Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-19-4805 Juhul, kui pool taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja hageja nõuded AS Citadele banka Eesti filiaal esitas Viru Maakohtule hagiavalduse K V vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.07.2018 eraisiku tarbimislaenu lepingu. Krediidisummaks oli 8 500.00 eurot ning hageja on nimetatud summa kostjale välja maksnud 23.07.2018. Lepingu põhitingimuste p 1.7 kohaselt oli esimese maksegraafiku järgse makse tähtajaks 17.09.2018 ning p 1.14 kohaselt oli krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 15.08.2023. Intressimäär krediidisumma kasutamise eest aastas oli lepingu p 1.2 kohaselt 22% aastas. Kostja kohustus tasuma igakuiseid makseid vastavalt maksegraafikule, esimene osamakse summas 290.90 eurot, järgnevad maksed summas 240.16 eurot. Kostja ei ole nimetatud kohustust kohaselt täitnud. Lepingu kestel tasus kostja põhiosa katteks 277.05 eurot ja intressi 591.91 eurot, rohkem ei ole kostja makseid teinud. 18.02.2019 edastas hageja kostjale nõude võlgnevuse tasumiseks koos lepingu ülesütlemise hoiatusega. 05.03.2019 edastas hageja kostjale teatise lepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta ning nõude lepingust tulenevate kõigi varaliste kohustuste täitmiseks tähtajaga 19.03.2019. Teatisest nähtub, et lepingu ülesütlemise päeval 05.03.2019 oli kostjal hagejale tasumata kokku 8 780.11 eurot, millest 8 222.95 eurot on laenusumma põhiosa, 552.13 eurot on tähtajaks tasumata intress ning viivis 05.03 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga oli hageja kogunõue kostja vastu 8 865.62 eurot, millest 8 222.95 eurot on laenusumma põhiosa, 552.13 eurot on tähtajaks tasumata intress ning 90.54 eurot viivis. Nimetatud summa palub hageja kostjalt välja mõista. Viivis on arvestatud lepingu üldtingimuste p 1.16 alusel, mille kohaselt on viivise aastamäär lepingus sätestatud intressimäär, s.o 22% aastas. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista jooksva viivise määraga 22% aastas ning tasutud riigilõivu summas 600.00 eurot. Hageja esitas ka hagi tagamise taotluse. Esitatud tõenditest nähtub, et kostjale kuulub ühisomandina korter ning 3/16 mõtteline osa korteri kaasomandist (tlk 44-49). Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning seadis kohtuliku hüpoteegi summas kokku 9 689.09 eurot kostja mõttelisele osale kaasomandist. Kohtulik hüpoteek ei olnud siiski kinnistusraamatusse kantud, kuna vahetult enne kohtumääruse tegemist, oli kinnistusraamatusse kantud keelumärge kohtutäituri kasuks. Hageja ei nõustunud kostja pakutud maksegraafikuga võlgnevuse tasumiseks, kuna leidis, et arvestades kostja majanduslikku seisundit, ei suuda ta maksegraafikut täita. Hageja võib vähendada viivist, kuid seda tingimusel, et kostja tasub kogu võlasumma ära. Lähtuvalt kostja majanduslikust olukorras ei ole viivise vähendamine aga võimalik. Kostja seisukohad Kostja teatas, et ta on põhimõtteliselt hagiga nõus, kuid selgitas, et tal on raske majanduslik olukord. Kostjal on võlgnevused erinevate võlausaldajate ees summas ca 50 000.00 eurot. Kostja soovib sõlmida hagejaga maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks. Kostja palus mitte lisada põhinõudele kõrvalnõudeid summas 1 835.95 eurot ning vähendada hagiavalduses nõutud summat. 2/6

2-19-4805 Kostja on alustanud ka võlgade ümberkujundamise menetluse ning soovib kõik oma võlgnevused osade kaupa ära maksta. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kostja otsib aktiivselt tööd kodukontoris, et tasuda võlgnevusi osade kaupa. Kuna kostjal on väike laps ei saa ta tööle minna. Kostjale kuuluv korter on ühisomandis endise abikaasaga, kelle asukoht on teadmata. Teine korter on kaasomandis, selles keegi ei ela, maja on halvas seisundis. Seega ei ole kostjal vara, mida oleks võimalik müüa ja võlgnevusi tasuda. 10.01.2020 teatas kostja, et kohus keeldus tema võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisest. Praegusel ajal kostja töötab ja omab püsivat sissetulekut, seega saaks ta maksegraafiku alusel hageja nõudeid rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Toimiku materjalidest nähtub, et poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: -

-

pooled on 20.07.2018 sõlminud krediidilepingu (tlk 5-8), mille alusel sai kostja hagejalt laenu summas 8 500.00 eurot (tlk 10), kostja pidi teostama laenumakseid vastavalt maksegraafikule (tlk 11-12); kostjale oli antud tähtaeg võla tasumiseks (tlk 13) ning kuna kostja ei ole võlgnevust tasunud, oli poolte vaheline leping 05.03.2019 üles öeldud (tlk 14).

Kohus loeb seega hageja esitatud tõenditega tuvastatuks, et poolte vahel oli 20.07.2018 sõlmitud leping, kostja sai lepingu alusel laenu 8 500.00 eurot, kostja ei ole lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust nõuetekohaselt täitnud. Toimiku materjalidest nähtub ka, et poolte vahelise lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõttes. Kohus ei ole tuvastanud, et poolte sõlmitud tarbijakrediidileping või selle mõni osa oleks tühine. Kostjale kui tarbijale olid lepingu ja selle täitmisega seotud olulised andmed VÕS § 4031 alusel (krediidi kulukuse määr, intressi summa, tagastamisele kuuluv täpne summa, tagastamise tähtaeg) teatatud (tlk 5-6). Seega leiab kohus, et tegemist on kehtiva lepinguga. Kostja ei ole ka mistahes viisil lepingu kehtivust vaidlustanud. Samuti ei ole kostja tuginenud sellele, et lepingu ülesütlemine oleks mistahes põhjustel tühine. Kohus ei ole ka ühtegi ülesütlemisavalduse tühisuse alust tuvastanud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et poolte vaheline leping oli 05.03.2019 üles öeldud. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise 3/6

2-19-4805 korral nõuda viivist. VÕS § 103 lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tema poolt lepingu rikkumine oleks mistahes põhjusel vabandatav. Kostja ei ole ka väitnud, et ta ei pea hagejale võlgnevust tasuma. Kostja ei ole ka võla summale vastu vaielnud. VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja jättis tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused täitmata, võib hageja nõuda kostjalt kõigepealt kohustuse täitmist. VÕS § 401 lg 3 alusel krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 399 lg 1 p 1 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Lepingu ülesütlemisega muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks. Hageja nõue põhivõlgnevuse summas 8 222.95 eurot tagastamiseks on seega kohtu hinnangul põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 397 lg-te 1 ja 2 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Kohus märgib, et põhimõtteliselt on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab (vt nt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 22.10.2002.a otsust asjas nr 3-2-1-108-02, p 10). Lepingus leppisid pooled kokku intressimääras 22% aastas. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostjal tasumata intress summas 552.13 eurot. Pooltel selles osas vaidlus puudub. Kohus on seisukohal, et hageja intressi väljamõistmise nõue on seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingujärgne intressimäär on 22% aastas. Hageja nõuab viivist sama määraga alates lepingu ülesütlemisest, s.o 05.03.2019, kuni põhinõude täitmiseni. Kostja palus viivist vähendada. VÕS § 113 lg 8 alusel viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 alusel kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on kohtu hinnangul piisavalt tõendanud, et tema majanduslik olukord on raske. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last (tlk 30-31), kostjal on hulgaliselt võlgnevusi ka teiste 4/6

2-19-4805 võlausaldajate ees (tlk 32-37). Kostja esitas tõenditena enda kontode väljavõtted (tlk 28-29, 98) ning kulude tõendamiseks korteriühistu arve (tlk 38). Menetluse kestel on kostja palunud korduvalt võimaldada tal tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel. Samuti esitas kostja kohtusse avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Need asjaolud kogumis tõendavad, kohtu arvates, et kostja käitumine ei olnud pahatahtlik ning tema sooviks on võlgnevuste tasumine. Kostja majandusliku olukorra tõttu on aga võlgnevuste tasumine võimalik ainult osade kaupa. Neil põhjustel leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud kostja taotlus viivise vähendamiseks. Kohus leiab, et viivist tuleb vähendada kuni seadusjärgse määrani. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et sissenõutavaks mittemuutunud viivist tuleb samuti vähendada selliselt, et kohus mõistab välja viivise alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 8 222.95 eurot, intressi summas 552.13 eurot, alates 05.03.2019 kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras summas 600.01 eurot ning jooksva viivise alates 01.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Kohus jätab hagi rahuldamata osas, milles hageja nõudis kostjalt viivise määraga 22% aastas väljamõistmist ning samas määras jooksva viivise väljamõistmist. Kohus jätab tähelepanuta kostja esitatud tõendid võlgade ümberkujundamise menetluse kohta, kuna nimetatud avaldus ei olnud menetlusse võetud. Kohus leidis, et võlgade ümberkujundamise avaldus ei oma perspektiivi ning keeldumise määrus on käesolevaks ajaks jõustunud. Seega ei mõjuta võlgade ümberkujundamise menetlus käesolevas asjas lahendi tegemist. Samuti ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt tähtsust kostja haridus ning sellega seotud tõendid, kohus jätab nimetatud tõendid tähelepanuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 163 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Nii kostja kui ka kohus on menetluse käigus korduvalt teinud hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Arvestades kostja majanduslikku olukorda, oleks see kohtu hinnangul mõistlik ja võimaldaks asja kiiremini lahendada. Kostjal ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik kogu võlgnevus ühe korraga tasuda. Kostjal on ka hulgaliselt teisi võlausaldajaid ja seega ka täitemenetluse käigus on eeldatavasti hageja perspektiiv saada raha kätte võimalik ainult osade 5/6

2-19-4805 kaupa. Seda varianti on ka kostja hagejale korduvalt pakkunud ning palunud viivist vähendada. Kohus ei luba küll kostjal otsusega võlgnevust osade kaupa tasuda, kuid vähendab viivist ning leiab, et õiglane on jätta seetõttu menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.