AugustESTFIN OÜ hagi Puidutee OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ning Puidutee OÜ vastuhagi võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. mai 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AugustESTFIN OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
5927,94 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AugustESTFIN OÜ (registrikood 12710698), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Teet Lehiste Kostja: Puidutee OÜ (registrikood 12378560), seaduslik esindaja JK, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru
Istungi toimumise aeg
14. jaanuar 2020
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 29. mai 2019 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja AugustESTFIN OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1.AugustESTFIN OÜ esitas 08.02.2017 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Puidutee OÜ-lt 3546,11 euro väljamõistmiseks. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati võlgniku vastuväite tõttu ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.04.2017 hagiavalduses palus AugustESTFIN OÜ välja mõista Puidutee OÜ-lt põhivõla 2588,40 eurot ja viivise perioodi eest 14.09.201605.04.2017 suurusega 1304,78 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled hageja 18.08.2016 hinnapakkumise nr 1600282 alusel suulise ostu-müügi ja töövõtulepingu biopuhastusseadme ostmiseks ning selle paigaldamiseks ja käivitamiseks. Töö hind oli kokku 4452 eurot. Kostja tasus 19.08.2016 arve nr 2016113 alusel ettemaksuna 1548 eurot.
3.Paigaldustööd algasid 23.08.2016. Tööd on nõuetekohaselt, tähtaegselt ja kvaliteetselt lõpule viidud ning nende suhtes kehtib kaheaastane garantii.
4.Hageja esitas kostjale 06.09.2016 arve nr 2016118 2588 euro tasumiseks. Arve kohaselt oli pretensioonide esitamise ja arve tasumise tähtaeg 13.09.2016. Kostja jättis arve tasumata, kuid ei esitanud ka ühtegi pretensiooni.
5.Kuna kostja on viivitanud arve tasumisega, tuleb tal maksta tasumata jäänud summalt viivist 0,25% päevas alates 14.09.2016 kuni 05.04.2017. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja ei ole hagejale tasunud, kuna töö ei vastanud poolte vahel kokkulepitud tingimustele ja sellel ei olnud kokkulepitud omadusi. Hageja ei järginud tööde teostamisel enda koostatud hinnapakkumist.
8.Kostja teavitas 25.10.2016 e-kirjas hagejat, et kõiki hinnapakkumises loetletud töid ei ole teostatud ja tõi eraldi välja, et puuduliku pinnase tihendamise tõttu torustik vajub. Kostja palus, et hageja viiks kõik tööd lõpule. Hageja vastas 28.10.2016, et pretensioonide esitamise tähtaeg on möödas ja kostja on minetanud nende esitamise õiguse. Samas kirjas kinnitas hageja, et ta ei ole kõiki töid teostanud.
9.Hageja ei ole puudusi likvideerinud. Seade ei tööta, kuigi hageja on käinud seda seitsmel korral kontrollimas. Hageja on kostjaga sõlmitud töövõtulepingut rikkunud. Töö on oluliste puudustega ega sobi otstarbeks, milleks kostja seda vajab, s.o olme- ja heitvete puhastamiseks. Hageja tasunõue ei ole seega muutunud sissenõutavaks.
10.Hageja ei ole teostanud järgimisi töid: biopuhastusseadme torustiku süvendit ei täidetud 30cm liivakihiga; süvendi põhja ei kaetud 10-15cm liivakihiga, sh seda ei tambitud kinni ja ei tasandatud; süvendi põhi täideti killustiku asemel tihendamata pinnasega, mille peale paigaldati torustik ja torustik vajub; süvendi põhja liiva peale ei pandud betoonplaati ja biopuhastusseadet ei ankurdatud betoonplaadi külge; biopuhastusseadme ümber ei puistatud liiva ja seda ei tambitud iga 40cm tagant kinni; torustikku ei kaetud liivakihiga ja
seejärel pinnasega; heakorratöid ei tehtud, paigalduse kohta ei korrastatud ja koristustöid ei tehtud. Kuni hageja lepingut ei täida, võib kostja oma kohustuse täitmisest keelduda. Vastuhagi
11.Kostja esitas 20.04.2018 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt tema kasuks välja põhivõla 1548 eurot, kahjuhüvitise 360 eurot, vastuhagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise seaduses sätestatud määras alates 20.04.2018 kuni põhivõla tasumiseni.
12.Kostja tellis hagejalt kui spetsialistilt biopuhastusseadme, mis on ette nähtud olme- ja heitvete puhastamiseks, koos paigalduse ja imbväljaku rajamisega. Hageja reklaamis end valdkonna asjatundjana, kes korraldab ka kõik kooskõlastused ja suhtleb kohaliku omavalitsusega. Kostja tegevusetuse tõttu seade ei tööta ja olmevesi reostab kostja kinnisasja ümbrust.
13.Hageja hinnapakkumise p 8 kohaselt pidi hageja puistama biopuhastusseadme ümber liiva, mis tambitakse kinni iga 40cm tagant. Kui kostja kaevas seadme ümbert lahti 70cm, ilmnes, et liiva ei ole puistatud. Imbväljaku kontroll-luuk on viltu. Kuna vana reoveemahuti eemaldamisel pinnast ei tihendatud ja torustik paigaldati tihendamata pinnasele, siis pinnas vajub koos reoveetoruga (vajumine on toimunud vähemalt 10cm).
14.Hinnapakkumise p 12 kohaselt kohustus hageja kontrollima kõiki torustiku ühenduskohti ja katma torustiku liivakihiga ning pärast seda pinnasega. Hinnapakkumise p 3 kohaselt tuli torustiku süvend täita 30cm liivakihiga. Seda ei ole tehtud.
15.Hinnapakkumise p 14 kohaselt pidi hageja teostama heakorratööd ning paigalduskoha korrastuse ja koristuse. Seda vähest liiva, mida hageja kasutas, ei ole ta ära koristanud.
16.Hageja jättis täitmata hinnapakkumise p-s 6 nimetatud kohustuse - paigaldada süvendi põhja betoonplaat ja p-s 7 nimetatud kohustuse - paigaldada ja ankurdada biopuhastusseade betoonplaadi külge. Hageja väide, et betoonist alust ei olnud vaja kasutada, kuna seade paigaldati paekivikihi peale, on tagantjärele otsitud. Hageja tegi hinnapakkumise, olles pinnase seisukorrast teadlik. Isegi kui osad tööd ei oleks olnud vajalikud, oleks tulnud hinnapakkumist muuta ja see kostjaga kooskõlastada. Hageja veebilehelt on näha, et ka paekivipinnase puhul kasutatakse betoonplaati.
17.Hageja paigaldatud seade ei tööta. Kõik biopuhastusseadme sektorid on täidetud fekaalidega. Kompressoriruum, mis on pinge all (230V), on osaliselt täitunud veega. Kuna seade ei tööta, jookseb fekaal imbväljakusse, põhjustades seal reostust.
18.Analüüsiakti kohaselt ei vasta kostja heitvesi kostja kinnisasjal Vabariigi Valitsuse 29.11.2013 määruses nr 6 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ kehtestatud nõuetele.
19.Hageja teostatud töö olulisi puudujääke kinnitas riiklikult tunnustatud ekspert. Muu hulgas kinnitas ekspert, et puhasti paigaldamisel ei ole järgitud puhasti tootja paigaldustööde kirjelduse p-te 6, 7, 8 ja 12. Mahuti ei ole ankurdatud. Paigaldamata on betoonplaat ja ankurduse kinnitusrihmad. Ümber puhasti mahuti ei ole kasutatud nõutavas mahus liiva. Tagasitäide on teostatud väljakaevatud kohaliku materjaliga (paerähane moreen), mis ei ole sobiv materjal tagasitäiteks ja võib vigastada plastmahutit. Puhasti sissevoolutorustik on paigaldatud negatiivse kaldega või on hiljem tekkinud vajumiste mõjul toru kalle muutunud negatiivseks. Puhasti paigaldamiseks ei viidud läbi ühtegi uuringut, ei koostatud projekti ega taotletud vajalikke kooskõlastusi ja lubasid. Hageja jättis seetõttu välja selgitamata, et
kostja kinnisasjale ei olegi kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud piirangute tõttu võimalik imbväljakuga seadet paigaldada.
20.Puhasti paigaldamise kohta ei vormistatud ühtegi kaetud tööde akti, torustike kohta veetiheduse määramise akti ega muid ehitusprotsessiga kaasnevaid kohustuslikke dokumente. Hageja ei järginud seaduses ja teistes dokumentides kehtestatud nõudeid. Ekspert märkis ka seda, et hageja teostatud töö ei vasta olulises osas hinnapakkumisele nr 1600282. Mahuti paigaldamisel on nii olulised puudused, et nende kõrvaldamine ei ole sisuliselt ilma uue paigaldustööta võimalik. Nõuetele mittevastava täitematerjali kasutamine on puhasti mahutit ilmselt kahjustanud, seade ei ole seetõttu uueväärne ja võib ka korrektse paigalduse korral olla kasutamiskõlbmatu.
21.Puuduste tõttu ei ole kostja töid vastu võtnud. Kostja teavitas hagejat juba 25.10.2016, et teostatud tööd ei vasta hinnapakkumises toodud kirjeldusele ja palus tööd nõuetekohaselt lõpetada. Kostja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks 06.03.2017 täiendava tähtaja 13.03.2017. Samuti on pakutud tööde teostamiseks tähtaega 08.09.-10.09.2017, hiljem lepiti kokku kuupäevas 18.09.2017. Hageja ei olnud nõus puuduste kõrvaldamisega või seadis sellele ebamõistlikud lisatingimused, nagu kohtumenetluse kulude kostja kanda jätmine ja kirjaliku lepingu mittesõlmimine. Hageja ei ole puudusi kõrvaldanud.
22.Kostja taganes hagejaga sõlmitud lepingust 04.04.2018 ja palus lepingu alusel üleantu, s.o ettemaksuna tasutud 1548 euro tagastada. Hageja seda ei teinud.
23.Kostja sai seoses taganemisavalduse koostamisega kahju 360 eurot, s.o õigusabikulu 3 töötunni eest tunnihinnaga 120 eurot. Esindaja tegi järgmisi toiminguid: nõupidamine kliendiga, taganemisavalduse aluseks olevate asjaolude analüüs ja avalduse koostamine, avalduse kooskõlastamine kliendiga. Kulud on seotud kostja tegevusega.
24.Kostja palus tagastada lepingu alusel saadu ja hüvitada kahju hiljemalt 10.04.2018. Kuna hageja oma kohustust ei täitnud, tuleb tal alates 11.04.2018 tasuda viivist. Vastus vastuhagile
25.Hageja vaidles vastuhagile vastu, palus jätta selle läbi vaatamata ja menetluskulud kostja kanda.
26.Kuna vastuhagi rahuldamine ei välista põhihagi nõude rahuldamist, tuleb see jätta läbi vaatamata. Vastuhagi põhineb biopuhastusseadme müügilepingust taganemise tõttu tekkinud kahju hüvitamisel. Hageja nõue põhihagi menetluses on tasunõue seadme paigaldustööde eest. Kostja ei taganenud paigaldustööde töövõtulepingust. Seega puudub põhi- ja vastuhagil vastastikune seos. Kuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 188 lg 2 kohaselt ei mõjuta taganemine lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust, on hagejal õigus nõuda teostatud paigaldustööde eest tasu. Kostjal ei ole seega õigust vastuhagi esitamiseks. Nõude saab läbi vaadata eraldi menetluses.
27.Kostja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud. Täitmata on nii formaalsed kui ka materiaalsed taganemise eeldused. Kuna kostja tugineb taganemisavalduses asjaolule, et ta teadis juba sügisel 2016, et biopuhastusseade ei tööta ja et see on oluline lepingu rikkumine, on taganemisavaldus esitatud hilinemisega. Kostja tugines taganemisavalduses asjaolule, et ta on andnud hagejale täiendava tähtaja töövõtulepingust tulenevates paigaldustöödes puuduste kõrvaldamiseks. Kostja ei väitnud, et biopuhastusseade oleks katki või ei töötaks. Paigaldustööde töövõtulepingust kostja ei taganenud, mida näitab ka see, et kostja soovib tagasi saada seadme müügisummat, kuid ei soovi tagastada paigaldustööde väärtust. Täiendavat tähtaega biopuhastusseadme remontimiseks ei ole hagejale antud.
28.Kuna hageja ei ole müügilepingut oluliselt rikkunud, puudub kostjal alus müügilepingust taganemiseks. Kostja tugineb sellele, et hageja ei ole teinud kõiki töövõtulepingu kohaseid paigaldustöid, mitte sellele, et biopuhastusseade oleks katki või vajaks remonti. Väide, et biopuhastusseade on katki ja ei tööta, on tõendamata. Taganemise avalduses tugines kostja üksnes eksperdi hinnangule, mis ei ole asjakohane tõend. Ekspert andis hinnangu üksnes paigaldustööde vastavusele kostja hinnapakkumise tööde kirjeldusega. Hinnang ei käsitle biopuhastusseadme seisukorda ega selle töötamist. Samuti on eksperdi hinnang ebausaldusväärne. Kostja soovis taganeda biopuhastusseadme müügilepingust, kuid täiendav tähtaeg anti paigaldustööde tegemiseks. Seega ei saa täiendava tähtaja möödumisest tuletada olulist rikkumist müügilepingust taganemiseks.
29.Kostja õigusabikulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Taganemisavalduse koostamiseks ei olnud vaja advokaati. Avalduse tegemiseks oleks piisanud ühest lausest, millega kostja oleks iseseisvalt hakkama saanud. 3 tundi avalduse koostamisele ei ole põhjendatud ja vajalik ajakulu. Esindaja koostas 3 tunni sees ka nõudeavalduse, mis ei ole taganemise avalduse puhul põhjendatud ega vajalik. Vastuhagiavalduses loetletud esindaja tööde kirjeldus on vastuolus asjas tõendina esitatud arve kirjeldusega. Kuna esindaja esindab kostjat ka käesolevas menetluses, oli ta kõigi faktiliste asjaoludega kursis ega vajanud selleks eraldi aega. Teades, et hageja taganemisega ei nõustu, oli pikkade põhjendustega taganemisavalduse koostamine põhjendamatu. Avalduse koostamiseks sai maksimaalselt kuluda 15-30 minutit.
30.Kuna kostjal ei ole hageja vastu põhinõuet, ei ole tal ka viivise nõuet. Kostja on vastuvõtuviivituses, sest ei ole valmis biopuhastusseadet hagejale samaaegselt üle andma. Hageja on olnud valmis seadme tagasi võtma ja soovib seda saada tagasi. Kostja leidis, et hageja peab tulema ise seadme maa seest välja kaevama. Samas ei ole kostja paigaldustööde töövõtulepingust taganenud ja keeldub töö eest tasumast. Müügilepingust taganemisel peab kostja ise seadme maa seest välja kaevama ja tagastama selle hagejale.
31.Kostja väidab, et 30.08.2016 ei olnud paigaldustöid tehtud ega üle antud. Kuna kostja taganes müügilepingust, ei puutu paigaldustööde tegemine asjasse, samuti paigaldustööde puudustest teavitamise aeg. Paigaldustööd teostati tegelikult 23.08.2016 ja kostja vaatas tööd kohapeal üle. Kostja väidab ebaõigesti, et teavitas hagejat 25.10.2016 paigaldustööde puudustest. Kostja kirjutas hagejale tegelikult põhjusel, et hageja saatis talle 09.10.2016 meeldetuletuse paigaldustööde arve tasumiseks. Arvestades kostja väidet osade paigaldustööde tegemata jätmise kohta, ei ole tegemist töödega, mis võiksid mõjutada seadme nõuetekohast toimimist või sihipärast kasutamist.
32.Hageja käis 10.01.2018 kostja kinnisasjal kokkulepitud töid teostamas. Tööde käigus sai viga seadmest väljuv reovee äravoolutoru, mis oli võimalik kohapeal välja vahetada, kuid millest kostja keeldus. Pooled olid eri meelt selles, kas väljavoolutoru vigastamisega on kogu seade katki või mitte. Kostja nõudis uut biopuhastusseadet. Hageja pakkus hea tahte märgina, et paigaldab 16.01.2018 uue seadme ja teeb tööd otsast peale. Kuigi kostja oli sellega nõus, keelas ta töö teostamise päeval hagejal tööde tegemise, seades tingimuseks töövõtulepingu ja tasukokkuleppe kirjaliku fikseerimise. Sellist kokkulepet varem ei olnud. Seega asus kostja uute ettekäänetega takistama tööde tegemist ja vaidluse lahenemist. Seetõttu ei olnud kostjal õigust lepingust taganeda (VÕS § 101 lg 3).
33.Kostja tõendid ei ole asjakohased ega seondu biopuhastusseadme müügilepingust taganemise ega tagasitäitmise võlasuhtega. Ükski tõend ei tõenda, et seade oleks katki ja annaks olulise rikkumise näol aluse müügilepingust taganemiseks.
Esimese astme kohtu otsus
34.Maakohus jättis hagi rahuldamata, rahuldas vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhivõla 1908 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 173,13 eurot ja viivise alates 30.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
35.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 18.08.2016 tegi hageja kostjale hinnapakkumise nr 1600282 biopuhastusseadme paigaldustööde teostamiseks. Kostja tellis hinnapakkumise alusel hagejalt reovee biopuhastusseadme, selle paigaldustööd ja käivitamise. Hinnapakkumise järgi oli seadme ja teenuste hind 4452 eurot (käibemaksuga). 19.08.2016 esitas hageja ettemaksuarve 1548 euro (sh käibemaks) tasumiseks, mille kostja tasus. 23.08.2016 algasid seadme paigaldustööd. 06.09.2016 esitas hageja kostjale parandatud kujul arve (dateeritud 30.08.2016) 2588 euro tasumiseks. Arve on tasumata. 20.03.2017 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse 2588,40 sissenõudmiseks ja 05.04.2017 hagi. 04.04.2018 esitas kostja hagejale avalduse lepingust taganemiseks ja 20.04.2018 vastuhagi põhivõla 1908 euro ja viivise väljamõistmiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja täitis oma lepingust tulenevad kohustused kohaselt ja kas kostja on lepingust kehtivalt taganenud. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist ja viivist. Kostja nõuab tagasitäitmise võlasuhtest tulenevalt tasutud summa tagastamist, kahju hüvitamist ja viivist.
36.Õige ei ole hageja seisukoht, et pooled sõlmisid müügilepingu biopuhastusseadme müümiseks ja töövõtulepingu selle paigaldamiseks ja käivitamiseks. Poolte vahel on töövõtulepingust tulenev õigussuhe. Hinnapakkumine sisaldab nii seadme kui ka tööde maksumust, kuid paigaldustööde hind oli oluliselt kõrgem seadme hinnast, mistõttu müügilepingu sätteid ei saa VÕS § 208 lg 2 teise lause järgi kohaldada. Hageja tellis biopuhastusseadme koos paigaldustöödega, st tervikliku teenuse. Vaidlust ei ole selles, et seade oli vaja kohale transportida, ühendada biopuhastusseadme külge teised seadmed ja toru, luua imbväljak ja teostada teised biopuhastusseadme paigaldamiseks vajalikud tööd.
37.Hageja nõude rahuldamise eelduseks on töö valmimine (VÕS § 637). Pooltel ei olnud kokkulepet tööde vastava aktiga üleandmise kohta. Biopuhastusseadme paigaldustööde vastuvõtmine tellija poolt on tavaline VÕS § 637 lg 4 tähenduses. Hageja pidi seega tõendama, et ta on töö kostjale üle andnud.
38.Vaidlust ei ole selles, et hageja tegi töid, kuid üleandmise-vastuvõtmise akti ei vormistatud ja allkirjastamiseks ei esitatud. Sellest, et hageja märkis 06.09.2016 kostjale esitatud arvel pretensioonide esitamise tähtaja (7 päeva) järeldub, et ta luges tööd seisuga 06.09.2016 valminuks ja soovis need üle anda. Kostja ei kaotanud 7-päevase tähtaja mittejärgimisega pretensioonide esitamise õigust, nagu leiab hageja. Hageja ei saa sellist tähtaega ühepoolset määrata. Selles oleks tulnud eraldi kokku leppida.
39.Kostja informeeris hagejat 25.10.2016 e-kirjaga, et tööd ei vasta hinnapakkumises toodud kirjeldusele p-de 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 12 osas ning tõi välja, et torustik vajub puuduliku pinnase tihendamise tõttu. Kostja palus kokkulepitud tööd viia lõpuni. Hageja leidis, et pretensioonide esitamise tähtaeg on möödunud, kuid kinnitas, et hinnapakkumise p-des 4, 6 ja 7 märgitud tööd jäid ära. 06.03.2017 esitas kostja nõudeavalduse kokkulepitud tööde teostamiseks. Töö pidi olema vähemalt keskmise kvaliteediga. Vaidlust ei ole, et tellitud seade on ette nähtud olme- ja sellele analoogiliste heitvete puhastamiseks. Kostja eeldas, et tänu biopuhastusseadmele saab kogu olmevesi puhastatud.
40.Hageja tööd ei vastanud lepingu tingimustele. Vaidlust ei ole selles, et betoonplaat oli hinnapakkumises nimetatud (p-d 6 ja 7), kuid seda ei paigaldatud. Väide, et paekivipinnasele ei pea betoonplaati paigaldama, on tagantjärele otsitud ja vastuolus muude tõenditega. Hageja veebilehel olevalt fotolt nähtub, et betoonplaat paigaldatakse ka paekivipinnase puhul.
41.Hageja seadusliku esindaja AV vande all antud seletus on vastuoluline. Ütlustest nähtub, nagu oleks betoonplaati kasutatud kõrgendusena, mis ei ole aga plaadi kasutamise eesmärk. Tunnistajana üle kuulatud asjatundja MP selgitusest tuleneb, et betooniplaadi paigaldamata jätmine ja biopuhastusseadme betoonplaadi külge ankurdamata jätmine on puudus, sest biopuhasti võib seoses pinnasevee tõusuga hakata maa sees kerkima. Kuna puuduvad uuringud selle kohta, kuidas käitub pinnasevesi, ei tohtinud hageja jätta betoonplaati paigaldamata ja biopuhastusseadet ankurdamata. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et kostja seaduslik esindaja andis mahuti paigaldamise ajal nõusoleku betoonplaadi paigaldamata jätmiseks. Hageja ei saa sellisele nõusolekule tugineda. Kostja ei oleks nõusolekut andnud, kui ta oleks plaadi olemasolu ja seadme ankurdamise vajalikkusest teadnud. Hageja seda ei selgitanud ja otsustas omaalgatuslikult betoonplaadi paigaldamise ja ankurdamise töö jätta tegemata. Hageja on oma ala asjatundja, kes pidi teadma, kas betoonplaadi paigaldamine oli vajalik või mitte. Kostjal puudusid selles valdkonnas eriteadmised.
42.Hageja ei puistanud biopuhasti ümber liiva ega tampinud seda iga 40 cm tagant (hinnapakkumise p 8). Tegemist on puudusega. MP arvamuse ja ütluste kohaselt ei kasutatud puhasti paigaldamisel kaeviku tagasitäitmisel ümber mahuti perimeetri nõutavas mahus liiva. Tagasitäiteks kasutati väljakaevatud kohalikku materjali (paerähane moreen), mis ei ole sobiv ja võib vigastada plastmahutit. Fotodelt nähtub, et mahuti ümber on muld. MP ütlused tõendavad, et liiva ei paigaldatud, seda ei tambitud ja tegemist on puudusega. Õige ei ole hageja väide, et tõendina esitatud fotol on näha liiva. Hageja ei saa tõendada enda juhatuse liikme ütlustega, kes ise paigaldamise juures ei viibinud, seda, et liiva oleks nõuetekohases koguses paigaldatud.
43.Hageja ei teostanud hinnapakkumise p-des 3 ja 12 märgitud töid, st torustik paigaldati tihendamata pinnasele, mistõttu pinnas vajub koos reoveega. Pinnase ilmse vajumise või ebakohase paigaldustöö tõttu on torustiku kalle muutunud negatiivseks. Tegemist on puudusega biopuhasti paigaldamisel. Kui torustiku kalle on negatiivne, ei jookse reovesi mitte biopuhastisse, vaid tagasi elamusse. Asjatundja MP arvamuse ja tõendina esitatud video kohaselt on sissevoolutorustik negatiivse kaldega. Hageja tõendab oma vastupidist väidet üksnes juhatuse liikme vande all antud seletusega, mille kohaselt torustik kontrolliti üle kameraalse sondiga, mis pandi majast torustikku biopuhasti suunas. Samas ta selgitas, et ei tea, millise kaldega sissevoolu toru oli, kuid see pidi olema vähemalt nullis. Seega ei ole hageja väide veenev. Hageja ei teostanud torustiku kalde osas mõõtmisi ega vormistanud ühtegi katseprotokolli. Väited torustiku nõuetekohase paigalduse kohta on tõendamata. Isegi kui kalle ei olnud negatiivne tööde lõpetamise päeval, on see muutnud negatiivseks, mida võis MP ütluste kohaselt mõjutada asjaolu, et torustiku all ja selle ümber ei olnud piisavas koguses liiva.
44.Fotoga on tõendatud kostja väide, et 230 V pinge all olev kompressoriruum on osaliselt täidetud veega. Tegemist on puudusega, sest ilmselgelt ei tohi pinge all olev kompressoriruum olla veega täitunud.
45.Tõendatud on kostja väide, et fekaalid jooksevad imbväljakusse, reostades keskkonda. Kohtule esitati reostuse kohta fotod. OÜ Keskkonnauuringute Keskuse 03.07.2017 heitvee analüüsiakti andmete järgi on ilmne, et heitvesi, mis on kostja kinnisasjal, ei vasta Vabariigi Valitsuse 29.11.2013 määruses nr 6 kehtestatud tingimustele. Määruse lisas 1 kehtestatud
biokeemiline hapnikutarve tohib olla 40 m/gl, kuid analüüsiakti kohaselt on see kostja kinnistul 470 m/gl, keemiline hapnikutarve tohib olla 150, kuid kostja kinnistul on see 1000, heljuvainet tohib olla 35 mg/l, kuid kostja kinnistul on seda 489 mg/l jne.
46.Seadme kõige olulisem puudus on, et see ei tööta. MP arvamuse kohaselt ei ole puhasti paigaldamisel järgitud tootja paigaldustööde kirjelduse p-te 6, 7, 8 ja 12. Tehtud tööd ei vasta olulises osas hinnapakkumisele nr 1600282. Mahuti paigaldamisel on niivõrd olulised puudused, et nende kõrvaldamine ei ole ilma sisuliselt uue ja korrektse paigaldustööta võimalik. Moreeni täitematerjalina kasutamine on puhasti mahutit ilmselt kahjustanud ja seade ei ole seetõttu uueväärne ning võib ka korrektse paigalduse korral olla kasutuskõlbmatu. Biopuhasti paigaldamise puuduste tõttu biopuhasti ei tööta ja olmevesi reostab kostja kinnisasja ümbrust. Seega ei vasta tööd lepingu tingimustele, sest tööl ei ole kokkulepitud omadusi ja see ei sobi otstarbeks, milleks kostja seada vajas, nimelt inimeste igapäevase tegevuse tulemusena tekkinud olmevee puhastamiseks.
47.Tõendamata on kostja väide, et imbväljaku kontroll-luuk on viltu. Isegi kui luuk oleks viltu, oleks see seda vähesel määral ja seda ei saa lugeda puuduseks. Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et hageja ei teostanud heakorratöid. Tõendina esitatud fotolt nähtub mõneti liivane pinnas, kuid ei nähtu, et hageja oleks jätnud kinnistule suured liiva- või mullahunnikud või ehitusmaterjalid vedelema.
48.Kostja on lepingust kehtivalt taganenud ja ta vabaneb tasu maksmise kohustusest. Biopuhasti paigaldamise tööd olid oluliste puudustega, seade ei tööta ja olmevesi reostab kostja kinnisasja ümbrust. Kostja teavitas hagejat puudustest mõistliku aja jooksul, kui ta sai neist teada ja kirjeldas tööde mittevastavust piisavalt täpselt. Seadme paigaldustööd lõpetati septembris 2016 ja esimene kirjalik etteheide selle kohta, et tööd ei vasta hinnapakkumises märgitule, saadeti oktoobris 2016. 06.03.2017 esitas kostja hagejale nõudeavalduse kokkulepitud tööde teostamiseks, milles tõi välja loetelu puudulikult või tegemata jäänud töödest ja andis tähtaja 13.03.2017 tööde lõpuleviimiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. Kuni lepingust taganemise avalduse esitamiseni 04.04.2018 ei olnud puudused kõrvaldatud. Hageja pakkus, et teeb tööd uuesti, kui käesoleva menetluse kulud jäävad poolte endi kanda. Kostjal oli õigus sellega mitte nõustuda. Kuna kostja oli andnud hagejale täiendava tähtaja, kuid hageja ei olnud puudusi kõrvaldanud 2 aasta jooksul biopuhasti paigaldamisest, oli kostjal õigus 04.04.2018 VÕS § 116 lg 2 p-de 1 ja 5 ning VÕS § 641 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel lepingust taganeda. Seega vabaneb kostja lepingust tuleneva tasu maksmise kohustusest ja hageja nõue jääb rahuldamata.
49.Seoses lepingust taganemisega on kostjal õigus tagasi saada hagejale tasutud 1548 eurot. Õige ei ole hageja seisukoht, et kostja nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kostjal ei ole võimalik enam lepingut kogu mahus tagasi täita, sest ta paigaldas ise uue seadme ja utiliseeris vana. Kostja teavitas hagejat õigusest ja võimalusest võtta paigaldatud seade tagasi ning palus selle eemaldada hiljemalt 10.04.2018. 18.04.2018 e-kirjas palus kostja hagejal teatada, millal tal on kavas seade ära viia. Seadme äravedu paluti teostada nädala jooksul. Kostja hoiatas, et kui hageja kirjale ei vasta, on ta sunnitud territooriumi korrastamiseks ja uute tööde tellimiseks hageja seadmed likvideerima. Hageja teatas 20.04.2018, et kostja peab üle andma tervikliku süsteemi ja palus kostjal seadme välja kaevata. Kostja selgitas, et seadme peab välja kaevama hageja, kes selle paigaldas. Hageja ei tulnud seadmele järele. Hageja avaldas soovi seade tagasi saada alles 19.04.2019 kohtuistungil. Hageja väide on ilmselgelt pahatahtlik. Kui ta oleks tegelikult olnud seadmest huvitatud, oleks ta tundnud selle vastu huvi, mitte nõudnud kostjalt seadme väljakaevamist ja hagejale transportimist, millega oleks kostjal kaasnenud täiendavad kulud. Kuna kostja tellis hagejalt seadme ja paigaldustööd enda asukohas, pidi kostja seadme hagejale üle andma enda asukohas. Kuna hageja ei näidanud üles huvi seadme äraviimise vastu ja kuna
kostjal oli vaja paigaldada vana asemele uus seade, ei saanud eeldada, et hageja seade jääb lahtikaevatud kujul lõpmatuseni kostja territooriumile, kuni hageja otsustab sellele kunagi järele tulla. Etteheide, et kostja ei teavitanud hagejat biopuhastusseadme väljakaevamisest ja võimalusest sellele järele tulla, ei ole põhjendatud. Hageja on seega minetanud õiguse nõuda biopuhasti tagastamist ja tal ei ole õigust nõuda selle väärtuse hüvitamist rahas.
50.Põhjendatud on ka kostja nõue taganemisavalduse koostamisega seonduvate õigusabi kulutuste 360 euro hüvitamiseks. Advokaadibüroo esitas kostjale arve 360 euro maksmiseks 3 töötunni eest tunnihinnaga 120 eurot. Arvestades taganemiseavalduse ja nõudeavalduse koostamiseks kuluvat aega ning dokumendi pikkust ja sisu, on õigusabi eest tasumisele kuuluv summa põhjendatud. Advokaadi abi kasutamine oli õigustatud. Tegemist on keeruka õigusliku vaidlusega. Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses hageja tegevusega. Kostjal ei jäänud muud üle, kui teha kulutusi õigusabile lepingust taganemise avalduse esitamiseks.
51.Põhjendatud on kostja nõue viivise saamiseks seaduses sätestatud määras põhinõudelt alates kohustuse sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast, s.o 11.04.2018 kuni kohustuse täitmiseni. Apellatsioonkaebus
52.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
53.Maakohus jättis hageja nõude sissenõutavuse hindamisel arvestamata oluliste asjaolude ja õigusnormidega. Kohus tuvastas ebaõigesti, et seadme paigaldustööd tehti 23.08.201610.09.2016. Hageja kinnitas vande all, et tööd algasid 23.08.2016 ja kestsid kaks päeva. 10.09.2016 kõrvaldas hageja kostja pretensiooni tõttu puudused heakorratöödes.
54.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja sai puudustest teada 25.10.2016. Kohus jättis tähelepanuta kostja väite, et ta sai puudustest teada hiljemalt 24.08.2016. Kostja selgitas, et sai juba paigaldustööde teostamisel aru, et hageja ei tee töid nii, nagu need peaksid olema tehtud, millest kostja korduvalt hagejat ka informeeris, kuid tulutult. Kostja teavitas hagejat tähtaegselt ainult heakorratöid puudutavatest puudustest. VÕS § 643 kohaselt pidi kostja töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Maakohtu käsitlus, et 2 kuud ja 1 päev on mõistlik aeg puudustest teatamiseks, on vastuolus VÕS § 644 lg-ga 1. VÕS § 644 lg 3 kohaselt ei või kostja töö lepingutingimuste mittevastavusele enam tugineda.
55.Kohus leidis ebaõigesti, et hageja ei võinud ühepoolselt määrata tellijale 7 päevast pretensioonide esitamise tähtaega. 7 päeva on mõistlik aeg tööde ülevaatamiseks ja puudustest teavitamiseks, arvestades tööde ülevaatamise ja puudustest viivitamatu teavitamise kohustust. Õige on järeldus, et hageja luges paigaldustööd tehtuks ja soovis töö üle anda hiljemalt 06.09.2016. Hageja tegi korda tööd, mille puudustele kostja tähtaegselt viitas. Eluliselt ei ole arusaadav, miks kostja ootas muudest puudustest teavitamisega kaks kuud, kui ta neist teadis. Kostja lihtsalt ei tahtnud lõpparvet tasuda.
56.Maakohtu otsus on vastuoluline osas, mis puudutab seda, millistele puudustele kostja tugineb. Kohus tuvastas, et kostja tugines puudustele hinnapakkumise punktides 3-8 ja 12 ning asjaolule, et torustik vajub puuduliku pinnase tihendamise tõttu. Seejärel tuvastas kohus, et kostja tugines punktides 6-8 ja 12 nimetatud puudustele. Samas analüüsis kohus etteheiteid punktidele 3, 6-8, 12 ja 14 ning lisaks imbväljaku kontroll-luugi viltu olemist, kompressoriruumi veega täidetust ja keskkonna reostust. Kohus võis analüüsida üksnes neid puudusi, millele kostja õigeaegselt tugines. Õigeaegne pretensioon puudutas punkti 14.
57.Maakohtu põhjendused ja lõppjäreldus betoonplaadi mittepaigaldamise ja biopuhastusseadme mitteankurdamise kohta ei ole omavahel kooskõlas. Kohus hindas ebaõigesti tõendeid. Hageja kodulehel olevalt fotolt nähtub selgelt, et isegi betoonplaadiga biopuhasti ei ulatu maapinna tasapinnani, kuid biopuhasti peab ulatuma sellest kõrgemale. Seega on õige hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus selle kohta, et fotol olev seade paigaldati betoonplaadile selleks, et seadet kõrgemale tõsta. Tegemist ei ole paigaldusjuhendi osaks oleva fotoga ja selle alusel ei saa seadme paigaldusnõuete üle otsustada. Maakohus tuvastas betoonplaadi paigaldamise eesmärgi ainult ühe tõendi alusel. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud hageja seadusliku esindaja vande all antud seletust ja lähtus üksnes tunnistaja ütlustest. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et betoonplaati kasutatakse selleks, et biopuhasti ei vajuks maa sisse. Kuna kostja kinnistu asub paekivikihi peal, paigaldati seade tugevale ja stabiilsele kihile ning betoonplaati ei olnud vaja. Tunnistaja selgitas, et betoonplaat paigaldatakse selleks, et seade ei hakkaks pinnase- või põhjavee toimel maa seest välja kerkima, kuid pooled ei ole tuginenud asjaolule, et seadme paigaldustööde ajal oleks olnud pinnasevesi või põhjavesi kõrge. Kohus jättis arvestamata tunnistaja ütlused selle kohta, et selleks, et otsustada, kas ankurdusplaati on vaja, on vaja teada, kui kõrgele tõuseb pinnasevesi. Kohus ei tuvastanud, kui kõrgele vee tase tõuseb ja seda ei teadnud ka tunnistaja MP. Seega ei olnud betoonplaadi mittepaigaldamine automaatselt oluline puudus.
58.Ekslik on kohtu seisukoht, et hageja otsustas jätta betoonplaadi paigaldamata omaalgatuslikult. Kohus tuvastas samas, et selle kohta oli kokkulepe. Betoonplaadi mittepaigaldamine räägiti läbi ja kostjale selgitati, et kuna on paekivikiht, siis ei ole seda vaja paigaldada. Maakohus käsitles kostjat tarbijana, leides, et kostjal ei olnud eriteadmisi. Kostja tegutses kutse- ja majandustegevuses ning kostja seaduslik esindaja kinnitas vande all, et uue biopuhastusseadme tellis ta teiselt firmalt, kuid kõik paigaldustööd teostas ise. Seega pidid tal olema eriteadmised. Maakohus ei põhjendanud, kuidas mõjutas betoonaluse mittepaigaldamine ja ankurdamine seadme sihtotstarbelist kasutamist.
59.Vastuolulised on maakohtu põhjendused liiva puudumise tuvastamisel. Kohus tuvastas spetsialisti arvamuse alusel, et tagasitäiteks kasutati kohalikku materjali (paerähane moreen) ja fotode põhjal, et seadme ümber kasutati mulda. Seega on ebaselge, mis materjali tegelikult kasutati. Ka MP väited selle kohta, kas tegelikult liiva kasutati või mitte ning kui palju seda kasutati, on vastuolulised. Kohus jättis arvestamata, et kostja seaduslik esindaja tunnistas vande all, et hageja tõi kinnistule liiva ja pani selle seadme ümber. Väide, et liiva oli vähe, on kostja subjektiivne hinnang. Kohus leidis, et liiva oli vaja selleks, et vältida plastmahuti vigastamist ja vajumist. Menetluses ei ole tuvastatud ega väidetud, et mahuti oleks kahjustatud. Samuti ei ole väidetud, et seade oleks ära vajunud.
60.Õige ei ole kohtu seisukoht, et tõenditena esitatud fotodel ei ole seadme ümber näha liiva. Liiva on selgelt näha. Väide, et tegemist on fekaaliga, ei ole õige, sest enne seadme lahti kaevamist pumpas hageja seadme biomudast ja reoveest tühjaks. Kohus ei põhjendanud, kuidas takistas liiva puudumine või selle nõutavas mahus mittekasutamine seadme sihtotstarbelist kasutamist.
61.Õige ei ole kohtu seisukoht, nagu oleks kostja esitatud videolt näha sissevoolutoru negatiivne kalle. Videost ei ole näha, kui suurt kallet torule asetatud loodlaud näitab. MP kinnitas, et 40cm torujupi pealt ei ole õige kallet mõõta ja selgitas, et hindas kallet visuaalselt. Sissevoolutoru negatiivne kalle on õigete mõõtmiskatsetega tuvastamata. Eluliselt ei ole usutav väide, et sissevoolutoru negatiivse kalde korral tekivad ummistused. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et elamus oleks olnud ummistusi. Väide, et fekaalid jooksevad imbväljakusse, kinnitab, et sissevoolutoru ei saanud olla negatiivse kaldega.
62.Kostja ei tuginenud oma 25.10.2016 e-kirjas sellele, et kompressoriruum on osaliselt täidetud veega. See etteheide on seega esitatud hilinenult. Foto kohaselt ei ole kompressor, mis on mõeldud välitingimustes kasutamiseks, ise vee sees. Kompressori tööd ei mõjuta see, et mahuti põhja peal on kondentsvesi. Kohus ei tuvastanud, et niiskus mõjutab kompressori tööd. Samuti ei väitnud kostja, et kompressor ei tööta.
63.Kostja ei tuginenud oma 25.10.2016 e-kirjas sellele, et fekaalid jooksevad imbväljakusse, reostades keskkonda. Etteheide on esitatud hilinenult. Kohus ei arvestanud selle puuduse analüüsimisel oluliste asjaolude ja tõenditega. Selge ei ole, mis põhjusel reovee näidud normist hälbivad. Kostja on ise põhjustanud biopuhastusseadme mittenõuetekohase töötamise, mille tulemusel näidud hälbivad. Kostja rikkus biomuda. Ta ei olnud nõus hageja kontrolli läbiviimisega. Tuvastatud ei ole, et keskkonnareostus oleks esinenud biopuhastusseadme tõttu.
64.Tunnistaja MP kinnitas, et tema seadet ei kontrollinud ja seade ei olnud töökorras seetõttu, et reovee väljalasketoru oli katki ja seade oli tühi. Samuti kinnitas tunnistaja, et seadme töötamine või mittetöötamine ei sõltu paigaldustöödest. Kohus tuvastas ebaõigesti, et seade ei tööta puudulike paigaldustööde tõttu. Hageja ei ole töövõtulepingut rikkunud.
65.Maakohus leidis ebaõigesti, et taganemisavalduse formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Avaldust ei esitatud mõistliku aja jooksul. Puudustest sai kostja teada 24.08.2016, kuid taganemisavaldus esitati 04.04.2018. Taganemise aeg ei oleks mõistlik isegi siis, kui arvestada täiendava tähtaja andmist 25.10.2016. See, et kostja määras täiendava tähtaja ka 06.03.2017, ei muuda olematuks 25.10.2016 antud tähtaega, millele hageja vastas selge keeldumisega. Seega on kostja kaotanud õiguse lepingust taganeda.
66.Kohus tuvastas valesti selle, millal avaldas hageja soovi seade tagasi saada ja järeldas ebaõigesti, et hageja käitus pahatahtlikult. Hageja avaldas soovi seade tagasi saada juba 23.04.2018, mitte alles 19.04.2019 kohtuistungil, nagu leidis maakohus. Maakohus leidis valesti, et hageja soovis, et kostja transpordiks biopuhastusseadme tema juurde. Hageja ei ole seda soovinud. Hageja soovis, et kostja kaevaks seadme maa seest välja ja annaks teada, millal hageja saab sellele järele tulla. Kostja kaevaski seadme välja, kuid hagejale sellest ei teatanud, vaid hävitas seadme, kuigi ta kohustus selle tagastama. Hageja ei teadnud seadme hävitamisest kuni 19.03.2019 kohtuistungini. Kostja võttis hagejalt võimaluse tõendada kohtuliku ekspertiisiga, et seade töötab. Ekspertiisitaotluse oli hageja esitanud. Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited kostja pahatahtliku käitumise ja võistleva kohtumenetluse põhimõtte rikkumise kohta. Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostjal on õigus saada hagejalt 1548 eurot ja et hagejal ei ole õigust kohasele hüvitisele.
67.Õige ei ole maakohtu seisukoht, et õigusabikulu taganemisavalduse koostamisele oli põhjendatud ja vajalik. Maakohus jättis hageja 30.05.2018 esitatud vastuväited arvestamata. Pealegi ei olnud tegemist kehtiva taganemise avaldusega.
68.Eeltoodud asjaoludel vaidlustab hageja ka viivisenõude rahuldamise ja menetluskulude jaotuse. Vastus apellatsioonkaebusele
69.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
70.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
71.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Maakohus hindas TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele, kuid kostja vastuhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
72.Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
73.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
74.Hageja arvates tuvastas maakohus ebaõigesti, et seadme paigaldustööd tehti ajavahemikul 23.08.2016-10.09.2016. Samas ei olnud maakohtus pooltel vaidlust selle üle, et hageja alustas hinnapakkumises nimetatud tööde tegemisega 23.08.2016 ja käis 10.09.2016 tegemas heakorratöid, mis on hinnapakkumise p-s 14 nimetatud töö. Sama kinnitab hageja apellatsioonkaebuses. Seega on hageja väide sisutühi.
75.Maakohus ei tuvastanud, et kostja sai töö puudustest teada 25.10.2016, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. Maakohus tuvastas, et kostja teavitas hagejat 25.10.2016 e-kirjaga töö puudustest ja palus kokkulepitud tööd lõpule viia. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et kostja sai puudustest teada hiljemalt 24.08.2016 ja õigeaegselt on esitatud pretensioon ainult p 14 kohta (heakorratööde tegemine). Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuse alusel sellist järeldust teha ei saa. Kostja seaduslik esindaja võis tööde tegemise ajal märgata, et mingeid töid tehakse viisil, mis ei ole tema arvates õige ja tal võisid tekkida kahtlused töö kvaliteedi osas, kuid ta ei pidanud kohe aru saama, et puhastusseade tööle ei hakka, torustik hakkab vajuma, tekib pinnasereostus jne. Asja materjalist järeldub, et puudused ei ilmnenud kohe ja korraga, vaid teatud aja jooksul. Maakohus andis põhjaliku hinnangu kõikidele kostja poolt välja toodud puudustele ja ringkonnakohus maakohtu otsuses hageja viidatud vastuolusid ei tuvastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja teavitas hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul ja ta ei ole kaotanud õigust puudustele tugineda.
76.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et hageja ei võinud ühepoolselt määrata pretensioonide esitamise tähtajaks 7 päeva. Kostja ei kaotanud selle tähtaja
mittejärgimise tõttu pretensioonide esitamise õigust, nagu hageja apellatsioonkaebuses jätkuvalt leiab.
77.Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et hinnapakkumise p-des 6 ja 7 oli ette nähtud süvendisse betoonplaadi paigaldamine ja biopuhastusseadme ankurdamine selle külge. Hageja tõi plaadi küll kostja kinnistule, kuid seda süvendisse ei paigaldanud ja seega ei ankurdanud ka seadet plaadi külge. Seega ei vastanud töö selles osas lepingutingimustele. Maakohus põhjendas piisava põhjalikkusega, miks ta ei arvestanud otsuse tegemisel hageja väidet, et paekivipinnasele ei pea betoonplaati paigaldama, samuti hageja seadusliku esindaja vande all antud seletust betoonplaadi kasutusotstarbe kohta (seadme kõrgemale tõstmine) ja miks kohus arvestas tunnistaja MP ütlusi, mille kohaselt on betoonplaadi paigaldamise ja seadme selle külge ankurdamise eesmärgiks seadme kerkimise takistamine pinnase- või põhjavee toimel.
78.Hageja väide, et seadme paigaldamise ajal ei olnud pinnase- või põhjavee tase kõrge, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Maakohus leidis õigesti, et olukorras, kus puuduvad andmed selle kohta, kuidas pinnase- ja põhjavesi käituvad, ei oleks hageja tohtinud jätta betoonplaati paigaldamata ja seadet ankurdamata. Samuti leidis maakohus õigesti, et hageja ei saa tugineda sellele, et kostja seaduslik esindaja andis betoonplaadi paigaldamata jätmiseks nõusoleku. Hageja asjatundjana oleks pidanud kostjale selgitama nende tööde tegemise vajadust ja tegemata jätmise riske. Hageja seda ei teinud. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal selle valdkonna eriteadmised puudusid. Maakohus ei käsitlenud kostjat tarbijana, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja paigaldas uue biopuhastusseadme ise, ei tähenda seda, et tal on selle valdkonna eriteadmised. Hinnapakkumises märgitud plaadi paigaldamata ja seadme ankurdamata jätmine oli oluline puudus, nagu leidis õigesti ka maakohus.
79.Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti ka selle, et hageja ei puistanud biopuhasti ümber liiva hinnapakkumise p-s 8 märgitud viisil. Maakohus põhjendas, miks ta ei arvestanud otsuse tegemisel hageja seadusliku esindaja seletust liiva nõuetekohase paigaldamise kohta. Hageja seaduslik esindaja ei viibinud väidetava liiva paigaldamise ajal objektil ja seega ei saa tal olla ka teadmist selle kohta, kas ja kui palju liiva tagasitäiteks kasutati. Ringkonnakohtul puudub alus hinnata selles osas tõendeid teisiti.
80.Samuti tuvastas maakohus õigesti, et hageja ei teostanud hinnapakkumise p-des 3 ja 12 märgitud töid. Torustik paigaldati tihendamata pinnasele, mistõttu see hakkas vajuma ja selle tagajärjel muutus torustiku kalle negatiivseks. Maakohus märkis, millistele tõenditele ta oma järelduse rajas ja miks kohus ei arvestanud otsuse tegemisel hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusega. Hageja väited torustiku nõuetekohase paigalduse kohta on paljasõnalised. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks torustiku kallet mõõtnud. Hageja seaduslik esindaja ei osanud seletust andes öelda, milline kalle torul selle paigaldamise järgselt oli. Ühtegi kirjalikku dokumenti ei ole hageja tööde tegemise ja mõõdistamiste kohta vormistanud.
81.Asja lahendamisel ei ole tähtsust asjaolul, et kostja ei tuginenud oma 25.10.2016 e-kirjas sellele, et kompressoriruum on osaliselt täidetud veega. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei olnud kõik puudused selle e-kirja kirjutamise ajaks ilmnenud ja kostjal oli õigus tuua hiljem välja ka need puudused, milliste olemasolust ta sai teada hiljem. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et 230 V pinge all olevas kompressoriruumis ei tohi vett olla. Apellatsioonkaebuse väide, et kompressor ise vee sees ei ole, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mille alusel saaks teha järelduse, et vesi pinge all olevas kompressoriruumis on ohutu ega mõjuta kompressori tööd.
82.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks kostja tuginenud hilinemisega puudustele, et fekaalid jooksevad imbväljakusse ja on põhjustanud keskkonnareostuse. Kostja ei pidanud biopuhastusseadme paigaldamise järgselt kohe reostusest teadma. OÜ Keskkonnauuringute Keskus tegi heitvee analüüsi 03.07.2017, mistõttu ei saanud kostja sellele 25.10.2016 kirjas tugineda. Hageja sellekohane etteheide on alusetu.
83.Tõendamata on hageja väited, et kostja on ise põhjustanud biopuhastusseadme mittetöötamise ja ta rikkus biomuda. Maakohtus ei olnud vaidlust selle üle, et hageja on üritanud kostja pretensioonide tõttu korduvalt seadet tööle saada, kuid see ei õnnestunud. Hageja ei ole toonud välja asjaolusid ega esitanud tõendeid, mille alusel saaks teha järelduse, et keskkonnareostuse imbväljakul on põhjustanud muu asjaolu, kui mittetöötav, st heitvett mittepuhastav seade.
84.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus seostas ebaõigesti biopuhasti mittetöötamise selle paigaldamise erinevate puudustega. Tunnistaja MP ütluste kohaselt ei sõltu seadme töötamine või mittetöötamine selle paigaldustöödest. Samas ei muuda eelmärgitud eksimus maakohtu järeldusi ja seisukohti lõppjärelduses ebaõigeks. Maakohus tuvastas õigesti nii selle, et biopuhastusseade ei tööta kui ka olulised puudused hageja tehtud töödes. Töötava biopuhastusseadme kostjale müümine oli hinnapakkumise järgi üks töövõtulepingu osa. Hageja on lepingut oluliselt rikkunud ja kostja töö ei sobi otstarbeks, milleks kostja seda vajas, nagu leidis õigesti ka maakohus.
85.Samuti leidis maakohus õigesti, et lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid antud juhul täidetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja teavitas hagejat puudustest mõistliku aja jooksul pärast nendest teadasaamist. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei vasta tõele hageja väide, et kostja sai puudustest teada 24.08.2016. Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et kostja andis hagejale korduvalt tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja puudusi ei kõrvaldanud. Seadusega ei ole kooskõlas hageja seisukoht, et tema keeldumine kostja 25.10.2016 e-kirjas märgitud puuduste kõrvaldamisest võttis kostjalt õiguse lepingust taganeda.
86.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja teavitas 04.04.2018 lepingust taganemise avalduses hagejat õigusest ja võimalusest võtta mittetöötav seade tagasi ning palus seda teha hiljemalt 10.04.2018. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et kostja küsis hageja käest ka 18.04.2018 ja 20.04.2018 e-kirjades, kas hageja on oma katkisest seadmest huvitatud ja millal ta selle ära viib. Samuti selgitas kostja, et kui hageja kostjale ei vasta ja seadet ära ei vii, on hageja sunnitud selle likvideerima, kuna tal on vaja paigaldada uus seade. Hageja leidis 23.04.2018 e-kirjas, et kostja peab seadme ise välja kaevama, kuid kostja ei olnud sellega nõus (II kd lk-d 61/1-61/3). Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei nõudnud kostjalt seadme transportimist hageja juurde, nagu maakohus otsuses märkis, vaid üksnes väljakaevamist. Samas oli seadme väljakaevamise nõudmine põhjendamatu. Hageja paigaldas seadme maa sisse ja seega oleks ta pidanud selle ise ka välja kaevama. Maakohus leidis õigesti, et pärast 23.04.2018 e-kirja saatmist ei tundnud hageja kuni 19.04.2019 kohtuistungini seadme vastu mingit huvi. Kostja oli hagejat teavitanud sellest, et tal on vaja paigaldada samasse kohta uus puhastusseade ja hageja ei saanud eeldada, et mittetöötav seade jääb senisesse asukohta teadmata pikkusega ajaks.
87.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et kostja võttis seadme utiliseerimisega hagejalt võimaluse tõendada kohtuliku ekspertiisiga seda, et seade töötab. Asja materjalist nähtub, et kostja taotles 28.06.2017 menetlusdokumendis kohtult ekspertiisi määramist muu hulgas küsimuses, kas hageja paigaldatud biopuhastusseade töötab ja kui ei tööta, siis mis on selle põhjuseks (I kd lk 94). Hageja vaidles sellele taotlusele vastu (I kd lk 105 pöördel).
Maakohus määras 11.12.2017 istungil ekspertiisi läbiviimise (I kd lk 135 pöördel, kuid 02.02.2018 loobus kostja ekspertiisi läbiviimise taotlusest (I kd lk 139), kuna ta oli saanud asjatundjalt MP-lt kirjaliku arvamuse. Hageja ei vaielnud vastu kostja taotlusele loobuda kohtuliku ekspertiisi tegemisest (I kd lk 156). Seega oli hagejal maakohtus võimalus taotleda õigeaegselt biopuhasti osas ekspertiisi määramist. Hageja 30.05.2018 taotluse viia ekspertiis läbi Leedus (II kd lk 11) jättis maakohus 22.11.2018 määrusega rahuldamata põhjendustega, et hageja Leedus asuva koostööpartneri objektiivsuses ei saa olla kindel, tegemist on muu isikuga, mitte riiklikult tunnustatud eksperdiga ja pealegi on hageja lõhkunud seadme juurde kuuluva äravoolutoru, mistõttu ei ole võimalik mittetöötava seadme töökorrasolekut hinnata (II kd lk 30). Eeltoodu tõttu on kohut eksitavad apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et kostja võttis hagejalt võimaluse tõendada seadme töötamist kohtuliku ekspertiisiga. Ringkonnakohus kostja pahatahtlikku käitumist ei tuvastanud. Hagejal tuleb lepingu tagasitäitmise raames tagastada kostjale ettemaksuna tasutud summa 1548 eurot ja kostja on vabanenud lepingujärgse tasu hagejale maksmise kohustusest.
88.Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ka osas, milles kohus rahuldas kostja vastuhagi kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Maakohus tuvastas kahju hüvitamise eeldused õigesti ja leidis põhjendatult, et õigusabi kasutamine 3 tunni ulatuses lepingust taganemise avalduse ja nõudeavalduse koostamisele oli õigustatud. Hageja arvamust, et lepingust taganeda oleks saanud ka ühe lausega, mille kirjutamisega oleks kostja seaduslik esindaja saanud ise hakkama, ei pidanud maakohus otsuse tegemisel arvestama. Maakohus hindas korrektselt advokaadi koostatud dokumentide pikkust, sisu, vaidlusküsimuse õiguslikku keerukust ja kostja vajadust oma õigusi kaitsta. Kostja lepingust taganemise avaldus on kehtiv.
89.Hageja märkis apellatsioonkaebuses, et vaidlustab kohtuotsust ka kostja vastuhagi viivisenõude rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus ei sisalda põhjendusi, miks on maakohtu otsus eelmärgitud osas ebaõige. Ringkonnakohtu hinnangul rahuldas maakohus kostja viivisenõude õigesti ning jaotas õigesti ka menetluskulud.
90.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 järgi § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
Vahur-Peeter Liin
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.