 tundi. Hageja esindaja taotleb tehtud töö eest tasu määraga 90 eurot ühe tunni eest. Kohtu hinnangul saab iseenesest lugeda mõistlikuks ja põhjendatuks hageja esindaja tasumäära 90 eurot ühe töötunni eest. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja esindaja märgitud toimingud. Arvestades aga nõude olemust ja ka hagihinda, leiab kohus, et hageja esindaja ajakulu õigusabile on veidi ülepaisutatud. Tegemist ei ole keeruka õigusliku vaidlusega, mis eeldaks mahukat tõendite kogumist või õiguslikku analüüsi. Arvestades asjaolusid loeb kohus põhjendatuks ja vastaspoole poolt hüvitatavaks hageja esindaja tasu kahe töötunni eest kokku summas 180 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud summas 255 eurot, sh 75 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 180 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 255 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostjale ei ole õnnestunud ei maksekäsu kiirmenetluses ega ka hagimenetluses menetlusdokumente kätte toimetada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult. TsMS § 317 lg 3 järgi avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.