OÜ EUROPARK ESTONIA hagi Realty Agent Estonia OÜ vastu leppetrahvi 90 euro ja sissenõudekulu 40 euro saamiseks 130 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn) Hageja esindaja: Rainis Loit (e-post [email protected]) Kostja: Realty Agent Estonia OÜ (registrikood 12385212; asukoht Pärnu mnt 107, 11312 Tallinn; e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ EUROPARK ESTONIA hagi Realty Agent Estonia OÜ vastu.
2.Välja mõista Realty Agent Estonia OÜ-lt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvide võlgnevus 90 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot.
3.Jätta menetluskulud Realty Agent Estonia OÜ kanda.
4.Välja mõista Realty Agent Estonia OÜ-lt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 95 eurot.
5.Realty Agent Estonia OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda OÜ-le EUROPARK ESTONIA viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja on sõiduki xxxx (VIN:xxxx) numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja alates 23.11.2016.
2.Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Parklate sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel (parkimistingimused) koos viitega sõiduki parkimiseks sisaldavatele tingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Hageja avaldas tüüptingimustes tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib s.t tegi pakkumuse. Juhul, kui sõiduki parkinud isikule sobivad parkimistingimused ja/või tal on parkimisõiguse andev luba ning ta pargib sõiduki parklasse, annab ta nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Kostja parkis enda sõiduki hageja opereeritavatele parkimisaladele: 1) 03.05.2017 xxxx 15; 2) 17.05.2017 xxxx kvartal; 3) 28.06.2018 xxxx tn xxxx. Seega oli poolte vahel sõlmitud leping.
3.Hageja kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist. Sõiduki 03.05.2017 ja 28.06.2018 parkimisel ei olnud kostja parkimise eest tasunud ja 17.05.2017 parkimisel puudus sõidukil parkimisluba konkreetsel parkimiskohal parkimiseks. Parkimistingimuste kohaselt tuleb parkimistingimuste rikkumisel tasuda leppetrahvi.
4.Hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi, kuna sõiduk pargiti parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas kostjale kohe pärast rikkumise tuvastamist leppetrahvinõuded 90 (3x30) euro ulatuses, mida kostja ei ole tasunud.
5.Kostja oli leppetrahvi nõuete esitamise ajal sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Seega oli üksnes kostjal seadusest tulenev õigus sõidukit vallata, kasutada ja otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse.
6.Samuti nõuab hageja kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lõikega 1 40 euro sissenõudmiskulu hüvitamist. Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata.
8.Kostja leiab, et hagejal ei ole võimalik kostja vastu nõudeid esitada, kuna autot kasutas volikirja ja lepingu alusel kolmas isik, kes ei ole kostjaga seotud. Kostja on nimetatud info koheselt hagejale esitanud. Kostja leiab, et vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 2016/679 ei saa kostja avaldada erafirmade ja –isikute andmeid isikute loata. Isik, kes kasutas autot ei ole kostjale luba andnud.
9.Lisaks peab juriidiline isik auto kasutamise andmeid hoidma kuus kuud, kuid hageja nõue on perioodist 03.05.2017-28.06.2018. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
11.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:
1) kostja on sõiduki xxxx (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja alates 23.11.2016 (sõiduki omanikuvahetuse aeg veebiaadressil xxxx ja omanik hagi lisa 13); 2) hageja on parkimisteenust osutav ettevõte; 3) hageja ja kostja vahel sõlmiti kostjale kuuluva/kasutatava sõiduki parkimiseks üürileping järgmistel parklates ja kuupäevadel: 1) 03.05.2017 xxxx (hagi lisa 1); 2) 17.05.2017 xxxx kvartal (hagi lisa 2); 3) 28.06.2018 xxxx tn xxxx (hagi lisa 3); 4) kostja ei tasunud 03.05.2017 (lisa 1) ja 28.06.2018 (lisa 3) sõidukit parkides ning 17.05.2017 puudus sõidukil parkimiseks parkimisluba (lisa 2); 5) hageja esitas kostjale leppetrahvinõuded, mida kostja ei ole tasunud (lisa 15).
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vabaneb vastutustest, kuna kostja sõiduki parkis hageja opereeritavale alale kolmas isik. Samuti selle üle, kas hageja nõudeõigust kostja suhtes mõjutab asjaolu, et kostja peab auto kasutamise andmeid säilitama 6 kuud.
13.Kolmanda isiku poolt sõiduki kasutamisest
13.1.Kostja on seisukohal, et kuna sõidukit kasutas kolmas isik, kelle andmeid ta ei saa vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 2016/679 avaldada, siis hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus.
13.2.Hageja leiab, et kostja oli leppetrahvi nõuete esitamise ajal sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Seega oli üksnes kostjal seadusest tulenev õigus sõidukit vallata, kasutada ja otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse.
13.3.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nii kostja poolt hageja opereeritavates parklates sõiduki parkimise ajal kui ka hageja poolt leppetrahvi nõude esitamise ajal oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Nimetatut kinnitavad ka Maanteeameti esitatud andmed (sõiduki omanikuvahetuse aeg veebiaadressil xxxx ja omanik hagi lisa 13).
13.4.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vastavalt liiklusseaduse (LS) § 2 punktile 93 on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Nimetatud sätetest tulenevalt oli vaid kostjal seadusest tulenev õigus sõidukit vallata, kasutada ja otsustada, kellele sõidukit kasutada anda. Seega vastutab kostja igal juhul nimetatud sõiduki parkimise eest tasumata või parkimisõigust omamata sõiduki parkimise eest hageja opereeritavates parklates.
13.5.Riigikohus on 25.01.2017 lahendi nr 3-2-1-68-16 punktis 31 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Hagejal kui auto vastutaval kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle
kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.
13.6.Riigikohus on 23.03.2016 lahendi nr 3-2-1-3-16 punktis 11 leidnud, et kuni juriidilisest isikust sõiduki omanik/vastutav kasutaja ei tõenda, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja parklasse keegi teine, saab eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis juriidiline isik oma seadusliku esindaja vahendusel.
13.7.Kohus selgitas kostjale 13.12.2019 e-kirjas 23.03.2016 Riigiohtu lahendi nr 3-2-1-3-16 punktis 11 märgitut ning andis võimaluse teatada, kes oli selleks kolmandaks isikuks, kes parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritavas parklas ning millisel õiguslikul alusel. Samuti kohustas esitama nimetatud väidet kinnitavad tõendid. Kohus selgitas kostjale, et juhul kui ta andmeid ei esita, eeldab kohus, et hageja opereeritavas parklas parkis vaidlusalusel ajal Realty Agent Estonia OÜ esindaja.
13.8.Kostja 27.12.2019 seisukohas andmeid ei esitanud ja leidis, et vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 2016/679 ei saa kostja avaldada erafirmade ja –isikute andmeid isikute loata ning kolmas isik, kes sõidukit kasutas luba ei andnud.
13.9.Osundatust tulenevalt pidi kostja sõiduki omanikuna/vastutava kasutajana olema teadlik sõiduki õigest kasutamisest ja nõuetekohasest hoidmisest. Kostja väide, et sõidukit kasutas kolmas isik, ei vabasta kostjat viidatud seadustest ja lepingust tulenevatest nõuetest sõiduki parkimisel. Kuivõrd kostja kolmanda isiku andmeid kohtule ei esitanud, siis tuleb eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis kostja seadusliku esindaja s.o juhatuse liikme vahendusel.
14.Kostja poolt andmete säilitamisest
14.1.Kostja leidis, et peab tulenevalt LS § 72 lõikest 2 juriidilise isikuna auto kasutamise andmeid hoidma kuus kuud, kuid hageja nõue on perioodist 03.05.2017-28.06.2018.
14.2.Hageja leiab, et kostja viide LS § 72 lg 2 kohaldumise kohta ei ole pooltevahelisest õigussuhtest tulenevalt asjakohane. LS § 72 lg 2 on suunatud liiklussüütegudele, sest liiklusseadus reguleerib avalik-õiguslikke suhteid. Hageja ning kostja vahel on tegemist eraõigussuhtega, täpsemalt üürilepinguga, mis aegub kolme aastaga.
14.3.LS § 72 lg-te 2 ja 3 järgi peab mootorsõiduki teisele isikule kasutada andnud vastutav kasutaja mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama mh andmed mootorsõidukit kasutanud isiku kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lõike 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
14.4.Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole teatanud, et tal andmed puuduks, siis ei oma iseenesest nimetatud vastuväide käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Isegi juhul, kui kostjal ei oleks kolmanda isiku andmed säilinud, siis ei vabastataks see kostjat üürilepingu rikkumisest tulenevast leppetrahvi nõude tasumise kohustusest. Andmete puudumisel jääks kolmanda isiku poolt põhjustatud rikkumisest tingitud kulud kostja enda kanda. Kooskõlas TsÜS § 146 lõikega 1 on hagejal üürilepingust tulenevat nõuet (sh leppetrahvinõuet) esitada kolme aasta jooksul. Hagejal oli õigus nõudeid esitada esimese nõude puhul kuni 03.05.2020, teise nõude puhul kuni 17.05.2020 ja kolmanda nõude puhul kuni 28.06.2021. Hageja esitas nõuded 28.08.2019 s.t tähtaegselt.
15.Leppetrahvi nõudest
15.1.Hageja nõuab kostjalt kolme leppetrahvi 3x30 kokku 90 eurot.
15.2.Kostja leiab, et hagejal puudub õigus kostjalt leppetrahvi nõudmiseks.
15.3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
15.4.Pooltel puudub vaidlus selles, et nende vahel on sõlmitud üürileping. Lepingutingimuste punkti 9 kohaselt, kui sõiduki juht pargib sõiduki eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on parkla operaatoril õigus määrata sõiduki juhile ja sõiduki juhil kohustus sel juhul maksta parkimiskorra rikkumise eest leppetrahvi summas 30 eurot (hagi lisa 4, 8 ja 11). Seega on kostjal tekkinud leppetrahvi tasumise kohustus ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahv 90 eurot.
15.5.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas leppetrahvinõude kostjale õigeaegselt.
16.Võlgnevusest
16.1.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvide järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 90 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvide eest 90 eurot (3 x 30 eurot).
17.Sissenõudekuludest
17.1.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskuluna 40 eurot.
17.2.Kostja vaidles hagile vastu, kuid eraldi sissenõudmiskulude nõuet ei vaidlustanud.
17.3.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
17.4.Hageja pöördus kohtueelselt kostja poole võlgnevuse tasumise nõudega (hagi lisa 14, 11.12.2019 vastuväite lisa - nõudekiri), kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seega on hagejal õigus nõuda viivist. Kuivõrd hagejal on õigus nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Viivisenõuet hageja esitanud ei ole.
18.Osundatust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg kokku 130 eurot.
19.Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
Hageja menetluskulud on kokku summas 95 eurot. Summa koosneb hagi esitamiseks tasutud riigilõivust summas 75 eurot ning esindajakuludest summas 20 eurot käibemaksuta. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 75 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kooskõlas TsMS § 4842 määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kostja pole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud ja vajalikud hageja välja toodud ulatuses. Hageja menetluskulud kokku on 95 eurot (riigilõiv ja esindajakulu), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.