Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Rõuk 25. juuni 2019 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku etoimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-17-19074
Kohtuasi
A Mi hagi L S väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2281,06 eurot 13. mai 2019
Kohtuistungi aeg
vastu
võlgnevuse
2281,06 euro
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A M (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx)
Resolutsioon
1.A Mi hagi L S vastu võlgnevuse 2281,06 euro väljamõistmiseks rahuldada osaliselt
2.Välja mõista L Slt A Mi kasuks 1110,92 eurot (üks tuhat ükssada kümme eurot ja 92 senti) Jätta hagimenetluse kulud poolte endi kanda
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kostja: L S (isikukood xxxx) seaduslik esindaja eestkostja L S, lepinguline esindaja Marina Smirnova
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hageja nõue
1.A M (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista L S (edaspidi kostja) võlgnevus 2281,06 eurot. Hagiavalduse asjaolud
Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt ostis hageja 20.04.2017 kohtutäitur Urmas Tärno büroo oksjonilt korteri xxxx, mis registreeriti 09.06.17. Korteri sai hageja kätte 20.07.2017 kuna kostja elas korteris ega vabastanud seda varem. Alates ajast kui korter registreeriti hageja nimele kinnistusregistris kuni korteri vastuvõtmiseni 20.07.2017 tekitas kostja kommunaalkulude võla 2281,06 eurot. Kostja lubas, et maksab tema tarbitud kommunaalkulud hagejale ära, kuid kõik lubadused ja tähtajad on täitmata. Nüüd keeldub kostja esindaja üldse maksmast ega vasta hageja pöördumistele.
3.Korteri xxxx oksjonil omandamisel 20.04.2017 oli üks tingimustest, et võlg Korteriühistu xxxx ees on kohtutäituri 20.04.17 kirja järgi 2618,37 eurot. Teise osa korteriühistu võlast maksis kohtutäitur.
4.Esimene kommunaalarve korteriühistult tuli hagejale 16.06.2017, kus võlasumma oli 8856,47 eurot. Arve on esitatud 2017.a maikuu eest ja adresseeritud kostjale. Teine arve korteriühistult tuli 17.07.2017 summas 4855,83 ning koguvõlg on vähenenud kohtutäituri makstud summa osas. Hageja maksis korteriühistule võla täies ulatuses, kuid leiab, et tema osa sellest on 2618,37 eurot, sest võlasumma sai hageja teada alles peale korteri saamist.
5.Kolmas arve korteriühistult tuli hagejale summas 68,04 eurot 2017 juulikuus, kusjuures kostja oli korteris 01.- 20.07.2017 st 20 kalendripäeva. Hageja maksis ka selle arve täies ulatuses. Kostja kommunaalkulud juulikuu eest perioodil 1-20.07.2017 olid 43,90 eurot.
6.Hageja hinnangul on kostja võlg hageja ees kokku 2281,06 eurot, mille ta palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja vastuväited
7.Kostja ei vaidle vastu, et hageja omandas korteriomandi aadressil xxxx enampakkumise teel kohtutäitur Urmas Tärno poolt läbi viidud oksjonil 20.04.2017, et kohtutäitur Urmas Tärno tõstis kostja 20.07.2017 korterist välja ja andis korteri hageja valdusesse ning, et perioodil 20.04.2017 kuni 20.07.2017 kasutas kostja hagejale kuuluvat korterit. Kostja tunnistab hagi osaliselt summas 76,73 eurot: arve nr 201705077 alusel mai kuu eest summas 25,37 eurot; arve 201706077 alusel juuni kuu eest summas 37,82 eurot; arve nr 201706077 alusel juuli kuu eest summas 13,54 eurot.
8.Hageja palub nõue ülejäänud osas kokku summas 2204,27 eurot jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei olnud kostja teo- ja otsusevõimeline isik, talle on Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-17-12883 määratud eestkostja ja märgitud, et kostja ei ole võimeline sõlmima iseseisvalt tehinguid.
9.Nõude esemeks on enampakkumise järgselt, perioodil mai 2017 kuni 20.07.2017 kostja poolt tarbitud teenuste ning muude majandamiskulude eest maksmata arved kokku 2 281 eurot. Kostja on KOS § 13 lg-tele 4 ja 5 tuginedes seisukohal, et oksjoni hetkeks kostja poolt tekitatud kommunaalmaksete võla kohustub tasuma korteri uus omanik, so hageja aga perioodil 20.04.2017 kuni 20.07.2017 maksed kommunaalteenuste eest peab hüvitama hagejale kostja. Poolte vahel puudus kokkulepe üüri tasumiseks, kuid kostja eestkostja lubas hagejale hüvitada kostja poolt antud ajavahemikul tarbitud kommunaalteenuste eest. Kostja on seisukohal, et ta ei pea tasuma arvetel märgitud korteriomandi omaniku kohustuste eest.
10.Vastuväidete kohaselt on omaniku kohustuseks tasuda KÜ Kurepõllu arvest nr 201705077 mai kuu eest, kokku 78,10 eurot - halduskulud 7,76 eurot, hoolduskulud 7,23 eurot, remondifond 30,97 eurot, autoparkla videovalvesüsteemi eest 5 eurot (nimetatud summa on KÜ Kurepõllu poolt maha arvestatud arves nr 20170677), raamatupidamise ja kantselei kulud 1,729 eurot. Seega, põhjendatud hageja nõue arve nr 201705077 järgi on mai kuu eest kokku 25,37 eurot (elektri energia 2,46 eurot + prügivedu 2,15 eurot + küte 13,15 eurot + käterätikukuivataja 5,88 eurot + lift 1,729 eurot).
11.KÜ xxxx arvest nr 201706077 juuni kuu eest, kokku 1068,56 eurot, on omaniku kohustuseks tasuda - halduskulud 7,76 eurot, hoolduskulud 7,23 eurot, remondifond 30,97 eurot, raamatupidamise ja kantselei kulud 1,729 eurot, vee ja kanalisatsiooni ning vee soojendamise eest. Kostja arvab, et põhjendatud hageja nõue arve nr 201706077 juuni kuu eest on kokku 11,64 eurot (elektri energia 1,99 eurot + prügivedu 2,04 eurot + käterätikukuivataja 5,88 eurot + lift 1,729 eurot). 2017.a juunikuu eest esitatud arvest nähtuvalt on anomaalselt suure arve põhjustajaks erakordselt suur sooja ja külma vee tarbimine, kuid faktiline tarbimine toimus varasemal perioodil (aastatel), kuivõrd juunis 2017.a selgus, et kostja on jätnud esitamata korteriühistule igakuiselt vee näidud. Kostja kinnitab, et alates 2012. aastast ei esitanud ta KÜ-le veemõõtjate näite, mistõttu perioodil alates 2012 kuni 17.07.2018 on tekkinud võlg tarbitud vee eest. Kuna 6,5 aasta jooksul KÜ xxxx poolt kostjale arvet tarbitud vee eest ei esitatud, siis arves nr 201706077 märgitud veemõõtjate näidud ei tähenda, et 2017 juunikuus kostja tarbis 273.88 m3 külma vett ja 104.07 m3 sooja vett. Arves nr 20170677 on märgitud kostja tarbitud vee kogus ajavahemiku eest alates 2012 kuni 17.07.2017.
12.Kuna korteriomandi soetas hageja oksjonilt, siis oksjoni hetkeks kostja tekitatud kommunaalmaksete võla peab tasuma korteri uus omanik, so hageja. Hagejal on kohustus tõendada, et arves nr 201706077 märgitud vee koguse tarbis kostja 2017.a juunikuu jooksul. Juulikuu arves on märgitud, et kostja tarbis 2,12 m3 külma vett ja 0,93 m3 sooja vett, mis on mõistlik kogus, mistõttu kostja on nõus hüvitama hagejale juunikuus tarbitud külma ja sooja vee eest 13,09 eurot, mis on keskmine kuutasu vee eest (võlg tarbitud vee eest 1034,19 eurot : 79 kuud = 13.09 eurot). Samuti kostja on nõus hüvitama 13.09 eurot 2017 maikuus tarbitud vee eest. Eeltoodu alusel kostja tunnistab hageja nõuet arve nr 201706077 osas summas 37,82 eurot.
13.Kostja on nõus hageja nõudega arvest nr 201707077 osaliselt olles seisukohal, et korteriomandi omaniku kohustuseks on tasuda halduskulude eest 7,76 eurot, hoolduskulude eest 7,23 eurot, remondifondi eest 30,97 eurot, raamatupidamise ja kantselei kulude eest 1,729 eurot. Seega arvab kostja, et põhjendatud on hageja nõue arvest nr 201706077 20 päeva eest juunikuus 2/3 summast 20,31 eurot so 13,54 eurot (elektrienergia 2,20 eurot + prügivedu 1,94 eurot + vesi ja kanalisatsioon 4,41 eurot + vee soojendamine 4,15 eurot + käterätikukuivataja 5,88 eurot + lift 1,729 eurot). Kohtuotsuse põhjendused
14.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja omandas korteriomandi aadressil xxxx 20.04.2017 enampakkumise teel kohtutäitur Urmas Tärno poolt läbi viidud oksjonil, et korteriomandi omandamisel tehti hagejale teatavaks korteriomaniku võlg 2618,37 eurot, et kohtutäitur Urmas Tärno tõstis kostja 20.07.2017 korterist välja ja andis korteri hageja valdusesse, et poolte vahel ei ole sõlmitud üürilepingut ning, et perioodil 20.04.2017 kuni 20.07.2017 kasutas kostja hagejale kuuluvat korterit, et hageja on korteriühistule tasunud vaidlusalused arved täies ulatuses ning selle üle, et kostja võlgneb hagejale kokku 76,73 eurot arve nr 201705077 alusel mai kuu eest 25,37 eurot; arve 201706077 alusel juuni kuu eest 37,82 eurot ja arve nr 201706077 alusel juuli kuu eest 13,54 eurot.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja võlgnevus hageja ees on 2281,06 eurot ja kas ta on kohustatud selle täies ulatuses hagejale tasuma.
16.Hageja poolt korteriomandi omandamise ajal kehtinud KOS 13 lg 1 sätestas, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS §151 lg 2 sisalduva täpsustuse järgi loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutamiskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
17.KOS 13 lg 4 sätestas, et korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. Sama paragrahvi lg 5 sätestas, et kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu.
18.VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 152 lg 1 esimese lause kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu.
19.KOS § 13 lg-st 4 ja 5 tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal oli kohustus tasuda kostja võlg talle täitemenetluses läbi viidud oksjonil teatavaks tehtud summas ehk 2618,37 eurot. Kuna hageja on tasunud KÜ-le xxxx ka ülejäänud kostja võlgnevuse käendajana, siis on tal VÕS § 145 lg-st 1 ja § 152 lg 1 esimesest lausest tulenevalt tagasinõue põhivõlgniku vastu.
20.Kohus võttes arvesse, et kostja ei olnud ajavahemikul 20.04.2017 kuni 20.07.2017 enam korteri omanikuks, mistõttu tal puudusid korteriühistu ees korteriomaniku kohustused, et poolte vahel puudus üürileping või muu kokkulepe korteriühistu poolt esitatud arvete järgi kõigi kulutuste ja teenuste eest tasumiseks, et hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel oli suuline kokkulepe hüvitada kostja poolt korteris elatud perioodil tarbitud kommunaalteenuste eest, siis kuulub korteriühistu poolt esitatud arvete alusel esitatud hageja nõue kostja vastu rahuldamisele osaliselt tarbitud teenuste eest.
21.Kohtule esitatud KÜ xxxx arvega nr 201705077 on tõendatud, et maikuu maksete summa oli kokku 78,10 eurot, millest on korteriomaniku kohustuseks tasuda halduskulud 7,76 eurot, hoolduskulud 7,23 eurot, remondifond 30,97 eurot, autoparkla videovalvesüsteemi eest 5 eurot (arvestatud arves nr 20170677), raamatupidamise ja kantselei kulud 1,729 eurot, mida kokkuleppe puudumise tõttu ei saa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega on hageja nõue põhjendatud arve nr 201705077 alusel maikuu eest kokku 25,37 eurot, millest moodustab
22.KÜ xxxx arvega nr 201706077 on tõendatud, et juunikuu maksete summa oli kokku 1068,56 eurot, millest külma vee ja kanalisatsiooni kulu oli 568,57 eurot ja vee soojendamise kulu 465,62 eurot. Vaidlus puudub, et pikaajaline võlgnevus tekkis kostja poolt näitude teatamata jätmise tõttu ajavahemikul 2012-2017.a. Kohus on seisukohal, et antud teenuste eest on kohustatud tasuma kostja, kuna hagejat ei olnud sellest võlast täitemenetluses korteri võõrandamisel teavitatud.
23.Kostja on taotlenud nõudele aegumise kohaldamist. TsÜS § 154 lg-st 1 tuleneb, et korduvate kohustuste täitmise nõude tähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
24.Kohus jätab kostja taotluse kohaldada hageja nõudele külma vee ja kanalisatsiooni kulu 568,57 eurot ja vee soojendamise kulu 465,62 eurot osas aegumist rahuldamata, kuivõrd juunikuu arvel märgitud teenuste kasutamise täpne aeg, mõõdetav kogus ega rahaline suurus ei ole teada. Järelikult ei ole võimalik ka kindlaks teha, kas mingi osa nõudest on aegunud või mitte. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale lisaks omaksvõetud kõrvalkulude nõudele 37,82 eurot veel 1034,19 eurot, seega kokku 1072,01 eurot.
25.Kohus nõustub kostjaga selles, et KÜ xxxx arvest nr 201706077 juunikuu eest, kokku 1068,56 eurot, on omaniku kohustuseks tasuda - halduskulud 7,76 eurot, hoolduskulud 7,23 eurot, remondifond 30,97 eurot, raamatupidamise ja kantselei kulud 1,729 eurot, mistõttu tuleb selles osas jätta nõue rahuldamata.
26.Juulikuu arves märgitud külma ja sooja vee tarbimise võttis kostja omaks, samuti oli kostja nõus hüvitama 13.09 eurot 2017.a maikuus tarbitud vee eest. Eeltoodu alusel kostja tunnistas hageja nõuet arve nr 201706077 osas summas 37,82 eurot, mis tuleb talt hageja kasuks välja mõista.
27.Arvest nr 201707077 on kostja omaks võtnud kulutused, millest elektrienergia kulu on 2,20 eurot, prügivedu 1,94 eurot, vesi ja kanalisatsioon 4,41 eurot, vee soojendamine 4,15 eurot, käterätikukuivataja 5,88 eurot ja lift 1,729 eurot, 20 päeva eest kokku 13,54 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja nõue arve nr 201707077 alusel tuleb rahuldamata jätta kulude osas, mis kuuluvad korteriomandi omaniku kohustuste hulka s.o halduskulud 7,76 eurot, hoolduskulud 7,23 eurot, remondifond 30,97 eurot, raamatupidamise ja kantselei kulud 1,729 eurot ning osutatud teenuste osas 10 päeva eest, millal kostja korterit enam ei kasutanud.
28.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine ja VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.
29.Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt kokku summas 1110,92 eurot.
Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi ligikaudu pooles ulatuses, siis tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK 31.01.2020 kohtulahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.