Võlaõigus › Töövõtulepingud

kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja sõlmis kostjaga suuliselt ostu-müügi ja töövõtulepingu. 18.08.2016 hageja hinnapakkumise nr xxx alusel tellis kostja reovee biopuhastusseadme ning selle paigaldamise ja käivitamise. Hinnapakkumise järgi biopuhastusseadme ja paigaldustööde maksumus on kokku 4 452 eurot. 19.08.2016 edastas hageja kostjale ettemaksuarve nr 2016113 summas 1548 eurot. Kostja tasus nimetatud arve 19.08.2016. 23.08.2016. algasid paigaldustööd. 06.09.2016 edastas hageja kostjale arve nr 2016118 2588 euro tasumiseks, mille päises oli märgitud pretensioonide esitamise tähtaeg on 7 päeva ning arve maksetähtaeg oli 13.09.2016. Arve edastamise päevast, ehk alates 06.09.2016 kuni maksetähtajani 13.09.2016, ei ole kostja esitanud ühtegi kirjaliku ega muu pretensiooni puuduste kõrvaldamise või tööde lõpuleviimise kohta. Hageja poolt teostatud tööd on lõpule viidud ja nende suhtes kehtib kahe aastane garantii. Seega, hageja on seisukohal, et tema täitis oma kohustusi nõuetekohaselt, tähtaegselt ning kvaliteetselt. Seega hageja nõue kostja vastu on õigustatud ning tema käitumine on põhjendatud ning tema on püüdnud lahendada asja kohtuvälises korras. Kuna kostja viivitas arve nr 2016118 summas 2588 eurot tasumisega, tegi hageja järelduse, et kostja tahtlikult eksitab hagejat eesmärgiga jätta võlajääk tasumata. Kuna kohtuväline kompromissi saavutamine kostjaga ei õnnestunud, on hageja sunnitud oma õiguste kaitsmiseks pöörduda kohtusse. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2588,40 eurot ja viivise põhinõudelt 1304,78 eurot. Hageja palub poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt hageja 18. augusti 2016 hinnapakkumise nr xxx alusel tellis kostja reovee biopuhastusseadme, selle paigaldustööd ja käivitamise. Hinnapakkumise järgi oli seadme ja teenuste maksumus kokku 3 710 eurot, millele lisandus käibemaks. 19. augustil 2016 edastas hageja kostjale ettemaksuarve summas 1 290 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on nimetatud arve tasunud ja 23. augustil 2016 pidid algama paigaldustööd. Hageja alustaski tööde teostamisega, kuid ei järginud enda poolt koostatud hinnapakkumist. 30. augustil 2016 koostas hageja kostjale arve summas 2 157 eurot, millele lisandub käibemaks.

Arve edastas hageja kostjale septembri alguses. Kostja sai juba paigaldustööde teostamisel aru, et hageja ei tee töid nii nagu need loogiliselt peaks olema tehtud, millest kostja korduvalt hagejat ka informeeris, kuid tulutult. Hageja lubas lõppkokkuvõttes teostada tööd nõuetekohaselt. Kostja sai vahetult peale paigaldustööde teostamist aru, et töö on teostatud puudustega. 25. oktoobri 2016 ekirjaga teavitas kostja hagejat, et hageja ei ole teostanud kõiki hinnapakkumises loetletud töid. Sealjuures on eraldi välja toodud, et torustik vajub seoses puuduliku pinnase tihendusega. Kostja palus, et hageja viiks kõik tööd lõpule. Hageja on saatnud 28. oktoobril 2016 vastuskirja, milles märgib, et on 6. septembril 2016 saatnud kostjale parandusarve ja sellel on märgitud pretensioonide esitamise tähtaeg, mis on möödunud. Kuna kostja 7 päeva jooksul arve saatmisest pretensioone ei esitanud, siis hageja arvates on kostja pretensiooni esitamise õiguse minetanud. Samas kirjas kinnitab hageja, et kõiki töid ta ei teostanud. Hageja ei ole tänaseni puudusi töös likvideerinud ning hageja poolt paigaldatud biopuhastusseade ei tööta. 6. märtsil 2017 on kostja esitanud hagejale nõudeavalduse kokkulepitud tööde teostamiseks. Kostja leiab, et hageja on kostjaga sõlmitud töövõtulepingut rikkunud, sest töö on teostatud oluliste puudusega. Kostja kui tellija on õigustatud kasutama töövõtulepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid siis, kui teostatud töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641) ning kui töövõtja (antud juhul hageja) vastutab töö lepingutingimusele mittevastavuse eest (VÕS § 642). Kostja tellis hagejalt biopuhastusseadme paigaldusteenuse. Biopuhastusseade on ette nähtud olme- ja sellele analoogiliste heitvete puhastamiseks. Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja ei ole teostanud järgmisi hinnapakkumises loetletud töid: biopuhastusseadme torustiku süvendit ei täidetud 30 cm-se liivakihiga; süvendi põhja ei kaetud 10-15 cm-se liivakihiga, sealjuures seda ei trambitud ja ei tasandatud; süvendi põhi täideti tihendamata pinnasega (mitte killustikuga), mille peale paigaldati torustik. Torustik vajub; süvendi põhja liiva peale ei pandud betoonplaati, biopuhastusseadet ei ankurdatud betoonplaadi külge; biopuhastusseadme ümber ei puistatud liiva ja seda ei trambitud iga 40 cm tagant; torustikku ei kaetud liivakihiga ja seejärel pinnasega; heakorratöid ei teostatud, paigalduskohta ei korrastatud ja samuti ei teostatud koristustöid. Biopuhastusseade ei tööta nõuetekohaselt, kuna kõik sektorid on täidetud fekaalidega, mis ei peaks sinna jõudma. Kostja on seisukohal, et biopuhastusseade on paigaldatud valesti ja see ei tööta – seega ei ole teostatud töö kokkulepitud omadusi ja see ei vasta poolte vahel kokkulepitule. Kostja leiab, et hageja on kohtule esitanud hagiavalduse, mis põhineb sissenõutavaks mittemuutunud nõudel ja see tuleb jätta rahuldamata. Kostja vastuhagi Kostja 18.08.2016 hinnapakkumise nr xxx alusel tellis hageja reovee biopuhastusseadme, selle paigaldustööd ja käivitamise. Hinnapakkumise järgi oli seadme ja teenuste maksumus kokku 4 452,00 eurot, sealhulgas käibemaks. 19. augustil 2016 edastas kostja hagejale ettemaksuarve summas 1 548 eurot (sh käibemaks). Hageja tasus nimetatud arve ning 23.08.2016 pidid algama paigaldustööd. 30.08.2016 edastas kostja hagejale arve 2 588 euro tasumiseks. Töid ei olnud teostatud ja üle antud. Hageja informeeris kostjat 25.10.2016, et teostatud tööd ei vasta hinnapakkumises toodud kirjeldusele ja palus tööd nõuetekohaselt ära lõpetad, keeldudes enne tööde teostamist tasu maksmast. 28.10.2016 teatas kostja, et on teostanud kõik tellitud tööd, välja arvatud hinnapakkumise lisa punktides 4, 6 ja 7 nimetatud tööd. 13.02.2017 esitas kostja hageja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, nõudes hagejalt 2 588 euro suuruse summa tasumist olukorras, kus tööd ei olnud teostatud ega üle antud. Antud menetlus on pooleli tsiviilasjas 2-17-102454. 06.03.2017 esitas hageja kostjale nõudeavalduse kokkulepitud tööde teostamiseks. Hageja andis kostjale tähtaja 12.03.2017.

Kostja poolt paigaldatud biopuhastusseade pole algusest peale tööle hakanud. Süsteem oli reostunud. 13.09.2017 on hageja esindaja kostjale selgitanud, et imbväljak ei tööta, sellesse kogunenud heitvesi on ületanud kriitilise piiri. 19.09.2017 on hageja esindaja kostjale kirjutanud täiendava kirja, millest selgub muu hulgas, et kostja lubatud tööd jäid tegemata. Biopuhastusseadmest (kogumaht üle kahe tonni) tõmmati kahest sektorist osaliselt (ca 100 l) välja reovett. Imbväljaku kontroll-luugi all olev reovesi tõmmati ära ja kostja esindajad lubasid tagasi tulla. Kostja esindajad ka tulid, kuid tulemust ei ole, seade ei tööta. Kostja esindajad käisid 20.09.2017 paigaldatud biopuhastit pesemas ja lisati ka uut biomuda. Lisatud biomuda on visuaalsel vaatlusel surnud. Paigaldati uuesti kompressori kaitse püstik, kuid ilma liivata ja liiga kõrgele maapinnast. Imbväljaku kontrollkaane alune reovesi tõmmati välja, kuid seegi on osaliselt uuesti täitunud. Suusõnalise vestluse käigus ilmnes, et seade paigaldati mitte projekti kohaselt. 11.12.2017 toimunud kohtueelistungil (tsiviilasi 2-17-202454) lepiti kokku, et kostja paigaldab hageja territooriumil asuva biopuhastusseadme juurde anuma, mille kaudu testitakse seadme korrasolekut. Peale tulemuste selgumist pidid pooled otsustama ekspertiisiga seonduvad küsimused. 18.12.2017 teatas kostja esindaja, et on valmis asjaomased tööd tegema ning paigaldama seadme juurde anuma 10.01.2018, s.o kuu aega peale istungi toimumist. 12.01.2018 käisid biopuhastusseadme juures kostja esindajad, kes lõhkusid seadme ära. Kostja esindajad kinnitasid suusõnaliselt hagejale, et seade vahetatakse välja ja rajatakse uus imbväljak. Lepiti kokku ka tööde tegemise aeg. Hageja soovis leppida uutes töödes kokku kirjalikult, sõlmides asjaomase lepingu, sest vastupidisel juhul võib tekkida uus vaidlus uue seadme paigaldamise ja finantseerimise osas. Hageja eesmärk oli, et uues lepingus lepitaks kokku paigaldatava seadme tehnilised näitajad (mudel), tehtav töö, finantseerimine, garantiitingimused ning poolelioleva kohtuvaidluse lõpetamine ja kohtukulude jaotus. Hageja jaoks oli oluline, et olemasoleva kohtuvaidluse menetluskulud ei jääks hageja kanda, sest kulud on olnud suured. 16.01.2018 tuli kostja objektile uue seadmega, mida soovis paigaldama asuda. Hageja selgitas 18.01.2018 kostjale: „Hageja (antud menetluses kostja) lõhkus seadme (keevitusega ühendatud toru, mis on osa seadmest) kohapeal ära, mille kohta on olemas ka tõendid. Hageja tahtis välja vahetada kogu seadme, mitte ainult toru. Meie nõue on, et uued tööd saaksid dokumenteeritud, milleks ootame hinnapakkumist, tööde teostamise aega ja tasumise aega. Kogumaksumus saab tasutud vaid siis, kui proovid näitavad, et seade töötab (muidugi eeldusel, et olemasolev kohtumenetlus saab lõpetatud). Kuivõrd hageja soovis ka imbväljaku uuesti rajada (sest see ka ei tööta), siis palume ka sellele hinnapakkumist. Selgitan, et kui hageja tuleb praegu kostja kinnisasjale biopuhastusseadet paigaldama ja imbväljakut rajama, on tegemist eraldiseisva seadmega ja teenusega, mille tingimused on normaalne eelnevalt kokku leppida.“ 17.01.2018 e-kirjas pakkus kostja välja kompromissi: 1. kostja paigaldab täiesti uue biopuhastusseadme; 2. kostja teeb uuesti hinnapakkumises loetletud väidetavad puudustega tööd; 3.hageja tasub esitatud arve alusel 2 588,40 eurot; 4. kompromissi korras jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kompromissettepanekust nähtub, et kostja soovis sisuliselt teostada uue töö (paigaldada uue seadme), hageja peaks tasuma kostjale eelmise seadme eest tasumata jäänud tasu ning hageja arvates alusetu kohtumenetluse kulud (hagejal juba hetkel üle 3 000 euro) peaksid jääma poolte kanda. Hageja ei nõustunud sellise ettepanekuga seetõttu, et hageja arvates on tema antud olukorras olnud kannatajaks, sest vähe sellest, et talle on paigaldatud reovee puhastamise seade, mis ei tööta ja mille tõttu on hageja hoov reostunud, peaks ta veel täiendavalt võtma enda kanda õigusteenuse eest tasutud kulu. Seda hagimenetluses, mille on alustanud kostja, kes on ise seadme valesti paigaldanud ja reostuse ka põhjustanud. Selline ettepanek on kostja poolt pahatahtlik.

Hageja tellis riiklikult tunnustatud eksperdilt M. P.lt ekspertarvamuse. Ekspert kinnitas mitmeid olulisi puudusi seadme paigaldamisel, sealhulgas asjaolu, et puhasti paigaldamisel pole järgitud puhasti tootja paigaldustööde kirjelduse punkte 6, 7, 8 ja 12. Ekspertarvamus on kostjale edastatud. Ekspertarvamuses toodud asjaolude põhjal on ainuvõimalik järeldada, et teostatud töös on niivõrd tõsised puudused, et hagejal oli õigus lepingust taganeda. 04.04.2018 teatas hageja kostjale, et taganeb lepingust ning andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks 10.04.2018. Kostja ei ole hagejale võlgnevust tasunud. Hageja leiab, et kostja poolt teostatud töö on oluliste puudustega. Hageja tellis biopuhastusseadme paigaldusteenuse. Biopuhastusseade on ette nähtud olme- ja sellele analoogiliste heitvete puhastamiseks. Biopuhastusseadme paigaldamine on alternatiiv tsentraalse kanalisatsioonivõrguga liitumisele ning see on vajalik selleks, et puhastada inimeste igapäevase tegevuse tulemusena tekkinud vesi (tualeti, valamute, pesumasinate, nõudepesumasinate kasutamisest tekkinud heitvesi). Hageja eeldas, et peale tööde teostamist on tal biopuhastusseadet võimalik kasutada ning kogu olmevesi saab puhastatud. Kostja tegevusetuse tõttu on aga kujunenud olukord, kus seade ei tööta ning olmevesi reostab hageja kinnisasja ümbrust. Hagiavaldusele lisatud hinnapakkumise p-st 8 nähtub, et kostja pidi biopuhastusseadme ümber puistama liiva, mis iga 40 cm tagant trambitakse, edasi jälle 40 cm liiva, ja nii lõpuni. Hageja kaevas seadme ümbert lahti 70 cm ning lisatud fotolt nähtub, et liiva ei ole puistatud. Imbväljaku kontroll-luuk on viltu. Kohtule esitatud fotolt nähtub, et pinnas vajub, mis tõendab pinnase vajumist vähemalt 10 cm. Pinnase vajumise tingis asjaolu, et vana reoveemahuti eemaldamisel ei tihendatud pinnast, vaid torustik paigaldati tihendamata pinnasele ning pinnas vajub koos reoveetoruga. Hinnapakkumise p 12 järgi oli kostjal kohustus kontrollida kõiki torustiku ühenduskohti ning katta torustik liivakihiga ning peale seda pinnasega. Samuti on hinnapakkumise p-i 3 märgitud, et torustiku süvend täidetakse 30 cm-se liivakihiga. Kostja ei ole seda teinud. Hinnapakkumise p-i 14 on kostja märkinud, et teostab heakorratööd ning paigalduskoha korrastuse ja koristuse. Seda vähest liiva, mida kostja tööde teostamisel kasutas, ei ole kostja peale tööde teostamist ära koristanud. Kostja ei ole täitnud ka hinnapakkumise p-is 6 nimetatud kohustust, mille järgi pidi süvendi põhja paigaldama betoonplaadi ja p 7, mille järgi pidi betoonplaadi peale paigaldama biopuhastusseadme ning see tuli ankurdada betoonplaadi külge. Kostja on küll väitnud, et kui seade paigaldatakse paekivi kihi peale, siis puudub vajadus betoonist alust kasutada, kuid selline väide on tagantjärele otsitud. Kostja oli teadlik pinnase seisukorrast ning tegi sellele vastava hinnapakkumise. Isegi kui osad tööd ei oleks olnud vajalikud, tulnuks vastavat hinnapakkumist muuta ja see hagejaga kooskõlastada. Kostja enda veebilehel http://www.augustbio.ee/galerii/ on näha, et ka paekivipinnase puhul kasutatakse betoonplaati. Kõige olulisem ja tõsisem puudus seisneb aga selles, et seade ei tööta. Hageja on esitanud kohtule tõendi, millest nähtub, et kõik biopuhastusseadme sektorid on täidetud fekaalidega. Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2013 määruse nr 6 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ § 4 lg 1 sätestab, et pinnasesse juhitava heitvee reostusnäitajad peavad vastama lisas 1 esitatud piirväärtustele või reovee puhastusastmetele. Nimetatud määruse ja käesoleva seisukoha lisas 20 oleva analüüsiakti võrdluse põhjal on ilmne, et heitvesi, mis on hageja kinnisasjal, ei vasta määruses kehtestatud tingimustele. Kostja tegevusetuse tõttu imbub hageja kinnisasjale igapäevaselt suures hulgas nõuetele mittevastavat reovett.

Riiklikult tunnustatud ekspert üksikasjalikult kirjeldanud kostja poolt teostatud töö puudujääke. Muu hulgas kinnitas ekspert, et puhasti paigaldamisel pole järgitud puhasti tootja paigaldustööde kirjelduse punkte 6,7,8 ja 12. Tootja paigaldustööde kirjeldus on ebatäpne ja mahuti ankurdamise osas ei taga tühja mahuti püsivust maa-alusel paigaldusel. Mahuti pole ankurdatud. Paigaldamata on betoonplaat ja ankurduse kinnitusrihmad. Puhasti mahuti paigaldamisel pole kasutatud kaeviku tagasitäitmisel ümber mahuti perimeetri nõutavas mahus liiva. Tagasitäide on teostatud väljakaevatud kohaliku materjaliga (paerähane moreen), mis pole sobiv materjal tagasitäiteks ja võib vigastada plastmahutit. Puhasti sissevoolutorustik on paigaldatud negatiivse kaldega või on hiljem tekkinud vajumiste mõjul toru kalle negatiivseks muutunud. Enamgi veel, ekspert on põhjendatult toonud esile asjaolu, et puhasti paigaldamiseks pole läbi viidud ühtegi uuringut, pole koostatud projekti, pole taotletud puhasti paigaldamiseks vajalikke kooskõlastusi ja lubasid. Puhasti paigaldamise kohta pole vormistatud ühtegi kaetud tööde akti, torustike kohta veetiheduse määramise akti ega muid ehitusprotsessiga kaasnevaid kohustuslikke dokumente. Kostja pole järginud EhS-is ja teistes viidatud dokumentides kehtestatud nõudeid. Riiklikult tunnustatud ekspert on aktis märkinud: „Kokkuvõtvalt on ekspert seisukohal, et AugustESTFIN OÜ poolt teostatud töö ei vasta olulises osas hinnapakkumusele nr xxx. Mahuti paigaldamisel on niivõrd olulised puudused, et nende kõrvaldamine ei ole ilma sisuliselt uue ja korrektse paigaldustööta võimalik. Nõuetele mittevastava täitematerjali kasutamine (moreen) on puhasti mahutit ilmselt kahjustanud ja seade ei ole seetõttu uueväärne ning võib ka korrektse paigalduse korral olla kasutamiskõlbmatu (reovee lekked vigastatud kohtadest loodusesse).“ Hageja hinnangul ei saa ekspertiisiaktist tulenevalt olla kahtlustki sellest, et kostja on teostanud mittenõuetekohased tööd ning tehtud töö on olulise puudusega. Hageja on korduvalt kostjat teavitanud töö lepingutingimusele mittevastavusest ning on andnud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Muu hulgas 06.03.2017 nõudeavaldusega andis hageja kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 13.03.2017. Samuti on hageja lepinguline esindaja pakkunud 07.09.2017 e-kirjas välja tööde teostamiseks 810.09.2017, hiljem lepiti kuupäevaks kokku 18.09.2017. Kostja ei ole olnud nõus puuduste kõrvaldamisega. Viimaks nõustudes enda poolt tehtud puudusi kõrvaldama, on kostja seadnud hagejale ebamõistlikud lisatingimused, nagu kohtumenetluse kulude hageja kanda jätmine ning kirjaliku lepingu mittesõlmimine. Täiendavalt on oluline, et hageja ei ole tööd vastu võtnud, mis on ka mõistetav, arvestades ekspertarvamuses märgitud puudusi. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et pool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Hageja hinnangul on kostja rikkunud hagejaga sõlmitud lepingut oluliselt, eelkõige esinevad VÕS § 116 lg 2 p 1 ja p 5 ning VÕS § 641 lg 2 p 1 alused. Esmalt märgib hageja, et tellis kostjalt kui spetsialistilt toimiva biopuhastusseadme koos paigaldusega ja imbväljaku rajamisega. Kostja reklaamis end vastava valdkonna asjatundjana ning on veebilehel märkinud, et korraldab kõik kooskõlastused ja suhtleb kohaliku omavalitsusega, kuid pole isegi selgitanud välja asjaolu, et hageja territooriumile ei ole kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud piirangute tõttu võimalik imbväljakuga seadet paigaldada. Riiklikult tunnustatud ekspertarvamusega on tõendatud töös esinevad puudused, sealjuures suurem osa neist ei ole parandatavad. Näiteks on ebakohase täitepinnase tõttu seade juba tänaseks ilmselt kahjustunud, kostja on ise lõhkunud ära olulise seadme toru. Samuti on biopuhastusseade, mis peaks reovett puhastama ning hoonest välja juhtima, paigaldatud kaldega hoone poole selliselt, et kui see isegi peaks tööle hakkama, siis suunab see kogu reovee tagasi maja suunas. Hageja ei hakka ümber kirjutama kõiki ekspertarvamuses toodud puudusi, kuid tugineb neile VÕS § 116 lg 2 p 1 ning § 641 lg 2 p 1 sisustamisel.

VÕS § 647 lg 1 sätestab täiendavalt, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimusest mittevastavusest teatamist. Hageja informeeris kostjat juba 25.10.2016, et teostatud tööd ei vasta hinnapakkumises toodud kirjeldusele ja palus tööd nõuetekohaselt ära lõpetada, keeldudes enne tööde teostamist tasu maksmast. Kostja ei ole käesoleva hetkeni puudusi kõrvaldanud. Olgugi et kostja on pakkunud hagejale võimalust, et teeb tööd uuesti, on kostja soovinud, et sel juhul jääks tsiviilasja 2-17-102454 menetluskulud hageja enda kanda. Sisuliselt tähendaks see seda, et hageja peaks tellima tööd kostjalt enam kui 3 000 eurot turuhinnast kallimalt. Hageja ei ole sellega nõus. Kostja pöördus oma nõude maksmapanekuks kohtu poole ning hageja ei pea vastutama kostja vastava otsuse ja sellega kaasneva kulu eest. Hageja on kostjale andnud VÕS § 114 lg-s 1 sätestatud tähtaja. Kostja ei ole sellega nõus olnud. VÕS § 114 lg-st 4 tulenevalt on hagejal õigus lepingust taganeda ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Hageja on kostjaga sõlmitud lepingust VÕS § 188 lg-s 1 sätestatud korras taganenud ning hagejal on VÕS § 189 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist. Hageja on kostjale tasunud 1 548,00 eurot vastavalt arvele nr 2016113 ning hageja nõuab asjaomase summa tagastamist VÕS § 189 lg 1 alusel. Lisaks eelnevale nõuab hageja kostjalt taganemisavalduse koostamisega seonduvate õigusabikulude hüvitamist. Hagejale tekkinud õigusabikulu on põhjuslikus seoses kostja tegevusega, kuna olukorras, kus hageja on juba enam kui poolteist aastat palunud kostjal puudused kõrvaldada, ei ole kostja võtnud ette ühtki konstruktiivset sammu olukorra lahendamiseks. Kostja on otsinud üksnes viisi, kuidas hagejat erinevates paigaldatud seadme vigades süüdistada, kuid ei ole tekkinud olukorda tänaseni lahendanud, mistõttu on hageja olnud sunnitud tegema kulutusi õigusabile. Hageja on käesoleva taganemisavaldusega seonduvalt kandnud õigusabikulusid kokku 360,00 eurot (3 töötundi, tunnihinnaga 120 eurot), millele lisandub käibemaks. Kulutus on tekkinud seoses järgmiste toimingutega: kliendi ja advokaadi nõupidamine seoses taganemisavalduse koostamisega, taganemisavalduse aluseks olevate asjaolude analüüs ja avalduse koostamine, avalduse kooskõlastamine kliendiga. Hageja taganemisavaldusega seoses kantud õigusabikulud on seotud üksnes kostja tegevusega (tegevusetusega). Hageja edastas kostjale nõudeavalduse lepingust taganemiseks, lepingu alusel saadu tagastamiseks ning kahju hüvitamiseks 04.04.2018 tähtajaga 10.04.2018. Kostja ei ole oma kohustust hageja ees täitnud, mistõttu on hageja arvestanud viivist alates 11.04.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni. Viivise summa on 4,12 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täieliku või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu põhjal palub hageja lisaks hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisele mõista kostjalt välja viivis alates 11.04.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub mõista AugustESTFIN OÜ-lt Puidutee OÜ kasuks välja põhinõue summas 1 548,00 eurot ja kahju summas 360,00 eurot, 20.04.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 4,12 eurot, seadusejärgne viivis alates 20.04.2018 kuni põhinõude tasumiseni ja jätta menetluskulud AugustEstfin OÜ kanda. Hageja seisukoht kostja vastuhagile Kostja on seisukohal, et hageja 04.04.2018 taganemise avaldus biopuhastusseadme müügilepingust ei ole kehtiv. Puuduvad nii taganemise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. VÕS § 118 lg 1 kohaselt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1)

ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) käesoleva seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. 04.04.2018 taganemise avalduse p 2.2 tugineb hageja asjaolule, et hageja teadis juba 2016. aasta sügisel, et kostja müüdud biopuhastusseade ei tööta ning see on oluline lepingu rikkumine. Kui lugeda hageja paljasõnaline väide biopuhastusseadme mittetöötamise kohta hagejale teada olevaks alates 2016. sügisest, siis on hageja ilmselgelt jäänud hiljaks müügilepingust taganemise avalduse esitamisega ning on kaotanud lepingust taganemiseks õiguse. Müügilepingust taganemiseks mõistlik aeg ei ole kindlasti 1,7 aastat väidetavast rikkumisest teadasaamisest, mistõttu on hageja lepingust taganemine lubamatu VÕS § 118 lg 1 p 1 alusel. 04.04.2018 taganemise avalduse p 2.1 tugineb hageja asjaolule, et on andnud kostjale täiendava tähtaja töövõtulepingust tulenevates paigaldustöödes puuduste kõrvaldamiseks. Vastuhagis täpsustab hageja, et täiendav tähtaeg anti kostjale 06.03.2017 nõudeavalduses puudustega paigaldustööde kõrvaldamiseks. 06.03.2017 nõudeavalduse p 2 on selgelt hageja välja toonud, millised puudustega paigaldustööd on kostja teostanud ja milliste paigaldustööde uuesti tegemist hageja soovib. Sõnagi ei ole juttu, et biopuhastusseade oleks katki või ei töötaks. Hageja ei ole taganenud poolte vahel sõlmitud biopuhastusseadme paigaldustööde töövõtulepingust, vaid biopuhastusseadme müügilepingust. Antud asjaolu kinnitab ainuüksi fakt, et hageja soovib tagasi saada ainult seadme müügisummat, kuid hageja ei soovi tagasi anda kostjale biopuhastusseadme paigaldustööde väärtust. Hageja ei ole andnud kostjale kordagi täiendavat tähtaega biopuhastusseadme remontimiseks, mis oleks biopuhastusseadme müügilepingust taganemise eelduseks. Hageja on 06.03.2017 soovinud kostjalt üksnes väidetavate tegemata paigaldustööde teostamist ja nende paigaldustööde tarbeks on hageja täiendava tähtaja andnud kostjale. Eeltoodust tulenevalt on hageja biopuhastusseadme müügilepingust taganemine lubamatu VÕS § 118 lg 1 p 2 alusel. Isegi kui lugeda, et hageja andis 06.03.2017 täiendava tähtaja ka biopuhastusseadme remontimiseks, siis ka sellisel juhul ei oleks tegemist müügilepingust taganemisega mõistliku aja jooksul (1,1 aastat hiljem peale täiendava tähtaja andmist). Taganemise materiaalsed eeldused tulenevad VÕS § 116 – oluline lepingu rikkumine. Hageja on tuletanud olulise müügilepingu rikkumise VÕS § 116 lg 2 p 1 ja 5 alusel. Kostja on seisukohal, et puuduvad hageja poolt viidatud olulised müügilepingu rikkumised kostja poolt ning seeläbi ka materiaalne alus müügilepingust taganemiseks. Hageja poolt viidatud taganemise alus VÕS § 116 lg 2 p 1 ei ole asjakohane. Esiteks, ei tugine hageja müügilepingust taganemisel asjaolule, et biopuhastusseade oleks katki või vajaks remonti. Hageja tugineb asjaolule, et kostja ei ole teinud kõiki töövõtulepingu kohaseid paigaldustöid. Teiseks, ei ole hageja tõendanud, et biopuhastusseade oleks katki ja ei tööta. 04.04.2018 taganemise avalduse p 2.2 tugineb hageja rikkumiste tuvastamisel üksnes eksperdi hinnangule, mis aga ei ole asjakohane tõend TsMS § 238 lg 1 alusel, sest eksperdihinnangu p 1.1 kohaselt on hinnang antud üksnes paigaldustööde vastavusele kostja hinnapakkumise tööde kirjelduses. Eksperdi hinnang ei käsitle biopuhastusseadme seisukorda ega selle töötamist, sest biopuhastusseadme töötamine või mittetöötamine ei olnud eksperdi hinnangus püstitatud ülesandeks. Hageja poolt viidatud taganemise alus VÕS § 116 lg 2 p 5 ei ole asjakohane. Hageja on soovinud taganeda biopuhastusseadme müügilepingust, kuid täiendav tähtaeg on hageja poolt antud töövõtulepingu kohaste paigaldustööde tegemiseks, mitte müügilepingu alusel biopuhastusseadme remondiks või parandamiseks. Seega ei saa hageja tuletada täiendava tähtaja möödumisest olulist rikkumist biopuhastusseadme müügilepingust taganemiseks.

Hageja kahju nõue põhineb õigusabikuludel, mis on väidetavalt hagejal tekkinud sellest, et hageja vandeadvokaadist esindaja koostas hageja nimel biopuhastusseadme müügilepingust taganemise avalduse. Kostja on seisukohal, et hageja õigusabikulude kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Kostja on seisukohal, et müügilepingust taganemise avalduse koostamiseks ei olnud vajalik advokaadi kaasamine, kuivõrd taganemise avalduse tegemiseks oleks piisanud ühest lausest: „Taganen sõlmitud biopuhastusseadme müügilepingust“. Sellise kirjaliku avalduse tegemisega oleks hageja seaduslik esindaja kui eesti keele oskaja kindlasti iseseisvalt hakkama saanud. Vastuhagi kohaselt kulus hageja vandeadvokaadist esindajal 3 tundi taganemise avalduse koostamisele, mis aga ei ole põhjendatud ja vajalik ajakulu. Ajakulu ebamõistlikust ja põhjendamatust kinnitab vastuhagi lisa 22 lk 2, kus on lahti kirjutatud, mis tööd tegelikult hageja vandeadvokaadist esindaja 3 tunni sees tegi. Lisaks taganemise avalduse koostamisele, koostas hageja vandeadvokaat sama aja sees ka nõudeavalduse ning selline tegevus ei ole põhjendatud ja vajalik taganemise avalduse puhul. Lisaks on vastuhagi p 4.2.4 tööde kirjeldus vastuolus vastuhagi lisa 22 lk 2 tööde kirjeldusega, mis puudutavad 3 tundi taganemise avalduse koostamisele. Arvestada tuleb sellega, et hageja nimel taganemisavalduse koostanud vandeadvokaat esindab hagejat käesolevas menetluses, mistõttu oli ta juba enne taganemisavalduse koostamist hästi kursis kõigi vaidluse faktiliste asjaoludega ega vajanud taganemisavalduse koostamise kontekstis asjaolude väljaselgitamiseks eraldi aega. Mõistes käimasoleva kohtuvaidluse pinnalt, et kostja ei nõustu taganemisega ning taganemise alus tuleb hagejal kohtus tõendada, oli põhjendamatu koostata pikkade põhjendustega taganemisavaldus, vaid oleks piisanud lühikesest ja selgest tahteavaldusest. Seega vaidleb kostja vastu vastuhagis toodud tööde kirjeldusele, mida hageja väidetavalt vajas taganemisavalduse koostamiseks. Kostja on seisukohal, et müügilepingust taganemise avalduse koostamiseks sai maksimaalselt kuluda 15-30 minutit ja mitte rohkem ning sellise ajaga oleks, kõiki asjaolusid arvestades, saanud hakkama ka hageja ise. Seega vandeadvokaadilt taganemisavalduse koostamise tellimine on täies ulatuses põhjendamatu eelkõige seetõttu, et taganemisavalduse koostamisel oli hagejale teada, et taganemise asjaolud vaieldakse selgeks (s.h tõendatakse) edaspidi kohtumenetluses. Kostja on seisukohal, et kuna hagejal puudub vastuhagi alusel nõue, siis ei ole hagejal ka kõrvalnõudena viivise nõuet kostja vastu. Hagejal puudub viivise nõue ka seetõttu, et hageja ise on vastuvõtuviivituses (VÕS § 119 lg 1), sest ei ole valmis kostjale biopuhastusseadet samaaegselt kinnistul üle andma (VÕS § 189 lg 1). Kostja on olnud valmis biopuhastusseadme tagasi võtma ja soovib seadet tagasi saada. Hageja on kostjale väljendanud, et kostja peab ise tulema kinnistule seadme maa seest välja kaevama. Samas ei ole hageja seadme paigaldustööde töövõtulepingust taganenud ning keeldub kostjalt saadud paigaldustööde eest tasumast, s.t hageja käitub selliselt nagu kostja ei oleks paigaldustöid teostanud. Hageja on taganenud üksnes biopuhastusseadme müügilepingust, soovides saada tagasi seadme müügihinda ja et kostja seadme maa seest välja kaevaks ja ära viiks. Kuna müügilepingu alusel andis kostja hagejale üle üksnes biopuhastusseadme, mitte ei paigaldanud seda maasse (töövõtuleping), siis müügilepingust kehtiva taganemise korral kohustub hageja tagastama ise kostjale biopuhastusseadme. Järelikult peab hageja biopuhastusseadme ise maa seest välja kaevama ja kostjale kinnistul üle andma. Vastuhagis väidab hageja, et 30.08.2016 ei olnud paigaldustöid tehtud ega hagejale üle antud. Esiteks, arvestades vastuhagi nõuet (seadme müügilepingust taganemisest tulenev tagasitäitmise võlasuhe) ei puutu antud faktiline asjaolu (paigaldustööde tegemine või mittetegemine) kuidagi vastuhagi nõuetesse, sest hageja ei taganenud seadme paigaldustööde töövõtulepingust. Teiseks, kostja teostas seadme paigaldustööd 23.08.2016 ja hageja vaatas ise tööd koha peal üle.

Vastuhagis väidab hageja, et 25.10.2016 teavitas kostjat, et paigaldustööd on tehtud puudustega. Esiteks, vastuhagi lahendamise seisukohalt on tegemist asjakohatu asjaoluga, kuna puudutab biopuhastusseadme paigaldustöid, mitte biopuhastusseadet ennast. Teiseks, põhjus miks hageja 25.10.2016 suvatses kostjale üldse kirjutada seisnes selles, et 09.10.2016 saatis kostja hagejale e-kirja ja tuletas hagejale meelde, et hagejal on seadme paigaldustööde arve jätkuvalt tasumata. Seega hakkas hageja otsima põhjuseid paigaldustöödes, et mitte tasuda kostjale esitatud arvet paigaldustööde eest. Isegi, kui hageja poolt 25.10.2016 saadetud e-kirjas tehtud avalduse mõte oleks olnud kostja teavitamine töös esinevatest puudustest, siis arvestades hageja poolt esitatud etteheidet, et osad paigaldustööd on jäänud tegemata, ei ole tegemist töödega, mis võiks mõjutada seadme nõuetekohast toimimist ega sihipärast kasutamist. Vastuhagis on moonutatud faktidest. Esiteks, käis kostja koha peal 10.01.2018, mil hagejaga kokkulepitult pidi kostja teostama vajalikud tööd 1,5 kuuse biopuhastusseadme kontrollperioodi läbiviimiseks. Teiseks, ei lõhkunud kostja biopuhastusseadet ära, vaid tööde käigus sai vigastada biopuhastusseadmest väljuv reovee äravoolutoru, mis oli koha peal võimalik kostja poolt välja vahetada uue toru vastu, mida kostja soovis teha, kuid millest hageja keeldus. Peale äravoolutoru vigastamist keeldus hageja edasistest töödest objektil ning toimus vaidlus teemal, kas väljavoolutoru vigastamisega on kogu seade katki või mitte, kus pooled jäid eriarvamusele. Hageja ei nõustunud üksnes uue reovee äravoolutoru paigaldamisega, vaid nõudis kostjalt tungivalt uut biopuhastusseadet. Kuna hageja ei olnud nõus tööde jätkamise lubamisega enne kui kostja ei ole hagejale täiesti uut biopuhastusseadet lubanud, siis kostja loobus hagejaga koha peal vaidlemisest ja heatahte märgina pakkus hagejale välja lahenduse, et annab hagejale täiesti uue biopuhastusseadme, millise paigaldab 16.01.2018 ja teeb kõik tööd otsast pihta objektil. Uus paigaldustööde tegemise aeg lepiti poolte vahel suuliselt kokku koha peal (10.01.2018). Seega oli hageja nõus kostja pakutud lahendusega 10.01.2018. 16.01.2018 kui kokkuleppe kohaselt läks kostja uut biopuhastusseadet paigaldama ja muid paigaldustöid tegema ning oli tellinud vajalikud kogused liiva ja killustikku, keelas hageja kostjal paigaldustööde tegemise ning seadis paigaldustööde tegemise tingimuseks kirjaliku töövõtulepingu sõlmimise ja tasukokkuleppe kirjaliku fikseerimise. 10.01.2018 objektil suulist kokkulepet sõlmides ei rääkinud hageja kordagi uue kirjaliku töövõtulepingu sõlmimise vajadusest või uuest tasukokkuleppest. Seega 16.01.2018 asus hageja uute ettekäänetega takistama paigaldustööde tegemist ja vaidluse võimalikku lahenemist ning seetõttu ei olnud hagejal ka õigust lepingust taganemiseks (VÕS § 101 lg 3). Vastuhagis viitab hageja kostja kompromisspakkumisele, võtmes et kostja oli kohe valmis teostama kõik paigaldustööd uuesti ja uue biopuhastusseadme paigaldama. Paraku oli tegemist juba teisese ja kostja poolse lõpliku kompromisspakkumisega, et saavutada õigusrahu vaidluses. Nimelt pakkus kostja 17.01.2018 hagejale esimese kompromiss lahenduse, kus asendatakse üksnes vigastada saanud väljavoolutoru. Kuna hageja seda pakkumist ei aktsepteerinud oli kostja vastutuleku korras, selleks et saavutada õigusrahu, nõus andma hagejale täiesti uue biopuhastusseadme. Kuid ka sellest pakkumisest hageja keeldus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning kohtule esitatud tõendite alusel tuvastatuks: 18.08.2016 tegi AugustEstfin OÜ (edaspidi hageja) Puidutee OÜ-le (edaspidi kostja) hinnapakkumise nr xxx biopuhastusseadme paigaldustööde teostamiseks (I kd tlk 42). Nimetatud hinnapakkumise alusel tellis kostja hagejalt reovee biopuhastusseadme, selle paigaldustööd ja käivitamise. Hinnapakkumise järgi oli seadme ja teenuste maksumus kokku 4 452,00 eurot, sealhulgas käibemaks (I kd tl 42). 19.08.2016 esitas hageja kostjale ettemaksuarve summas 1 548 eurot (sh käibemaks), mis on kostja poolt tasutud (I kd tlk 43). 23.08.2016 algasid reovee biopuhastusseadme paigaldustööd. 06.09.2016 esitas hageja kostjale parandatud kujul arve (mis kannab kuupäeva 30.08.2016) summa 2 588 euro tasumiseks (Id kt tl 43 pöördel), kuid nimetatud arve on kostja poolt tasumata. 20.03.2017 esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse 2 588,40 sissenõudmiseks ja 05.04.2017 esitas hageja hagi kostja vastu põhivõlgnevuse summas 2588,40 eurot ja viivise summas 1304,78 nõudes. 04.04.2018 esitas kostja hagejale avalduse lepingust taganemiseks (I kd tlk 182-184). 20.04.2018 esitas kosja hageja vastu vastuhagi põhivõlgnevuse summas 1908,00 eurot ja viiviste nõudes. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja täitis oma lepingust tulenevad kohustused kohaselt või mitte. Samuti selles, kas kostja poolt lepingust taganemine on kehtiv. Põhihagis hageja kui töövõtja nõuab lepingust tuleneva kohustuse - lepingujärgse tasu - maksmist, samuti viivist. Vastuhagis kostja tugineb tellija poolsele lepingust taganemisele töövõtja lepingurikkuse tõttu ning nõuab nii üleantud summa tagastamist ja kahju hüvitamist, samuti viivist. Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 1 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Hageja on leidnud, et poolte vahel on sõlmitud VÕS § 208 lg 1 tähenduses müügileping, mis seisneb kostjale biopuhastusseadme müümises ja VÕS § 635 lg 1 tähenduses töövõtuleping, mis seisneb biopuhastusseadme paigaldamises ja käivitamises. Kohus hagejaga ei nõustu. Kohus leiab, et poolte vahel on töövõtulepingust tulenev õigussuhe. VÕS § 208 lg 2 teise lause kohaselt käesolevas peatükis ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis) tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasumine. Kuigi hageja hinnapakkumine sisaldab nii biopuhastusseadme maksumust kui ka tööde maksumust, sealjuures biopuhasti maksumuseks on 1548,00 eurot (koos käibemaksuga)ja paigaldustööde ja transpordi maksumus on 2877,00 eurot (koos käibemaksuga) (I kd tl41-42). Sellest nähtub, et paigaldustööde maksumus oli oluliselt kõrgem kui seadme maksumus. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli hageja sooviks tellida biopuhastusseade koos paigaldustöödega, seega tellis hageja ühe tervikliku teenuse, mis hõlmas nii seadme ostu kui ka seadme paigaldamist. Vaidlust ei ole selle üle, et seade oli vaja kohale transportida, ühendada biopuhastusseadme külge teised seadmed ja toru, luua imbväljak ja teostada teised biopuhastusseadme paigaldamiseks vajalikud tööd. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pooled oleksid soovinud sõlmida eraldi müügilepingut ja töövõtulepingut. Kohus leiab, et hageja ja

kostja vahelise õigussuhte eesmärgist nähtuvalt hageja soovis tellida toimivat reoveesüsteemi ja seega tuleb poolte vahel sõlmitud lepingut käsitada ühtse õigussuhtena. Seega oli poolte vahel sõlmitud VÕS § 635 lg 1 tähenduses töövõtuleping. Hageja põhjendab oma nõuet esmajoones sellega, et hageja tegi kokkulepitud biopuhasti paigaldustööd, kostja jättis aga nende eest tasumata. Hageja väidab, et kostja ei ole õigel ajal ega piisavalt konkreetselt hagejat puudustest teavitanud, mistõttu on kostja kaotanud õiguse puudustele tugineda. Kostja arvates ei pea ta tellijana vastu võtma tegemata või mittenõuetekohaselt tehtud töid ega nende eest tasuma. Samuti väidab kostja, et ta on puudustest hagejale nõuetekohaselt teatanud. Kostja on taganenud poolte vahel sõlmitud lepingust VÕS § 116 lg 1 ja VÕS § 647 lg 1 alusel 04.04.2018 avaldusega, põhjendades taganemist sellega, et töövõtja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud. Hageja nõude rahuldamise eelduseks ehk töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks on VÕS § 637 lg kohaselt töö valmimine. Töö on valminud, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud. VÕS § 637 lg 4 sätestab sellest erandi, s.o. kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või töö loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 esimese lause järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Käesolevas juhul poolte vahel sõlmitud kokkulepe ei näinud ette tööde üleandmist üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Õiguskirjanduses on märgitud, et teatud tööde puhul on töö vastuvõtmine niivõrd tavaline, et seadus nõuab seda ka ilma eraldi kokkuleppeta. Selliseks lepinguks on eelduslikult alati ehitise töövõtuleping (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, M.in Käerdi, Võlaõigusseadus, kommenteeritud väljaanne III, lk 49). Kohus asub seisukohale, et ka biopuhastusseadme paigaldustööde vastuvõtmine tellija poolt on tavaline VÕS § 637 lg 4 tähenduses ja hageja kohustuseks on sellest tulenevalt tõendada, et ta on töö kostjale üle andnud. Õiguskirjanduses on märgitud, et töö vastuvõtmine kujutab endast tellijapoolset otsest või kaudset tahteavaldust, millega tellija avaldab, et töövõtulepingu kohaselt tegemisel kuulunud töö on tehtud, st töövõtulepingu alusel võlgnetud tulemus on saavutatud (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, M.in Käerdi, Võlaõigusseadus, kommenteeritud väljaanne III, lk 47). Riigikohus on märkinud, et kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta ka tõendama selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (Riigikohtu 2. märts 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p 19). Riigikohus on samuti leidnud, et kui tellija ei võta alusetult tööd vastu, on töövõtjal võimalik tõendada, et ta lepingulise töö valmis teinud ja andnud tellijale mõistliku aja selle vastuvõtmiseks. Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda vaid juhul, kui tal endal on rahaline nõue töövõtja vastu, mille ta tasaarvestab töövõtja tasunõudega (Riigikohtus otsus nr 3-2-1-89-08, p 22, 3-2-1-145-14, p 21). Samuti on Riigikohus on leidnud, et kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (Riigikohtu otsus nr 32-1-80-08, p 33). Vaidlust ei ole poolte vahel, et hageja alustas biopuhasti paigaldamisega 23.08.2016 ja lõpetas biopuhasti paigaldustööd 10.09.2016, kuid pooled ei ole kunagi tööde üleandmisevastuvõtmise akti vormistanud. Hageja ei ole ka kunagi kostjale üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks esitanud. 06.09.2016 on hageja edastanud kostjale parandatud kujul arve summas 2588 euro tasumiseks. Nimetatud arves on märgitud, et pretensioonide esitamise

tähtaeg 7 päeva (I kd tlk 44 pöördel ja 53). Sellest võib järeldada, et hageja luges, et hageja poolt on 06.09.2016 seisuga tööd valmis tehtud ja ta on soovinud tehtud tööd kostjale üle anda. Kohus ei nõustu aga hagejaga, et kostja on kaotanud õiguse pretensioonide esitamiseks, kui ta ei ole seda teinud 7 päeva jooksul arve saamisest. Hageja ei saa ühepoolset arvele märkida tähtaega 7 päeva pretensioonide esitamiseks, vaid sellises tähtaja peavad pooled eraldi kokku leppima, mistõttu ei ole kostja jaoks hilisemata pretensioonide esitamine välistatud. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (Riigikohtu 28. oktoobri 20018 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08,p 22). Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole kohtule esitanud selle kohta tõendeid, et hageja poolt teostatud biopuhasti tööd oleksid lepingukohased. Kohus tuvastab, et pärast hageja poolt kostjale biopuhastusseadme vastuvõtmiseks esitamist septembris 2016 on kostja 25.10.2016 e-kirjaga informeerinud hagejat, et teostatud tööd ei vastanud hinnapakkumises toodud kirjeldusele ja palus kokkulepitud tööd lõpuni viia. Kostja on küsinud hagejalt, miks ei vasta hageja poolt kirjapandu tegelikule olukorrale (hinnapakkumise) punktide 3, 4, 5, 6, 7, 8, ja 12 osas ja kirjas on välja toodud, et torustik vajub seoses puuduliku pinnase tihendamisega (I kd tl 53 pöördel). Selle peale saatis hageja kostjale 28.10.2016 vastuskirja, milles märgib, et on 06.09.2016 saatnud kostjale parandusarve ja sellel on märgitud pretensioonide esitamise tähtaeg, mis on möödunud. Samas kirjas kinnitab hageja, et jäid ära hinnapakkumise punktides 4, 6 ja 7 välja toodud tööd (I kd tl 53). 06.03.2017 on kostja esitanud hagejale nõudeavalduse kokkulepitud tööde teostamiseks (I kd tl 55-56). Hageja poolt esitatud hinnapakkumises on välja toodud tööde loetelu, mida hageja pidi tegema (I kd tl 42). Kuivõrd hinnapakkumine ei sätestanud konkreetseid kvaliteedinõudeid, siis kohaldub VÕS 88 lg 1 järgne keskmine kvaliteet. Vaidlust pole selle üle, et kostja tellis biopuhastusseadme paigaldusteenuse ning selles, et biopuhastusseade on ette nähtud olme ja sellele analoogiliste heitvete puhastamiseks. Kostja on selgitanud, et biopuhastusseadme paigaldamine on alternatiiv tsentraalse kanalisatsioonivõrguga liitumisele ning see on vajalik selleks, et puhastada inimeste igapäevase tegevuse tulemusena tekkinud vesi (tualeti, valamute, pesumasinate, nõudepesumasinate kasutamisest tekkinud vesi). Kostja eeldas, et peale tööde teostamist on tal biopuhastusseadet võimalik kasutada ning kogu olmevesi saab puhastatud. Järgnevalt annab kohus hinnangu kas kostja poolt teostatud tööd vastasid lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama § lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 641 lg 2 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ma mida töövõtja leping sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbekas, milleks seda liik tööd tavaliselt kasutatakse. Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaldamisel tuleb kontrollida: 1) sobivust tellija poolt silmaspeetud kasutusviisiks; 2) sobivust tavaliseks kasutusviisiks; 3) kvaliteeti. Töö lepingutingimustele vastavuse osas otsustades tuleb hinnata selle sobivust otstarbeks, milleks tellija tööd vajas, kui töövõtja sellisest spetsiifilisest kasutusviisist teadis. Kui töövõtulepingu sõlmimisel ei avaldata töövõtjale töö spetsiifilist kasutusviisi, tuleb töö lepingu tingimustele vastavuse kontrollimisel lähtuda selle tavalises kasutusviisist (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, M.in Käerdi, Võlaõigusseadus, kommenteeritud väljaanne III, lk 69).

Kostja väitel poole vahel oli sõlmitud kokkulepe, milliseid töid peab hageja teostama, lisaks sellele eeldas kostja, et hageja on oma valdkonna asjatundja ning hangib vajalikud load ja kooskõlastused seadme paigaldamiseks. Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja ei ole teostanud järgmisi hinnapakkumise punktides 6-8 ja 12 loetletud töid: biopuhastusseadme torustiku süvendit ei täidetud 30 cm liivakihiga; süvendi põhja ei kaetud 10-15 cm liivakihiga, sealjuures seda ei trambitud ja ei tasandatud; süvendi põhi täideti tihendamata pinnasega (mitte killustikuga), mille peale paigaldati torustik. Torustik vajub; süvendi põhja liiva peale ei pandud betoonplaati, biopuhastusseadet ei ankurdatud betoonplaadi külge; biopuhastusseadme ümber ei puistatud liiva ja seda ei trambitud iga 40 cm tagant; torustikku ei kaetud liivakihiga ja seejärel pinnasega; heakorratöid ei teostatud, paigalduskohta ei korrastatud ja samuti ei teostatud koristustöid. Lisaks sellele on kostja seisukohal, et biopuhastusseade ei tööta nõuetekohaselt, kuna kõik sektorid on täidetud fekaalidega, mis ei peaks sinna jõudma. Kostja hinnangul biopuhastusseade on paigaldatud valesti ja see ei tööta – seega ei ole teostatud töö kokkulepitud omadusi ja see ei vasta poolte vahel kokkulepitule. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas hageja poolt teostatud töös esinevad need puudused, mida kostja hagejale ette heidab. Kostja väidab, et hageja ei ole paigaldanud süvendi põhja betoonplaati ega ankurdanud biopuhastusseadet betoonplaadi külge (hinnapakkumise punktid 6 ja 7). Vaidlust ei ole selle üle, et betoonplaat oli hinnapakkumises nimetatud, kuid kostja ei ole seda paigaldanud. Pooled on erimeelt selles, kas betoonplaadi oleks pidanud üldse paigaldama. Hageja leiab, et betoonplaadi paigaldamata jätmise ning biopuhastusseadme betoonplaadi külge ankurdamata jätmise näol ei ole tegemist puudusega, kuna paigaldustööde käigus leppisid pooled kokku, et betoonplaati ei paigaldata. Hageja põhjendab seda sellega, et paigaldustööde käigus selgus, et geoloogiliselt oli kostja kinnistul olemas tugev paekivikiht, mille peale biopuhastusseade paigaldatakse, mistõttu puudus vajadus täiendava betoonplaadi kasutamiseks. Kohus leiab, et hageja väide justkui ei peaks paekivi pinnase puhul betoonplaati paigaldama, on hageja poolt tagantjärele otsitud ning vastuolus kõigi teiste kohtule esitatud tõenditega. Kohtule esitatud hageja enda veebilehel olevast fotost nähtuvalt betoonplaat paigaldatakse ka paekivi pinnase puhul (I kd tl 101). Nimetatud fotolt nähtub paekivi pinnaas ja betoonplaat, millele on paigaldatud biopuhastusseade. 15.04.2019 toimunud kohtuistungil kostja lepinguline esindaja palus näidata ka vastavat fotot hageja ja palus selgitada, miks siis sellel fotol on paekivipinnases betoonplaat. Hageja seaduslik esindaja A. V. on vande all ütluseid andes vastanud järgmist: „Võib-olla selles objektis, kus on pilt, tegi ekskavaator süvendi sügavamalt. Sellel pildid on süvend tehtud sügavalt ja kasutati betoonalust, et puhasti seisaks kõrgemal. Ma ei mäleta, miks seal tehti sügavalt, võib olla seetõttu, et ekskavaator saaks kiiremini lõhkumise lõpetada“ (II kd lk 89). Kohus nõustub kostjaga, et hageja seadusliku esindaja A. V.i vastus on sisult vastuoluline ning nähtub, justkui oleks I kd tlk 101 fotol kasutatud betoonplaati kõrgendina, mis kindlasti ei ole plaadi eesmärk. Vastupidiselt A. V.ile selgitas 15.04.2019 tunnistajana üle kuulatud asjatundja M. P. järgmist: „Betoonplaat on selleks, et see asi ei hakkaks pinnasevee või põhjavee toimel välja kerkima. Samuti ei olnud näha mahuti küljes ühtegi sellist elementi, millega oleks võimalik mahuti betoonplaadi külge ankurdada//Betoonplaat, mis tagaks selle stabiilsuse ja väldiks ülestõusu, peaks olema poole meetri paksune“. Lisaks selgitas M. P. järgmist: „Isegi kui plaat oleks seal olnud, siis seda kindlasti ei ole ankurdatud, kuna seda ei olnud näha. Selleks, et otsustada, kas ankurdusplaati on vaja, on vaja teada kui kõrgeks tõuseb pinnavesi. Paigalduse kohta ei olnud ühtegi dokumenti, mis Eesti ehitusseaduse järgi tuleb täita. Kui ei ole pinnasevee ülestõusvat jõudu ette karta, siis betoonplaati ei ole vaja. Meil ei ole kusagilt võtta sellist riiklikku registrit, kus oleks täpselt kirjas. Tean, et selles raojoonis on kehvalt kaitstud põhjavesi ehk see baas ei ole väga tihe. Ma ei oska öelda kuidas käitub pinnasevesi. Selleks on vaja uuringut ( II kd tlk

91)“. Kostja poolt kohtule esitatud asjatundja M. P. arvamuse kohaselt, mida kohus käsitleb TsMS § 272 lg 1 alusel dokumentaalse tõendina, on märgitud, et puhasti paigaldamisel pole järgitud puhasti tootja paigaldustööde kirjelduse punkte 6, 7, 8 ja 12. Tootja paigaldustööde kirjeldus on ebatäpne ja mahuti ankurdamise osas ei taga tühja mahuti püsivust maa- alusel paigaldusel. Mahuti pole ankurdatud. Paigaldamata on betoonplaat ja ankurduse kinnitusrihmad ( I kd tlk 149 pöördel-150). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et betooniplaadi paigaldmata jätmine ja biopuhastusseadme betoonplaadi külge ankurdamata jätmise näol on tegemist puudusega, sest betoonplaadi paigaldamata jätmisel võib seoses pinnaseevee tõusuga hakata biopuhasti maa sees kerkima. Nagu nähtub tunnistaja M. P. ütlustest puuduvad uuringud selle kohta, kuidas käitub pinnasevesi. Seega sellises olukorras ei oleks hageja tohtinud kindlasti jätta betoonplaati paigaldamata ja biopuhastusseadet betoonplaadi külge ankurdamata. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja seaduslik esindaja on mahuti paigaldamise ajal andnud nõusoleku betoonplaadi paigaldamata jätmiseks, ei tähenda, et tegemist ei oleks hageja poolt biopuhastusseadme paigaldamisel puudusega. Kostja on kohtumenetluse kinnitanud, et ta ei oleks mitte mingil juhul andnud nõusolekut seadme paigaldamiseks betoonplaadita, kui ta oleks teadnud kui vajalik on plaadi olemasolu ja seadme ankurdamine betoonplaadi külge. Vastavalt asjaolu hageja ei selgitanud ja otsustas omaalgatuslikult betoonplaadi paigaldamise ja ankurdamise töö ära jätta. Ilmselgelt oli hageja näol oma ala asjatundjaga, kes pidi teadma, kas betoonplaadi paigaldamine oli vajalik ja kostja näol on tegemist isikuga, kellel puudusid antud valdkonnas eriteadmised. Olukorras, milles kostjal puudusid eriteadmised ja hageja ei ole selgitanud kostjal betoonplaadi paigaldamise vajadust ja betoonplaadi paigaldamata jätmisega seotud ohtusid, ei saa hageja tugineda kostja nõusolekule jätta betoonplaat paigaldatama. Kostja väidab, et hageja ei ole biopuhasti ümber puistanud liiva ning seda iga 40 cm tagant trampinud (hinnapakkumis punkt 8). Hageja väitel asjaolu, et seadme ümber ei ole liiva, ei ole puuduseks. Kostja poolt kohtule esitatud asjatundja M. P. arvamuse kohaselt puhasti paigaldamisel ei ole kasutatud kaeviku tagasitäitmisel ümber mahuti perimeetri nõutavas mahus liiva. Tagasitäide on teostatud väljakaevatud kohaliku materjaliga (paerähane moreen), mis pole sobiv materjal tagasitäiteks ja võib vigastada plastimahutit) (I kd tl 149 pöördel-150). Kostja poolt tehtud fotodest nähtub, et seadme ümber ei ole liiva puistatud, sest fotodelt on näha, et mahuti ümber on muld (I kd tlk 97 ja 208). Samuti nähtub asjatundja M. P. poolt tehtud fotodest, et mahuti küljes on muld (II kd tl 81). Mahuti küljes ei oleks mulda, kui mahuti ümber oleks olnud liiv. 15.04.2019 toimunud kohtuistungil on tunnistaja M. P. andud järgmised ütluseid: „Silma paistis, et seal on paigaldusega midagi viltu, ei näinud liiva, mis nende puhul on hädavajalik/.../ Liiva ma seal ei näinud. Nägin liiva nii palju, mis oli torustiku all ja seda ka ei olnud piisavalt ei toru aluses ega toru tagasitäitmiseks/.../ Mahuti ümbruses ei näinud üldse liiva. Kui liiv oleks eraldi välja kaevatud, siis oleks seda kusagil näha olnud. Kui seade paigaldatakse, siis liiv tihendatakse 30 cm kaupa/.../Liiva tihendamiseks kasutatakse vibraplaati (või saabas). Kui liiva tihendamist ei tehta, tekivad vajumid kuna liiv jookseb koos veega alla. Jalgadega tihendamisel ei saavutata sellist tihedust nagu vaja. Tihendus peaks olema kontrollitav ja tuleb tellijale näidata seda on kontrollitud“ (II kd tl 90 pöördel-91). Seega biopuhasti ümber peab olema paigaldatud liiv, et vältida plastmahuti vigastamist ja liiv peab olema tihendatud selleks, et vältida vajumist. Seega kohtule esitatud fotodega, M. P. asjatundja arvamusega ja kohtuistungil tunnistaja M. P. poolt antud ütlustega on tõendatud, et biopuhasti ümber ei olnud paigaldatud liiva ning seda 40 cm tagant trambitud ja biopuhasti ümber liiva paigaldamata jätmise näol on tegemist puudusega biopuhasti paigaldamisel.

Kohus märgib, et eelnimetatud seisukohta ei lükka ümber hageja seadusliku esindaja A. V. poolt 15.04.2019 kohtuistungil antud ütlused, sest ta ei olnud objektil sellel ajal kui mahutit maasse paigaldati. Nimelt on A. V. selgitanud järgmist:“ Ma ei mäleta täpselt, mis kell ma lahkusin, kuid mäletan, et ekskavaator lõhkus maapinda. Mina liiva ei paigaldanud ja ei näinud seda, kuidas liiva sinna pandi“ (II kd tl 89). A. V. on II kd tl 67 oleva foto osas märkinud, et foto allosas on näha liiva (II kd lk 89 pöördel), kuid kostja seaduslik esindaja J. K. selgitanud, et see on fekaal. Nad läksid kopaga mitmeid kord pihta ja kaevamise käigus läks pragu sisse, kuna tööd tehti külma ilmaga (II kd tl 90). Kohus leiab, et II kd tl 67-68 fotodelt ei nähtu, et mahuti ümber on liiv. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei saa enda juhatuse liikme ütlustega, kes ise mahuti paigaldamise juures ei viibinud, tõendada, et väidetav liiv oleks nõuetekohased koguses paigaldatud. Kostja leiab, et torustik paigaldati tihendamata pinnasele ja pinnas vajub koos reoveega (hageja ei ole teostanud hinnapakkumise punktides 3 ja 12 märgitud töid). Kostja väitel, kas pinnase vajumise või ebakohase paigaldustöö tõttu on torustiku kalle muutunud negatiivseks. Hageja väidab, et torustiku kalle ei ole negatiivne. Kostja poolt kohtule esitatud asjatundja M. P. arvamuse kohaselt puhasti sissevoolutorustik on paigaldatud negatiivse kaldega või on hiljem tekkinud vajumiste mõjul toru kalle muutunud negatiivseks (I kd tlk 149 pöörde-150). Kostja poolt 08.04.2019 esitatud lisas 3 olevast videost nähtub, et toru on negatiivse kaldega ja pooled arutasid, kuidas seda oleks kõige mõistlikum ümber teha. Tunnistaja M. P. on andnud 19.04.2019 kohtuistungil järgmiseid ütluseid: “Negatiivset kallet ei tohiks üldse olla. Majast tuleval torul ei tohiks üldse negatiivset kallet olla. 40 cm pealt ei ole õige kallet mõõta, kuid visuaalselt on näha, et kalle oli negatiivne kalle või horisontaalne kalle. Negatiivse kaldega või horisontaalse kaldega võivad tekkida igasugused ummistused. Tema kalle ei tohi olla liiga suur, negatiivne ega null“. Hinnapakkumise p 12 kohta on M. P. selgitanud lisaks: „Hinnapakkumise punkt 12 – esiteks oleks pidanud tegema survekatse ja selleks peab olema koostatud protokoll koos tellijaga, teiseks kontrollida kaameraga, kas torustikus on kõik korras (kas langud ja asjad on korras) ja kolmandaks teha visuaalne kontroll ja siis teha geodeetiline kontroll. Teha teostusjoonis kui kõrgel on torustiku põhi alguses, keskel ja lõpus. Seda tehtud ei ole. Ma ei räägi ainult visuaalsest kontrollist. Torustiku mõõdistus on tegemata. Teostusdokumendid on koostamata (II kd tlk 91 pöördel). Hageja väidab, et torustik ei ole negatiivse kaldega. Nimetatud väiteid tõendab hageja juhatuse liikme A. V. poolt 19.04.2019 kohtuistungil vande all antud ütlustega, mille kohaselt torustik kontrolliti üle kameraalse sondiga, mis pandi majast torutikku biopuhasti suunas. Sama on A. V. selgitanud järgmist:“ Ma ei tea, mis kaldega sissevoolu toru oli, pean üle kontrollima. Kui meie töötajad hakkasid tööd lõpetama, siis olid torud vähemalt nullis Vastukaldega me tööd ei lõpeta./.../ Ma olen videot näinud, kuid negatiivse kaldega loodist ma seal ei näinud. Isiklikult mina ei ole mõõtnud. ( II kd tl 89)/.../ Seega ei teadnud hageja seaduslik esindaja A. V., millise kaldega oli torustik, ise ta mõõtmisi ei ole selle osas teinud. Sellest tulenevalt ei ole veenvad hageja väited, et torustik ei olnud negatiivse kaldega. Hageja ei ole teostanud torustiku kalde osas ühtegi katseprotokolli, ega seda kohtule esitanud, mistõttu ei ole hageja väited torustiku nõuetekohase paigalduse tõttu tõendatud. Isegi kui biopuhasti paigaldamise lõpetamise päeval ei olnud torustik negatiivse kaldega, siis pärast torustiku paigaldamist on see muutnud negatiivse kaldega ning seda võis mõjutada asjaolu, et torustiku all ja selle ümber ei olnud paigaldatud piisavas koguses liiva nagu nähtub tunnistaja M. P. poolt antud ütlustest (II kd tl 90 pöördel-91). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et seoses ilmse pinnase vajumisega või ebakohase paigaldustöö tõttu on torustiku kalle muutunud negatiivseks ja tegemist on puudusega biopuhasti paigaldamisel. Olukorras, kus torustiku kalle on negatiivne ei jookse reovesi mitte biopuhastiss, vaid see jookseb tagasi elamusse.

Kostja väidab, et imbväljaku kontroll-luuk on viltu. Kostja on nimetatud puudust soovinud tõendada fotoga (I kd tlk 209). Kohus märgib, et nimetatud fotol on asetud küll imbväljaku kontroll-luugile lood, kuid fotost ei nähtu, et imbväljaku kontroll-luuk oleks viltu. Isegi kui kontroll-luuk oleks viltu, oleks see väga vähesel määral viltu ja seda ei saa lugeda kohtu hinnangul puuduseks. Kostja väidab, et 230 V pinge all olev kompressoriruum on osaliselt täidetud veega. Kohus leiab, et nimetatud väide on leidnud tõendamist fotoga (I kd lk 213). Kohus nõustub kostjaga, et tegemist on puudusega, sest ilmselgelt ei tohi olla 230 V pinge all olev kompressoriruum olla täitunud veega. Kostja väidab, et hageja ei ole teostanud heakorratöid nagu oli ette nähtud hinnapakkumise punktis 14. Hageja vaidleb nimetatud väitele vastu. Kostja soovib oma väidet tõendada fotoga ( I kd tl 211). Kohus leiab, et nimetatud fotost nähtub mõneti liivane pinnas, kuid ei nähtu, et hageja oleks jätnud kinnistule suured liiva või mullahunnikud, ehitusmaterjalid vedelema. Seega leiab kohus, et eelnimetatud kostja etteheide hagejale ei ole põhjendatud. Hageja väidab, et fekaalid jooksevad imbväljakusse, reostades keskkonda. Kohtule esitatud fotost nähtuvalt fekaalid on jooksud imbväljakusse, põhjustades seal reostust (I kd tlk 103). Vabariigi Valitsuse 29. novembri 23 määruse nr 6 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ § 4 lg 1 sätestab, et pinnasesse juhitava heitvee reostusnäitajad peavad vastama lisas 1 esitatud piirväärtustele või reovee puhastusastmele. OÜ Keskkonnauuringute Keskuse poolt 03.07.2017 koostatud heitvee asukohaga xxx analüüsiaktist nähtuvalt eelnimetatud määruse ja akti võrdluse põhjal on ilmne, et heitvesi, mis on kostja kinnisasjal ei vasta määruses kehtestatud tingimustele (I kd tl114). Kui eelnimetatud määruse lisas 1 kehtestatud biokeemiline hapnikutarve tohib olla 40 m/gl, siis kostja poolt tellitud analüüsiakti kohaselt on see kostja kinnistul 470 m/gl, kui määrusega kehtestatud keemiline hapnikutarve tohib olla 150, siis kostja poolt tellitud analüüsiakti kohaselt on see kostja kinnistul 1000, kui määruse kohaselt heljuvainet tohib olla 35 mg/l, kuid analüüsiakti kohaselt on seda kostja kinnistul 489 mg/l jne. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt biopuhasti paigaldamises esinesid järgmised puudused: süvendi põhja ei ole paigaldatud betoonplaati ega ankurdanud biopuhastusseadet betoonplaadi külge, biopuhasti ümber ei ole puistanud liiva ning seda iga 40 cm tagant trambitud, torustik on paigaldatud tihendamata pinnasele ja pinnas vajub koos reoveega, mistõttu on torustiku kalle muutunud negatiivseks, 230V pinge all olev kompressoriruum on osaliselt kaetud veega ja fekaalid jooksevad imbväljakusse. Kostja väidab, et kõige olulisem puudus seisneb selles, et seade ei tööta. Kostja poolt kohtule esitatud asjatundja M. P. arvamuse kohaselt, mida kohus käsitleb TsMS § 272 lg 1 alusel dokumentaalse tõendina, on märgitud, et puhasti paigaldamisel pole järgitud puhasti tootja paigaldustööde kirjelduse punkte 6,7,8 ja12. Tootja paigaldustööde kirjeldus on ebatäpne ja mahuti ankurdamise osas ei taga tühja mahuti püsivust maa- alusel paigaldusel. Mahuti pole ankurdatud. Paigaldamata on betoonplaat ja ankurduse kinnitusrihmad. Puhasti paigaldamisel ei ole kasutatud kaeviku tagasitäitmisel ümber mahuti perimeetri nõutavas mahus liiva. Tagasitäide on teostatud väljakaevatud kohaliku materjaliga (paerähne moreen), mis pole sobiv materjal tagasitäiteks ja võib vigastada plastimahutit. Puhasti sissevoolutorustik on paigaldatud negatiivse kaldega või on hiljem tekkinud vajumiste mõjul toru kalle muutunud negatiivseks. Kokkuvõtvalt on asjatundja M. P. seisukohal, et AugustESTFIN OÜ pool teostatud tööd ei vasta olulises osas hinnapakkumisele nr xxx. Mahuti paigaldamisel on niivõrd olulised puudused, et nende kõrvaldamine ei ole ilmas sisuliselt uue ja korrektse paigaldustööta võimalik- Nõuetele mittevastava täitematerjali kasutamine (moreen) on puhasti

mahutit ilmselt kahjustanud ja seade ei ole seetõttu uueväärne ning võib ka korrektse paigalduse korral olla kasutuskõlbmatu (reovee lekked vigastatud kohtadest loodusesse (I kd tlk 149 pöörde-150). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et tulenevalt hageja poolt biopuhasti paigaldamise erinevatest puudustest biopuhasti ei tööta ning olmevesi reostab kostja kinnisasja ümbrust. Seega hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingu tingimustele, sest hageja poolt teostatud tööl ei olnud kokkulepitud omadusi ja seetõttu ei sobi töö selleks otstarbeks, milleks kostja seada vajas, nimelt inimeste igapäevase tegevuse tulemusena tekkinud olmevee (tualeti, valamute, pesumasinate, nõudepesumasinate kasutamisest tekkinud vesi) puhastamiseks. Riigikohus on leidnud, et tellija vabaneb tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. 04.04.2018 on kostja esitanud hagejale lepingust taganemise avalduse ja nõudeavalduse lepingu alusel saadu tagastamiseks ning kahju hüvitamiseks (I kd tlk182-185) Järgneval kontrollib kohus, kas hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Kohus märgib, et töövõtulepingu puhul on tellija VÕS § 101 lg 2 sätestatud õiguskaitsevahendite valikuõiguse üldpõhimõte oluliselt piiratud ning üldjuhul saab tellija töö lepingutingimustele mittevastavuse korral esitada esmalt üksnes lepingu täitmise nõude (VÕS § 646), mille suhtes muud õiguskaitsevahendid on reeglina sekundaarsed. Lepingust taganemine (VÕS § 116) ning kahju hüvitamise nõude esitamine täitmise asemel (VÕS § 115 lg 1,2) on reeglina võimalik alles pärast tellija poolt töövõtjale puudustega töö parandamiseks või uue töö tegemiseks täiendava tähtaja andmist ja selle tulutut möödumist või pärast töövõtja poolset (sh. õigustamatut) keeldumist töö parandamisest või uue töö tegemisest. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks pea olema sea õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Eeltoodust tuleneb, et töövõtulepingust taganemise õiguse tekkimise eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus. VÕS § 647 lg 1 kohaselt töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 644 lõikes 1 on sätestatud, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust selles teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja poolt biopuhasti paigaldamise tööd olid oluliste puudustega ning hageja poolt paigaldatud biopuhastusseade ei töötanud ning olmevesi reostab kostja kinnisasja ümbrust. Kohus leiab, et kostja on hagejat puudustest teavitanud mõistliku aja jooksul kui kostja puudustest teada sai. Vaidlust pole selle üle, et hageja asus paigaldustöid teostama 23.08.2016 ja lõpetas paigaldustööd 10.09.2016, kuid pooled ei ole kunagi tööde üleandmisevastuvõtmise akti vormistanud. 06.09.2016 on hageja edastanud kostjale parandatud kujul arve summas 2588 euro tasumiseks. (I kd tlk 44 pöördel ja 53). 25.10.2016 e-kirjaga kostja

informeeris hagejat, et teostatud tööd ei vastanud hinnapakkumises toodud kirjelduses ja palus kokkulepitud tööd lõpuni viia. Kostja on küsinud hagejalt, miks ei vasta hageja poolt kirjapandud tegelikule olukorrale (hinnapakkumise) punktide 3,4,5,6,7,8, ja 12 osas ja kirjas on välja toodud, et torustik vajub seoses puuduliku pinnase tihendamisega (I kd tl 53 pöördel). Seega seadme paigaldustööd lõpetati 2016 septembris ja esimene kirjalik etteheide laekus hagejale 2016 oktoobris. Hageja saatis 28.10.2016 vastuskirja, milles märgib, et on 06.09.2016 saatnud kostjale parandusarve ja sellel on märgitud pretensioonide esitamise tähtaeg, mis on möödunud. Samas kirjas kinnitab hageja, et jäid ära hinnapakkumise punktides 4, 6 ja 7 välja toodud tööd (I kd tl 53). 13.02.2017 esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, nõudes kostjalt 2 588 euro suuruse summas tasumist. 06.03.2017 on kostja esitanud hagejale nõudeavalduse kokkulepitud tööde teostamiseks. Nimetatud nõudekirjas on kostja välja toonud loetelu puudulikult või tegemata jäänud töödest ja andnud tähtaja kuni 13. märts 2017 teostatud tööde lõpuleviimiseks ja puuduste kõrvaldamiseks (I kd tl 55-56). Seega on kohus seisukohal, et kostja on mõistliku aja jooksul hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud ja on VÕS § 644 lg 2 kohaselt tööde mittevastavust ka piisavalt täpselt kirjeldanud. VÕS § 647 lg 1 kohaselt töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teadasaamisest. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on hagejat 25.10.2016 informeerinud, et teostatud tööd ei vasta hinnapakkumises toodud kirjeldusele ja palus tööd nõuetekohaselt ära lõpetada, keeldudes enne tööde teostamist tasu maksmast. Hageja ei olnud kuni lepingust taganemise avalduse esitamiseni 04.04.2018 puuduseid kõrvaldanud. Hageja on küll kostjale pakkunud võimalust, et teeb tööd uuesti, kuid on soovinud, et sellisel juhul jääksid käesolevas menetluses menetluskulud poolte endi kanda. Kostja ei ole sellega õigustatult nõustunud, sest kohtumenetluse algatas hageja ning kostjale olid sellega tekkinud olulised menetluskulud ning sellisel juhul oleks kostja tellinud biopuhasti paigaldamise turuhinnast oluliselt kallimalt. Seega kostja oli andnud hageja VÕS § 114 lg 1–s sätestatud täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks, kuid hageja ei olnud puuduseid kõrvaldanud. VÕS § 114 lg 1 esimese lause kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. VÕS § 114 lg 4 kohaselt kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. Kuivõrd 2 aasta jooksul biopuhasti paigaldamisest ei olnud hageja puuduseid kõrvaldanud, siis oli kostjal kohtu hinnangul 04.04.2018 õigus vastavalt VÕS § 116 lg 2 p 1 ja p 5 ning VÕS § 641 lg 1 p 1 ja 2 alusel lepingust taganeda. Kuna kostja on poolte vahel sõlmitud lepingust kehtivalt taganenud, siis vabaneb kostja hagejale lepingust tuleneva tasu maksmise kohustusest. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse summas 2588,40 eurot ja viivise nõudes rahuldamata. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki pool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Kostja on hagejale tasunud 1548,00 eurot vastavalt arvele nr 2016113 ning hageja nõuab asjaomase summa tagastamist VÕS § 189 lg 1 alusel. Hageja leiab, et nõue tuleb jätta

rahuldamata, sest kostjal ei ole võimalik enam lepingut kogu mahus tagasi täita, sest kostja on paigaldanud ise uue seadme ja vana seadme utiliseerinud. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Kohtule esitatud kostja poolt 04.04.2018 hagejale esitatud lepingust taganemise avalduse kohaselt on kostja teatanud hagejale, et hagejal on õigus ja võimalus võtta tagasi Puidutee OÜ kinnisasjale paigaldatud mittetöötav seade. Asjaomane seade tuleb eemaldada hiljemalt 10.04.2018 (I kd tlk 182-184.) 18.04.2018 saatis kostja esindaja hageja esindajale e-kirja, milles palus hagejale teatada, millal on hagejal kavas seade ära viia. Kostja esindaja e-kirja kohaselt paluti seadme äravedu teostada nädala jooksu ning leppinda aeg eelnevalt kokku kostja esindajaga. Ühtlasi hoiatas kostja, et kui hageja sellele kirjale ei vasta, siis on kostja sunnitud territooriumi korrastamiseks ja uute tööde tellimisega seonduvalt vastavad seadmed ja likvideerima Vastuseks sellele taganemisavaldusele ja kostja e-kirjale vastas hageja 20.04.2018, et kostja peab hagejale üle andma tervikliku biopuhastusssüsteemi ega tohi seda kuidagi kahjustada. Nimetatud e-kirjas palus hageja, et kostja seadme välja kaevaks. 23.04.2018 e-kirjas leidis kostja, et hageja peaks seadme välja kaevama, sest hageja on seadme paigaldanud (II kd tlk 61/1-61/4). Vaidlust pole selle üle, et hageja ei ole biopuhastusseadmele kostja juurde järele tulnud ega seda välja kaevanud. Seega kui hageja oleks olnud sellel ajal biopuhastusseadme tagasi saamisest huvitatud, siis oleks hageja ise seadme välja kaevanud. Hageja avaldas soovi puhastusseade tagasi saada alles 19.04.2019 toimunud istungil, seega 1 aasta pärast kostja poolt lepingust taganemist. Kohus leiab, et väita aasta aega hiljem, et hageja on siiski seadmest huvitatud, on ilmselgelt pahatahtlik. Kui hageja oleks olnud tegelikult ka seadmest huvitatud, siis oleks hageja tundnud ise vastavat huvi seadme vastu, mitte nõudnud kostjalt seadme väljakaevamist ja hagejale transportimist, milliseks tegevuseks oleks kostja pidanud tegema täiendavaid kulusid. VÕS § 85 lg esimene lause sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud asukohas. Kuna kostja oli tellinud hagejalt seadme ja paigaldustööd enda asukohas, st. kostja ei olnud ise seadmel hageja asukohas järel käinud, oli lepinguga kindlaks määratud asukoht käesoleval juhul kostja asukoht. Seega oli kostjal kohustus seade hagejale üle anda kostja asukohas. Asja materjalidest nähtuvat hageja aga ei soovinud seadmele järele tulla. Kohus nõustub kostjaga, et kuna hageja ei näidanud mingit huvi ülesse, et seade või selle osad kostja juurest ära viia, siis kuna kostjal oli vajalik paigaldada uus seade, mida sai teha asukoha poolest vaid samasse kohta, kuhu oli paigaldatud vana seade, siis ei saanud kostjalt eeldada, et hageja poolt paigaldatud seade jääb lahtikaevatud kujul lõpmatuseni kostja territooriumile kuni hageja otsustab sellele kunagi järele tulla. Kohus leiab, et hageja etteheide kostjale, et kostja ei ole teavitanud hagejat biopuhastusseadme välja kaevamist ja võimalusest sellele järele tulla, ei ole põhjendatud. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, kostja on suhelnud hagejaga biopuhasti väljakaevamise teemal ja palunud hagejal sellele järele tulla. Seda ei ole hageja aga teinud mõistliku jooksul. Seega on hageja tänaseks minetanud õiguse biopuhasti tagastamise nõudmiseks ja hagejal puudus õigus VÕS § 189 lg 3 alusel nõude biopuhastusseadme väärtuse hüvitamiseks rahas. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks VÕS § 189 lg 1 alusel välja mõista 1 538,00 eurot. Kostja on esitanud hageja vastu taganemisavalduse koostamisega seonduvate õigusabi kulutuste hüvitamise nõude summas 360,00 eurot. Kostja väitel on ta tellinud Advokaadibüroolt Sirel ja Partnerid õigusabi teenust seoses taganemisavalduse esitamisega ja kandnud sellega seoses õigusabikulusid kokku 360,00 eurot (3 töötundi, tunnihinnaga 120 eurot). Hageja leiab, et vandeadvokaadi poolt taganemisavalduse koostamiseks kulunud 3 tundi ei ole põhjendatud ja vajalik ajakulu. Samuti leiab hageja, et kostja oleks võinud ise koostada lepingust taganemise avalduse ja jätta advokaadi abi kasutamata.

Riigikohus on leidnud 05.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 18), et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kahju ei kuulub seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtule esitatud Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid OÜ poolt on hagejale esitatud 20.04.2018 arve summas 360,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 eurot, seega kokku 432,00 eurot (I kd tl 220). Kohtu hingul arvestades taganemiseavalduse ja nõudeavalduse koostamiseks kuluvat aega ja selle dokumendi pikkust ja sisu, siis on kostja poolt õigusabi eest tasumisele kuuluv summa on põhjendatud. Kohus leiab, et kostja poolt advokaadi abi kasutamine on ka õigustatud. Taganemiseavalduse koostamise ajal oli poolte vahel juba kohtumenetlus pooleli ja asja materjalidest nähtuvalt kostja suhtles hagejaga lepingulise esindaja kaudu. Kuna tegemist on keeruka õigusliku vaidlusega, siis oli õigustatud kostja poolt kaasata taganemisavalduse koostamiseks ja esitamiseks advokaadist esindaja. Käesoleval juhul on kostjale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest olukorrus, kus kostja on enam kui poolteise aasta jooksu palunud hagejal puudused kõrvalda, kuid hageja ei olnud võtnud ette konkreetseid samme olukorra lahendamiseks, ei jäänud kostjal üle muud kui teha kulutusi õigusabile lepingust taganemiseavalduse esitamiseks. Kui hageja oleks kõrvaldanud puudused biopuhasti paigaldamises, siis poleks olnud kostjal vajadust teha kulutusi õigusabile, et esitada lepingust taganemisavaldus. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 360,00 eurot Kostja on palunud hagejalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 1 908 eurot alates 11.04.2018. Kostja on esitanud hagejale avalduse lepingust taganemiseks, nõude lepingu alusel saadu tagastamiseks ning kahju hüvitamiseks tähtajaga 10.03.2018. Hageja ei ole oma kohustust nimetatud tähtajaks ega hilisemalt täitnud. Kohus leiab, et kostja viivisenõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohustus muutus sissenõutavaks 10.04.2018, seega peab hageja viivist tasuma alates 11.04.2018. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär, kohaldatakse lepingulist intressimäära. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutnud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja viivise alates 11.04.2018 kuni kohtuotsuse tegemise, so. 29.05.2019 summas 173,13 eurot (viivitatud päeva kokku 414, viivisemäär 0,021918 protsenti päevas ja viivise summa päevas 0,418192) ja alates 30.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni protsendina võlgnetavas põhinõudest vastavalt VÕS § 113 lg1 teises lauses sätestatud määral.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagi rahuldamata, rahuldab vastuhagi ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja põhivõlgnevuse 1908,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 173,13 eurot ja viivised alates 30.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni protsendina võlgnetavas põhinõudest summas 1908,00 eurot vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määral. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse ja vastuhagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata ja rahuldab täies ulatuses vastuhagi, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kand. Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.