2-19-122654
Kohtuasja number
2-19-122654
Määruse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2020, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi A K vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
Osaühing Aktiva Finants (rk 10746479)
Hageja esindaja: Marilin Palts (lepinguline esindaja) Kostja:
A K (ik XXX)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on Osaühingu Aktiva Finants hagi A K vastu võlgnevuse nõudes.
1(4)
2-19-122654 Hageja esitas kohtule seisukoha kompromissi osas, milles on kostja aadressiks märgitud Soome Vabariik. Kostja esitas kohtule e-kirja, mille kohaselt elab ta Soome Vabariigis.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 75 lg 1 alusel avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus tuvastas, et kostja asukoht maksekäsu avalduse andmete kohaselt on Narva-Jõesuu linnas. Pärnu Maakohtu 16. detsembri 2019 määruse andmetel ei ela võlgnik määratud aadressil. Võlgniku ema kinnitas 09. septembril 2019, et poeg elab Soomes, aadressi ei osanud öelda. Menetluses nr. 2-18-119654 on tehtud Soome Rahvastikuregistri päring, mille kohaselt on võlgniku elukoha aadressiks XXX. Soome Vabariigi kohus tagastas eelnimetatud aadressilt dokumendid 25. oktoobril 2019 märkega – dokumenti ei olnud ühe kuu jooksul alates selle kättesaamisest võimalik kätte toimetada. Kohus andis 17. detsembri 2019 määrusega hagejale tähtaja hagiavalduse kohtule esitamiseks ja sealhulgas kohtualluvuse põhjendamiseks. Hageja esitas kohtule hagiavalduse, milles on kostja elukohaks märgitud XXX. Hageja selgitas kohtule, et kohtualluvuse valikul on hageja lähtunud rahvastikuregistris olevast aadressist ning selle järgi on pädevaks kohtuks Viru Maakohtu Narva kohtumaja. Hageja esitas 24. jaanuaril 2020 kohtule seisukoha kompromissi osas, milles on kostja aadressiks märgitud XXX. Kostja esitas 24. jaanuaril 2020 kohtule e-kirja, mille kohaselt elab ta Soome Vabariigis aadressil XXX. Lisaks tuvastas kohus, et rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks XXX. E-maksuameti registris ja Töötajate registris puuduvad kehtivad andmed kostja töökohtade ja väljamaksmiste kohta Eesti Vabariigis. Kohus järeldab, et kostja praegune elukoht ei ole Eesti Vabariigis ning kostja tegelik elukoht on Soome Vabariigis. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1215/2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (nn Brüsseli I määrus, edaspidi BrI määrus). Peale hagiavalduse menetlusse võtmist tuvastas kohus, et kostja tegelik elukoht on välisriigis ning seega tuleb kontrollida tsiviilasja kohtualluvust rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, kas rahvusvahelise õiguse kohaselt kuulub asi Eesti kohtu pädevusse. Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahelistele suhetele tuleks kohaldada BrI määrus. Vastavalt BrI määruse art 17 p-le 1 c ja art 18 p-le 2 võib asjades, mis puudutavad lepinguid, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega, teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. 2(4)
2-19-122654 Esialgne võlausaldaja (E AS) on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Kostja on eraisik, kes ei sõlminud lepingut hagejaga lähtudes oma majandustegevusest. Järelikult on kostja puhul tegemist tarbijaga ning esialgne võlausaldaja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijaleping. Tarbijalepingute korral tulenevalt BrI määruse art 18 lg 2 võib tarbijat hageda selle liikmesriigi kohtusse, kus on tarbija alaline elukoht. Artikkel 18 on artikli 7 suhtes erand, kuigi lepingu täitmise kohaks on Eesti, tuleb teenuse osutajal esitada hagi tarbija elukohajärgsesse kohtusse. BrI määruse art 19 p 3 alusel käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Vastavalt BrI määruse art 25 p-le 1 võib sõltumata kostja alalisest elukohast esitada hagi selle liikmesriigi kohtusse, mille kasuks on poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe, välja arvatud juhul kui see kokkulepe on tühine. Kohus tuvastas, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe kohtualluvuse osas, mille kohaselt lahendatakse vaidlus kokkuleppe mittesaavutamisel kas Tarbijakaitseameti juures tegutsevas tarbijakaebuste komisjonis või Harju Maakohtus (vt. E AS teenuste kasutamise üldtingimuste punt 10.3). Seega on poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe Harju Maakohtu kasuks. Kohtu hinnangul ei ole poolte kohtualluvuse kokkulepe kooskõlas Eesti seadustega ning TsMS sätete alusel tühine. TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohtualluvuse kokkuleppe sõlmida üksnes vaidluseks, mis on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Praegune vaidlus ei ole seotud kostja majandus- või kutsetegevusega ning TsMS § 106 lg 1 p 1 alusel tühine. TsMS § 104 lg 3 sätestab, et sõltumata TsMS § 104 lõikes 1 sätestatust, kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui selles on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist (p.1) ning kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada (p.2). Kohu tuvastas, et kohtualluvuse kokkuleppe on sõlmitud enne vaidluse tekkimist ning kokkulepe ei ole see sõlmitud spetsiaalselt TsMS § 104 lg 3 p-s 2 nimetatud juhuks. Kohus leiab, et üldtingimuste punktis 10.3 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe on tühine.
3(4)
2-19-122654 Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks ka BrI määruse art 19 märgitud muud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda II peatüki 4. jao sätetest (s.o et kokkulepe on sõlmitud pärast vaidluse teket või et hagi on esitatud tarbija poolt). Arvestades et kostja on tarbija, tema alaline elukoht on Soome Vabariigis ning poolte kohtualluvuse kokkulepe on tühine, leiab kohus, et vastavalt rahvusvahelise kohtualluvuse sätetele ei ole Eesti Vabariigi kohus pädev tsiviilasja lahendama. Kõikide sätete kohaselt on pädevaks kohtuks Soome Vabariigi kohus. TsMS § 76 lg 1 kohaselt, kui kohus avastab pärast avalduse menetlusse võtmist, et asi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi. Kui asi allub mitmele kohtule, annab kohus asja üle ühele neist avaldaja valikul ning lähtuvalt TsMS § 75 lg 2, kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädeva asja lahendama. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohus selgitab hagejale, et tal on õigus esitada hagi kostja elukohajärgsele Soome Vabariigi kohtule. Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata /--/.Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Antud asjas ei ole kostja hagile vastanud, ning asja materjalidest ei nähtu, et kostjal võisid menetluskulud tekkida. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei anna kohus pooltele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks ning määrab, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.