Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja Marina Smirnova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
vastu
võlgnevuse
2281,06
euro
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 13.05.2019 otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja võlgnevuse 1031,19 eurot ületavas osas.
2.Maakohtu otsus jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata 1170,14 euro ulatuses.
3.Võtta asja juurde kostja esitatud Korteriühistu Kurepõllu põhikiri. Jätta asja juurde võtmata hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud arved, maksekorraldus arve nr 201706077 tasumise kohta, KÜ 05.02.2019 vastus maakohtule, hageja 19.01.2018 selgitus, kinnisasja väljaandmise täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, 28.12.2019 maksekorraldus, BBa seletus. Tagastada need dokumendid hagejale.
5.Rahuldada XX hagi YY vastu 2281,06 euro väljamõistmiseks osaliselt ja mõista välja YY-lt XX kasuks 1031,19 eurot. Jätta rahuldamata XX hagi YY vastu 1249,87 euro nõudes.
6.Poolte maakohtu menetluskulud jäävad nende endi kanda. Poolte menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad 7% ulatuses hageja ja 93% ulatuses kostja kanda.
7.Rahuldada apellandi taotlus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks 950 euro ulatuses. Välja mõista XX-lt YY kasuks apellatsiooniastme menetluskuludena 66,50 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.21.12.2017 esitatud hagiavalduses palus XX (hageja) mõista välja YY-lt (kostja) 2281,06 eurot. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: - hageja ostis 20.04.2017 täitemenetluses korraldatud enampakkumiselt korteri asukohaga XXX, Tallinn (korter); - enampakkumisel oli korteri võlgnevus Korteriühistu Kurepõllu (KÜ) ees 2618,37 eurot; - hageja kanti kinnistusraamatusse omanikuna 09.06.2017; - kostja vabastas korteri ja hageja sai korteri oma valdusesse 20.07.2017; - kostja võlg kommunaalkulude eest on 2281,06 eurot; - hageja maksis KÜ-le võla täies ulatuses. Hageja palus kotjalt välja mõista 2281,06 eurot. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi 76,73 euro ulatuses. Kostja esitas hagile järgmised vastuväited: - kostjale on Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-17-12883 määratud eestkostja ja kostja ei ole võimeline sõlmima iseseisvalt tehinguid; - hageja ja eestkostja vahel oli kokkulepe, et perioodil 20.04.2017-20.07.2017 tarbitud kommunaalteenuste eest tasub kostja; - kostja ei pea tasuma arvetel märgitud korteriomandi omaniku kohustuste eest; - enampakkumise hetkeks kostja poolt tekitatud kommunaalmaksete võla peab tasuma hageja. Kostja leidis erinevate arvete lõikes võlgnevuse kohta järgmist: - arve nr 201705077 on esitatud mai kuu eest, millest kostja peab tasuma 25,37 eurot; - kostja on nõus hüvitama 13.09 eurot 2017 mais ja juunis tarbitud vee eest; 2(9)
- arve 201706077 on esitatud juuni kuu eest, millest kostja peab tasuma 37,82 eurot; - 2017.a juuni eest esitatud arvel nähtuva vee tarbimine leidis aset 2012-17.07.2018; - KÜ ei esitanud kostjale varem arvet tarbitud vee eest, sest kostja ei esitanud veenäite; - arve nr 201707077 on esitatud juuli kuu eest, millest kostja peab tasuma 20 päeva eest 13,54 eurot. Kuna korteriomandi soetas hageja enampakkumiselt, siis enampakkumise hetkeks kostja tekitatud kommunaalmaksete võla peab tasuma korteri uus omanik, s.o hageja. Maakohtu otsuse põhjendused
1.Maakohus rahuldas hagi osaliselt 1110,92 euro ulatuses ja jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - hageja omandas korteri 20.04.2017 enampakkumisel täitemenetluses ja selle käigus tehti hagejale teatavaks korteriomaniku võlg 2618,37 eurot; - hageja sai kostjalt korteri valduse 20.07.2017; - pooled ei sõlminud üürilepingut; - perioodil 20.04.2017 kuni 20.07.2017 kasutas kostja hagejale kuuluvat korterit; - hageja on KÜ-le tasunud vaidlusalused arved täies ulatuses; - hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel oli suuline kokkulepe hüvitada kostja poolt korteris elatud perioodil tarbitud kommunaalteenuste eest; - kostja võlgneb hagejale kokku 76,73 eurot: arve nr 201705077 alusel mai kuu eest 25,37 eurot; arve 201706077 alusel juuni kuu eest 37,82 eurot ja arve nr 201707077 alusel juuli kuu eest 13,54 eurot; - nimetatule lisandus kostja poolt omaksvõetud mais ja juunis tarbitud tunnustatud veekulu 13,09 eurot; - arve nr 201706077 oli esitatud mh külma vee ja kanalisatsiooni kulu eest 568,57 eurot ja vee soojendamise kulu eest 465,62 eurot, kokku 1034,19 eurot; võlgnevus vee eest tekkis kostja poolt veenäitude teatamata jätmise tõttu ajavahemikul 2012-2017. a. Maakohus viitas korteri omandamise ajal kehtinud KOS 13 lg-tele 1, 4 ja 5, KÜS § 151 lg-tele 1 ja 2, VÕS §-le 76, § 82 lg-le 1, §-le 100 ja § 108 lg-le 1. Maakohus leidis, et korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja KOS § 13 lg-s 4 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu. Maakohus viitas VÕS § 145 lg-le 1 ja § 152 lg-le 1. KOS § 13 lg-st 4 ja 5 tulenevalt järeldas maakohus, et hagejal oli kohustus tasuda kostja võlg talle täitemenetluses läbi viidud oksjonil teatavaks tehtud summas ehk 2618,37 eurot. Kuna hageja on tasunud KÜ-le ka ülejäänud kostja võlgnevuse käendajana, siis on tal VÕS § 145 lg-st 1 ja § 152 lg 1 esimesest lausest tulenevalt tagasinõue põhivõlgniku vastu. Kohus järeldas, et antud teenuste eest oli kohustatud tasuma kostja, kuna hagejat ei olnud sellest võlast täitemenetluses korteri võõrandamisel teavitatud.
3(9)
Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse kohaldada hageja 1034,19 euro suurusele nõudele (külma vee ja kanalisatsiooni ning vee soojendamise kulu) aegumist, kuivõrd juunikuu arvel märgitud teenuste kasutamise täpne aeg, mõõdetav kogus ega rahaline suurus ei ole teada. Järelikult ei ole võimalik ka kindlaks teha, kas mingi osa nõudest on aegunud või mitte. Kohus rahuldas hagi osaliselt kokku 1110,92 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus
2.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja jätta hageja nõue täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Korteriomand võõrandati 20.04.2017 enampakkumisel ja kostja kommunaalmaksete võlg KÜle oli 5538.83 eurot. Nimetatud võlg on täitemenetluses korteriühistule tasutud. Enampakkumise seisuga oli täitemenetluse väline võlgnevus kommunaalteenuste eest 2618.37 eurot, mistõttu KOS 13 lg 5 alusel hagejal puudub tagasinõue eelnimetatud summa ulatuses kostja vastu. Enampakkumise toimumise seisuga oli kostja võlg KÜ-le kommunaalteenuste eest kokku 8158,20 eurot (5538,83 + 2618,37), hageja poolt on tasutud 2618,37 eurot ja kohtutäituri vahendusel 5538.83 eurot. 15.06.2017 KÜ poolt väljastatud arves nr 201705077 2017 mai kuus eest on märgitud, et 31.05.2017 seisuga võlgnevus kommunaalteenuste eest on 8664,76 eurot. Arvestades, et 07.06.2017 kohtutäituri poolt oli üle kantud KÜ-le 5538,83 eurot, siis 17.07.2017 väljastatud arves nr 201706077 juuni kuu eest tasumata jäänud võlgnevuse summaks pidi olema 3125,93 eurot (8664,76 – 5538,83). Vaatamata sellele arves nr 201705077 võlgnevuse jäägiks on märgitud summa 3742,64 eurot, mis on 616,71 eurot rohkem. Samuti arves nr 201705077 on korteriühistu nõue 1034,12 eurot (568,57+ 465,62), mis on seotud 2017 juuni kuus 273,88 m3 külma vee ja 104,07 m3 sooja vee tarbimisega. Arves nr 201706077 märgitud vee tarbimise kogused võisid tekkida alates 2012 aastast, kuna korteriühistu ei nõudnud kostjalt veetarbimise näitude esitamist. KÜ-l oli kohustus esitada kõik võlanõuded kostja vastu täitemenetluses enampakkumise seisuga, mitte 3 kuud hiljem (TMS § 1531 lg 3), mis pole kostja suhtes õiglane. Hilisem nõuete esitamine on lubamatu. Ebaõige on maakohtu arvamus, et 2013 ja 2014 aastate eest tekkinud nõudele ei saa kohaldada aegumist, kuna ei ole teada nõude suurus eelnimetatud perioodi eest. KÜ-l oli teada kostja haigus, mistõttu kostja ei saanud nõuetekohaselt täita oma kohustusi. KÜ juhatusel oli kohustus korraldada korteriomanike tasumine tarbitud teenuste eest. KÜ rikkus oma kohustusi 4,5 aasta jooksul ega tundnud huvi, miks korteriomanik ei esita veemõõtja näite ja ei tasu tarbitud vee eest. Vee kogus tuleb jagada 54 kuuga, mis teeb keskmiselt 19,15 eurot kuus, mistõttu ajavahemikul alates 01.01.2013 kuni 31.12.2014, so 24 kuu eest on nõue s 459,60 euro ulatuses (24 kuud x 19,15 eurot) aegunud. Arvestades seda, et 07.06.2017 kandis kohtutäitur KÜ pangakontole 5538,83 eurot, on kostja nõutust rohkem tasunud 425 eurot (5538,83 – 5113,83). Nimetatud summa tuleb lugeda kostja veevõlgnevuse katteks.
4(9)
Arvestades aegunud nõuet 459,60 eurot ja nõutust rohkem tasutud 425 eurot, on kostjal kohustus tasuda vee eest perioodil detsember 2012 kuni 17.07.2017 mitte rohkem kui 149,59 eurot (1034,19 – 459,60 – 425). Maakohus on ebaõigesti tuvastanud arvetega nr 201705077, 201706077 ja 201707077 kostja kohustuste suuruse. Kostja nõustus, et mai kuus tema poolt tarbitud külma ja sooja vee kulu võis olla 13,09. eurot. Maakohus mõistis kostjalt välja mai kuus tarbitud vee võla kaks korda – arve nr 201706077 alusel ja teist korda 2017 maikuus tarbitud vee eest, kuna kostja võttis tarbimise 13.09 eurot omaks. Maakohus jättis arvestamata, et kostja tasus maakohtu menetluses hagejale 79,77 eurot. Menetluse edasine käik
3.Oma 27.12.2019 kirjas pooltele selgitas ringkonnakohus pooltele materiaalõigust, palus apellandil täpsustada apellatsioonkaebuse ulatust ja selgitada, kuidas oli reguleeritud ühistus sellistele korteriomanikele arvete esitamine vee eest, kes veenäitusid ei teatanud. Samuti selgitas kohus, et kostjal tuleb esile tuua ja tõendada, et ühistul oli kohustus omanikele arveid esitada (see ei olnud üksnes ühistu võimalus). Kohus selgitas, et kohane tõend selle kohta oleks korteriühistu koosoleku protokoll vastavasisulise otsuse vastuvõtmise kohta või põhikiri. Ringkonnakohus tegi kostjale ettepaneku nimetatud asjaolud esitada ja tõendada. Ringkonnakohtu seisukoht
4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude 1031,19 eurot ületavas osas. Muus osas jääb maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele.
5.Kuna hageja ei ole apellatsioonkaebust esitanud, on maakohtu otsus jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata 1170,14 euro ulatuses. I
6.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle puudub pooltel vaidlus ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - hageja omandas korteriomandi 20.04.2017 täitemenetluses läbi viidud enampakkumisel; - enampakkumise seisuga oli kostjal täitemenetluse väline võlgnevus korteriühistu ees 2618,37 eurot, mille hageja tasus kohtutäiturile; - kokkuleppel hagejaga kasutas kostja korterit perioodil 20.04.-20.07.2017; - pooltel oli kokkulepe, et kostja maksab perioodil 20.04.-20.07.2017 tema poolt tarbitud kommunaalteenuste eest; - hageja on korteriühistule tasunud arve nr 201706077 alusel 19.07.2017 4855,83 eurot ja arve nr 201707077 alusel 68,04 eurot; - kostja võlgneb hagejale kokku 76,73 eurot järgmiste arvete alusel: a) arve nr 201705077 alusel mai kuu eest 25,37 eurot; b) arve 201706077 alusel juuni kuu eest 37,82 eurot ja c) arve nr 201707077 (otsuses ilmselt ekslikult arve 201706077) alusel juuli kuu eest 13,54 eurot. - juuni kuu eest esitatud arvel 201706077 oli märgitud külma vee ja kanalisatsiooni kulu 568,57 eurot ja vee soojendamise kulu 465,62 eurot, kokku 1034,19 eurot; - kostja oli tarbinud eelnimetatud teenuseid 1034,19 euro eest enne korteri võõrandamist.
5(9)
7.Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses ka selle üle, et: - maakohtu menetluse ajal (10.05.2019) tasus kostja hagejale tema poolt tunnistatud võlgnevuse 79,73 eurot, märkides maksekorraldusse „võlg tsiviilasjas“ (tl 76). - korteriomandi enampakkumise seisuga oli kostjal võlg korteriühistu ees 5538,83 eurot ja kohtutäitur on nimetatud summa kandnud üle 07.06.2017 KÜ-le; - pooltel puudus kokkulepe kostja poolt varasemate võlgnevuste tasumiseks.
8.Vaidlust pole selles, et maakohus on jätnud otsuse tegemisel arvestamata kostja poolt menetluses tasutud 79,73 euroga (apellatsioonkaebuses ekslikult 79,77 eurot). Tegemist on olulise menetlusõiguse rikkumisega, mille tõttu tuleb maakohtu otsus nimetatud osas tühistada. Arvestades, et maakohus rahuldas hagi 1110,92 euro ulatuses, oleks kostja poolt tasutud summat arvestades saanud rahuldada nõude 1110,92-79,73= 1031,19 euro ulatuses.
9.Apellatsioonimenetluses toob kostja esile, et arvestades mai kuu eest esitatud arvet 8856,47 eurot (apellatsioonkaebuses ilmselt ekslikult 8664,76 eurot) ja kohtutäituri KÜ-le kantud 5538,83 eurot, oleks juuni kuu võlgnevus pidanud olema 33176,64 (apellatsioonkaebuses ilmselt ekslikult 3125,93 eurot). Kostja leiab, et võlgnevust on korteriühistu poolt ekslikult suurendatud 616,71 euro võrra, 14.01.2020 menetlusdokumendi p-s 4 on kostja seisukohal, et 425 euro võrra. Nimetatule ei ole kostja maakohtu menetluses tuginenud. Kostja poolt esitatud väited on uued asjaolud, mille esitamist esmakordselt apellatsioonimenetluses ei ole kostja põhjendanud ja mille ringkonnakohus jätab eeltoodud põhjustel tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4 alusel). II
10.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma viimase poolt korteriühistule tasutud kostja vee tarbimisega seoses tekkinud võlgnevuse.
10.1.Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi, mis iseenesest ei ole viinud muus osas ebaõige lõpptulemuseni. Maakohtu seisukohtadest ilmneb, et hageja tasus KÜ-le ka 2618,37 eurot ületava kostja võlgnevuse käendajana, mistõttu on tal VÕS § 145 lg-st 1 ja § 152 lg 1 esimesest lausest tulenevalt tagasinõue põhivõlgniku vastu. Maakohus viitas korteri omandamise ajal kehtinud KOS 13 lg-tele 4 ja 5, mille kohaselt vastutab korteriomandi võõrandamisel selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja KOS § 13 lg-s 4 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu. Nimetatud normid kohaldamisele ei kuulu, kuna korter võõrandati enampakkumisel 20.04.2017, kuid nimetatud ajal ei olnud võlg muutunud ei sissenõutavaks ega olnud ka ostjale teatavaks tehtud. Samuti on tegemist majandamiskuludega, mitte kaasomandi eseme valitsemise kuludega.
10.2.Kohaldamisele kuulub KÜS § 7 lg 3, mille kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Norm sätestab korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt (RKTKo 3-2-1-48-11, p 12). Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas (VÕS § 69 lg 2). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt võla tasumist VÕS § 69 lg 2 alusel.
6(9)
III
11.Pooled vaidlevad, kas korteriühistu nõue oli osaliselt aegunud selle esitamise ajal. Seega tuleb hinnata, millal muutus nõue sissenõutavaks.
11.1.KÜ vastusega maakohtule (tl 68) on tõendatud kostja väide, et ta ei esitanud pikema aja jooksul KÜ-le veenäitusid. Tõendist ilmneb, et kostja teatas viimati veenäidu aprillis 2013 ja korteriühistu ei esitanud kostjale vee eest arveid enne, kui veenäit teada saadi seoses korteri võõrandamisega. Nimetatust tulenevalt saab järeldada, et KÜ nõue korteriomanikule tasuda vee tarbimise eest on tekkinud perioodil mai 2013 (aprillis 2013 esitas kostja veenäidu) -20.04.2017 (korter võõrandati enampakkumisel), st ajal, kui korteriomanikuks oli kostja.
11.2.Käesoleval juhul ei tehtud kostja korteri omanikuks olemise ajal nõuet vee tarbimise eest nimetatud perioodil enampakkumisel teatavaks (KÜS § 7 lg 31 mõttes) ja see kajastub esmakordselt juuni 2017. a arvel nr 201706077. Nimetatut kinnitab asjaolu, et mai kuu arvel ei kajastu summad vastavate teenuste eest (tl 17). Arve vee eest esitati, kui korter oli juba enampakkumisel võõrandatud hagejale.
12.Eeltoodust tulenevalt tekkis kostja kohustus tasuda tema poolt tarbitud vee eest peale enampakkumise toimumist juuni kuu eest esitatud arve alusel. Korteriühistu vastusest maakohtule (tl 68) nähtub, et 17.07.2017 korteriühistu poolt esitatud arve nr 201706077 koostamise aluseks on korteri müügihetkel tuvastatud veemõõtja näidud. Seega muutus korteriühistu nõue kostja vastu sissenõutavaks arvel märgitud maksetähtajal 31.07.2017 ja korteriühistu nõue kostja vastu ei ole aegunud. Seetõttu on maakohus lõppjäreldusena jätnud põhjendatult aegumise kohaldamata.
12.1.Apellatsioonimenetluses täpsustas kostja, et vastavalt KÜ põhikirja punktidele 4.2.6. ja
4.2.6.2.on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid. Arvestuse aluseks võetakse vesi ja kanalisatsioon – vastavalt liikme poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mitte taatlemisel, taatlustähtaja möödumisel või mõõturi rikkumisel on õigus juhatusel vee ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele. Nimetatust tulenevalt leiab apellant, et korteriühistu pidi arvestama vee ja kanalisatsiooni tasu vastavalt oma otsusele, kuid juhatus ei teinud midagi selleks, et vee ja kanalisatsiooni kulusid arvestada.
12.2.Kolleegium apellandi seisukohaga ei nõustu. Korteriühistul puudub põhikirjast tulenev kohustus arvestada vee- ja kanalisatsioonikulusid vastava otsuse alusel, vaid tegemist on korteriühistu õigusega. Kui korteriühistu arveid veenäitude esitamata jätmise tõttu esitada ei saa, võib need esitada siis, kui veenäit saab teatavaks.
13.Kuivõrd hageja on täitnud kostja kohustuse tasuda kostja poolt tarbitud vee eest 1034,19 eurot, on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud osas võla tasumist endale (VÕS § 69 lg 2 järgi).
14.Apellandi seisukoht, et ta ei saanud esitada korteriühistule tarbitud vee näitusid tulenevalt oma piiratud teovõimest, ei oma mõju vaidluse lahendamisele. Majandamiskulude võlgnevuse nõude näol ei ole tegemist kahju hüvitamise, vaid kohustuse täitmise nõudega. Seetõttu ei ole võimalik kostja tervisega ja korteriühistu tegevusetusega seonduvaid väiteid võtta arvesse nagu kahju hüvitise piiramisel (VÕS § 139 või § 140 mõttes).
7(9)
15.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on kostjalt mõistnud välja kaks korda 13,09 eurot mai kuus tarbitud vee eest. Nagu ringkonnakohus eelnevalt tuvastas (vt otsuse p 11.1.), on KÜ poolt arvel nr 201706077 vee tarbimise kulu saadud näitude alusel, mis said teatavaks korteri võõrandamisel, s.o 20.04.2017. Seega ei sisaldu selles mai veenäitu.
16.Asjaolu, et korteriühistu esitas täitemenetluse käigus kohtutäiturile erinevaid andmeid kommunaalteenuste võlgnevuse suuruse osas, ei oma samuti vaidluse lahendamisel tähendust, kuna hagi rahuldamise aluseks on hagejale korteriühistu poolt esitatud arved peale täitemenetluse toimumist. IV
17.Kostja esitas ringkonnakohtu ettepanekul apellatsioonimenetluses korteriühistu põhikirja, mis on asjakohane tõend ja mille ringkonnakohus võtab asja juurde. Hageja esitas apellatsioonimenetluses ringkonnakohtule juba maakohtu menetluses esitatud arved ja maksekorralduse arve nr 201706077 tasumise kohta, KÜ 05.02.2019 vastuse maakohtule, oma maakohtu 19.01.2018 menetlusdokumendi (hageja selgitused), kinnisasja väljaandmise täitmisteate, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, 28.12.2019 maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta. Arved, maksekorraldus, KÜ kiri, 19.01.2018 menetlusdokument ja riigilõivu maksekorraldus on toimikus olemas ja nende lisamiseks puudub vajadus. Kinnisasja väljaandmise täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse asja juurde võtmise vajadust pole hageja põhjendanud, samuti ei näe selleks vajadust ringkonnakohus. Seetõttu tuleb kõik esitatud tõendid hagejale tagastada. Lisaks esitas hageja 27.01.2020 menetlusdokumendi, milles esitab uusi asjaolusid (kostja ei pruukinud kogu aeg korteris elada, korteris oli perioodil 20.04.2017 – 20.07.2017 veekraan purunenud ja kostja ei lubanud korterisse torulukkseppa seda remontima, nimetatud olukorda nägid nii KÜ esimees kui BB). Samuti esitas hageja BB seletuse, mille kohaselt jooksis korteris 20.07.2020 veekraan. Nimetatud asjaoludele (v.a. veekraani tilkumine) ei ole hageja tuginenud maakohtu menetluses ega põhistanud nende esitamist apellatsioonimenetluses. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus asjaolud ja tõendid tähelepanuta ja tagastab hagejale BB seletuse (TsMS § 652 lg 4).
18.Arvestades maakohtu otsuse tühistamisega üksnes 79,73 euro ulatuses, pole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust, st maakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud 7% ulatuses hageja ja 93% ulatuses kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 174 lg 3 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
18.1.Hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb hagejalt riigilõivu 250 eurot ja lepingulise esindaja kulude katteks 700 euro väljamõistmist (sh käibemaks).
18.2.Apellandile osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebuse koostamine 3h; apellatsioonkaebuse vastuse analüüs 20min; vastustaja vastusele vastamine 1h ja apellandi täiendavate seletuste koostamine 1,5h, kokku 5h 50min. Hageja esindaja tunnihind on 120 eurot, mis sisaldab käibemaksu.
18.3.Vastustaja ei ole vastuväiteid menetluskuludele esitanud.
18.4.Vastustaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt kuulub rahuldamisele apellatsioonkaebuse rahuldatud osas (7%). Arvestades kohtuotsuse, apellatsioonkaebuse ja vastustaja vastuse sisu ja mahtu, ringkonnakohtu küsimustele esitatud vastuseid võib õigusabi
8(9)
osutamist 5h 50min pidada mõistlikuks ajakuluks. Esindaja tunnihind 120 eurot (koos käibemaksuga) vastab keskmisele turuhinnale sellise keerukuse astmega kohtuasjades (tegemist oli väikese mahuga ja lihtsa kohtuvaidlusega). Kokku on apellandi kindlaksmääratavate menetluskulude põhjendatud suurus riigilõiv 250 eurot + esindajatasu 700 eurot = 950 eurot, millest 7% ehk 66,5 eurot kuulub väljamõistmisele vastusajalt apellandi kasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.