PlusPlus Capital AS hagi K.K. vastu põhivõla 6136,33 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30,00 eurot ja enne 24.10.2018 sissenõutavaks muutunud viiviste 2700,75 eurot, viiviste alates 16.01.2019 – 11.12.2019 summas 1214,99 eurot, sissenõudekulu 35,00 eurot ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
11 460,93 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Carlo Kask (e-post: [email protected]) Kostja: K.K. (isikukood xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxx )
elukoht
Kirjalik menetlus Asja lahendamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi tagaseljaotsusega.
PlusPlus
Capital
hagi
K.K.
vastu
võla
nõudes
2.Mõista K.K.elt (K., isikukood xxxxxxxxxxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja põhivõlg 6136,33 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30,00 eurot ja enne 24.10.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 2700,75 eurot,
Tsiviilasi nr 2-19-19473 viivised alates 16.01.2019 – 11.12.2019 summas 1214,99 eurot ja sissenõudekulu 35,00 eurot, kokku 10 117,07 eurot.
3.Välja mõista K.K.elt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 12.12.2019 kuni põhinõude 6136,33 eurot jäägi täieliku tasumiseni viivis määras 0,06 % päevas.
4.Jätta menetluskulud K.K. kanda. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 792 eurot.
5.Mõista K.K.elt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 792 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt on K.K. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Tunnistada käesolev tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord: Kostja võib Pärnu Maakohtule esitada menetluse taastamiseks kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Tsiviilasi nr 2-19-19473 Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas 11.12.2019 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagi kostja vastu põhivõla 6136,33 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30,00 eurot ja enne 24.10.2018 sissenõutavaks muutunud viiviste 2700,75 eurot, viiviste alates 16.01.2019 – 11.12.2019 summas 1214,99 eurot, sissenõudekulu 35,00 eurot ja lisanduva viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24.10.2018 Kompromissilepingu / Võlatunnistuse nr 24702698. Hageja omas võlgniku vastu nõuet Krediitkaart Nr. 18069512-KX, 04.07.2017, mille alusel kostja võlgnes hagejale 6136,33 € ja viivised summas 3007,08 €. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissileping / Võlatunnistus, millega hageja loobus osaliselt viiviste summas 306,33 € nõuetest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 8837,08 € (6136,33 + 2700,75). Pooled leppisid kokku lepingu sõlmimise tasus summas 30 €. Kostja ei ole tasumisi teostanud. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hageja arvestab viiviseid alates 16.01.2019. a kuni hagiavalduse esitamiseni 11.12.2019. a lepingujärgse viivise määraga 0,06 % päevas, s.o summas 1214,99 eurot. Hageja nõuab TsMS § 367 alusel lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt ka viivist alates 12.12.2019 kuni põhinõude 6136,33 eurot jäägi täieliku tasumiseni viivis määras 0,06 % päevas. Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 600 eurot ja kuludest lepingulisele esindajale summas 420 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
3.16.01.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras toimetada hagimaterjalid ja kohtumäärus kostjale kätte. Sama määrusega kohustas kohus kostjat vastama hagile kirjalikult 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse lk-l 4 hoiatas kohus kostjat, et kui ta hagile tähtaegselt ei vasta, siis võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse.
4.Kostja sai 16.01.2020 kohtumääruse ja hagimaterjalid, sh menetluskulude nimekirja kätte e-posti aadressilt xxxxxxxxxx, mille kohta kostja andis kohtule kinnituse 16.01.2020 (tl 22. Seega möödus hagile vastamise 14-päevane tähtaeg 30.01.2020. Kostja hagile vastanud ei ole.
5.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2
Tsiviilasi nr 2-19-19473 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist.
6.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused ja menetluskulud
7.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
8.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
9.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 600 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
10.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud 11.12.2019 arve nr 230271 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu K.K. vastu kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (sh esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 192 eurot (2 h x 80 € + 20% käibemaks).
11.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude
Tsiviilasi nr 2-19-19473 suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.