Margo Klaar (eesistuja), liikmed Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing
Tsiviilasi
AB „Lietuvos Draudimas“ hagi OÜ Finnic vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.01.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Finnic apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
3738,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): AB “Lietuvos draudimas” (registrikood 12831829 Eesti filiaali kaudu), lepinguline esindaja jurist Kadri Ojamaa Kostja (apellant): OÜ Finnic (registrikood 11019161), lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Käbi Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Osaühing A-Ülevaatus (registrikood 11480500)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.01.2019 otsus osas, millega mõisteti OÜ-lt Finnic välja põhivõlg 3371,05 eurot ületavas osas, viivis 48,63 eurot ületavas osas ja viivis alates 15.11.2016 VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi põhivõlalt 3371,05 eurot ületavas osas ning jaotati menetluskulud. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 10.01.2019 otsus muutmata. 1(12)
AB „Lietuvos Draudimas“ hagi OÜ Finnic vastu kahju hüvitamiseks rahuldada osaliselt.
2.2.Välja mõista OÜ-lt Finnic AB “Lietuvos draudimas” kasuks 3371,05 eurot ja viivis 48,63 eurot. Alates 15.11.2016 mõista välja põhivõlalt 3371,05 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta 98,7% ulatuses OÜ Finnic ja 1,3% ulatuses AB “Lietuvos draudimas” kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali kaudu (hageja) esitas 29.09.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Finnic (kostja) 3565,88 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.11.2016 esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitise 3416,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 49,42 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt (3416,05 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 15.11.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.27.04.2016 toimus Harjumaal Rae vallas Lehmja külas Taevavärava tee 9 liiklusõnnetus, kus kostjale kuuluv sõiduk Ford Transit 350EF SCAB, reg nr xxx (sõiduk), mida juhtis D.G(isikukood xxxxxxxxxxx), sõitis tehnoülevaatuspunkti hoonest väljudes otsa tõsteuksele ja kahjustas seda. OÜ-le A-Ülevaatus kuuluva ülevaatuspunkti töötaja andis sõidukijuhile korralduse autosse istuda ja välja sõita siis, kui tõsteuks üles lastakse. Seejärel läks töötaja kontorist sõiduki tehnilist passi tooma, kui kuulis kõva raginat. Keegi tõsteuksega sellel ajal ei opereerinud, uks oli samas liikumatus asendis nagu ülevaatuse ajalgi.
3.Kuna sõidukil puudus 27.04.2016 kehtiv liikluskindlustus, on kahju hüvitamise kohustus viimasel kindlustusandjal. Viimane liikluskindlustuse poliis nr 1011818206 nimetatud sõidukile oli sõlmitud hageja poolt ning kehtis kuni 24.03.2016.
4.Liiklusõnnetuse tulemusena kahjustada saanud tehnoülevaatuspunkti hoone tõsteuksele tehti samal päeval avariiline remont, peale mida oli uks osaliselt kasutatav. Seejärel tegi Kinema OÜ hoone omanikule Alpter Invest OÜ-le tõsteukse taastamise hinnapakkumise 2(12)
4045,26 eurot, mille hoone omanik pärast tööde tegemist tasus. Hageja hüvitas hoone omanikule kahjustatud tõsteukse parandamise kulu 3371,05 eurot (käibemaksuta). Kahjustatud tõsteukse taastamiseks oli vajalik vahetada kogu uks. Kinema OÜ on kinnitanud, et tõsteukse taastamine kahju tekitamisele eelnenud olukorda ei olnud otstarbekas, kuna liiga palju olulisi elemente oli kahjustada saanud, sh käiguukse osa, jooksusiinid ja automaatika turvasüsteem. Kahjustatud tõsteust oleks saanud ka remontida, kuid ukse edasist töökindlust ja kulusid remondiks vajalikele varuosadele arvesse võttes ei olnud ukse taastamine Kinema OÜ hinnangul otstarbekas.
5.Hageja nimel esitas hageja koostööpartner 4PS OÜ kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, mille kulu hagejale oli VÕS § 128 lg 3 alusel 45 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidle asjaolu üle, et temale kuuluv sõiduk 27.04.2016 vaidlusaluse hoone tõsteukse vastu sõitis, kuid ei nõustu, et see toimus tema süül ja tema kahju eest vastutab, samuti ei nõustu kahju suurusega.
7.Tõsteukse kahjustamine ei olnud kostjast tingitud asjaolu ja kostja ei ole selle eest vastutav. Tehnoülevaatuspunkti töötaja sõitis autoga ülevaatuspunkti garaaži, tegi ülevaatuse ja andis kostja sõidukit juhtinud D.G korralduse autosse minna ja sellega välja sõita. D.G läks sõidukisse ja alustas väljasõitu vastavalt antud juhisele. Korraldus ei sisaldanud juhist oodata selleks ukse avanemist. Kuna tehnoülevaatuspunkti töötaja oli eksinud auto kõrguse hindamisel ja D.G olnud ka selge, et avatud ukse kõrgus on ebapiisav, sõitis auto kergelt vastu ust ja uks sai kahjustada. Seega oli õnnetusjuhtumi peamiseks põhjuseks ust opereerinud tehnoülevaatuspunkti töötaja hooletus, kes andis kostja sõidukit juhtinud isikule korralduse garaažist välja sõita, kuid ei avanud ust piisavalt. Tehnoülevaatuspunkti töötaja ei teinud D.G etteheiteid, ei nõudnud temalt seletuskirju ega esitanud pretensioone, mis näitab, et ka tema pidas juhtunut oma veaks.
8.Kahju tekkimise eest vastutab Osaühing A-Ülevaatus, kes kohtule esitatud vastuses kinnitas, et vaidlusalust tõsteust on kahjustatud ka kolmel muul korral. Osaühing A-Ülevaatus on kandnud varasemate sarnaste kahjustuste remondikulud, millest võib järeldada, et ta oli kahju tekkimises süüdi ka varasemalt.
9.Kahju suurus on ülepaisutatud. Hoone omanik mitte ei parandanud olemasolevat ust, vaid lasi hoonele paigaldada uue, teise tootja tõsteukse kõigi detailidega. Tõsteuksed koosnevad kergesti asendatavatest detailidest ja on seetõttu remonditavad, välja tuleb vahetada vaid need detailid, mis on tegelikult kannatada saanud. Seda ilmselt põhjusel, et nende uste kahjustamist tuleb ette. Kuigi varasemaid kahjustusi on remontinud Doorfiks OÜ, ei küsinud hoone omanik remondipakkumist ei Doorfiks OÜ-lt ega teistest konkureerivatest ettevõtetest. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tõsteukse remontimine olnuks kallim uue ukse ostmisest.
10.Kostja pöördus info ja pakkumise saamiseks Doorfiks OÜ poole, kes hindas ukse taastusremondi maksumuseks 956 eurot (käibemaksuta), mis on hagis väidetud kahjusummast oluliselt väiksem. Telefonivestluses väitis Doorfiks OÜ esindaja, et tõsteuks oli selgelt remonditav ja uue paigaldamiseks puudus igasuguse vajadus.
11.Hageja ei ole tõendanud, et 27.04.2016 juhtumi tagajärjed tingisid täiesti uue ukse paigaldamise vajaduse. Hageja esitatud arve kohaselt on uks vahetatud alles juulis 2016, 3(12)
kuid kahju tekkis aprillis 2016, millest järeldub, et tõsteuks oli kasutatav pärast kokkupõrget. Vastasel juhul ei oleks tehnoülevaatuspunkt saanud edasi töötada. Sõltumata liikluskindlustuse olemasolust ei pea kostja kellelegi hüvitama ebamõistlikke valikuid kahju saanud asja taastamiseks või puudulikku tööd kindlustusele esitatud nõude kontrollil. Lisaks on kostja seisukohal, et kuivõrd vaidlusalune viga saanud tõsteuks oli kasutuses aastast 2007, tuleb eeldada selle märkimisväärset kulumist kasutamise käigus. Arvestamata on jäänud hagejale või Alpter Invest OÜ-le jäänud vana ukse jääkväärtus.
12.Tegemist ei ole liikluskindlustusjuhtumiga, kuna juhtum toimus tehnoülevaatuspunkti garaažis. Seega ei kuulu seal toimunud kahjud hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse alusel ja hagejal puudus kohustus Alpter Invest OÜ-le tõsteukse vahetust hüvitada. Kolmanda isiku seisukoht
13.09.11.2017 kohtumäärusega kaasas Harju Maakohus kostja taotlusel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse Osaühingu A-Ülevaatus, kelle hinnangul on hageja tagasinõude tekitanud üksnes kostja enda käitumine, kuna kostja sõiduki juht oleks pidanud veenduma, et sõiduk mahub uksest välja, kuid ta ei teinud seda. Kostja rikkus keeldu kasutada sõidukit, millel puudus kehtiv liikluskindlustus. Maakohtu otsus
14.Maakohus rahuldas 10.01.2019 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks hüvitise 3416,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 49,42 eurot ning viivise põhinõudelt (3416,05 eurot) alates 15.11.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
15.Otsuse põhjenduste kohaselt puudus maakohtus vaidlus järgmiste asjaolude üle: • 27.04.2016 sõitis D.G kostjale kuuluva sõidukiga tehnoülevaatuspunkti hoonest väljudes otsa tõsteuksele ja kahjustas seda; • juhtumi toimumise hetkel puudus sõidukil kehtiv liikluskindlustus; • viimane liikluskindlustuse poliis sõidukile oli sõlmitud hageja poolt ja kehtis kuni 24.03.2016; • hageja on hüvitanud kostja sõiduki poolt tekitatud kahju summas 3371,05 eurot (käibemaksuta).
16.Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas tegemist oli liikluskindlustusjuhtumiga, kas kostja vastutab tekitatud kahju eest ning samuti kahju suuruse üle.
17.Maakohus tuvastas, et hageja on kostjale kuuluva kahju põhjustanud sõiduki viimase lepingu järgne kindlustusandja, kes oli kohustatud kahju hüvitama kahjustatud isikule. Hageja on kostjale kuuluva sõidukiga tekitatud liikluskahju hüvitanud.
18.Tegemist oli liikluskindlustusjuhtumiga, kuna vaidlusalune juhtum toimus tehnoülevaatuseks ettenähtud alal, mida saab pidada liikluskindlustusseaduse (LKindlS) § 8 lg 1 p 3 järgseks muuks sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutatavaks alaks. Tehnoülevaatuspunkti ala näol on tegemist kohaga, kuhu tavapäraselt sõidukiga sisenemiseks ja väljumiseks tuleb sõita ning kuivõrd tehnoülevaatuse läbimine on seadusega kohustuslik, saab viidatud kohta pidada tavapärase liiklusega kasutatavaks alaks. Lisaks on seadusandja LKindlS-s loetlenud kindlad kohad, kus liikluskindlustus ei kehti, kuid käesolev juhtum ei toimunud üheski LKindS § 8 lg-s 2 loetletud kohas. 4(12)
19.Maakohus leidis, et tunnistaja D.G, kes juhtis õnnetusjuhtumi toimumise ajal kostja sõidukit, kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt anti talle tehnoülevaatuspunkti töötaja poolt korraldus sõidukiga välja sõita ning uks oli juba avatud, ei kinnita tehnoülevaatuspunkti töötaja tegevuses ebaõiget käitumist. D.G sõnul tundus talle, et uks on piisavalt avatud. Kostja sõiduki juht oleks pidanud sõidu alustamisel olema hoolsam ja veenduma, et sõiduk uksest välja mahub, olenemata, kas talle anti sõidu alustamiseks vastav korraldus või mitte (liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2 ja § 33 lg 2 p 8). Kostja sõiduki juht ei järginud enne sõidu alustamist juhile seatud nõudeid, ei olnud sõidu alustamisel hoolikas ega ettevaatlik, jättes veendumata asjaolus, et tõsteuks on piisavalt lahti.
20.Tõendatud on põhjuslik seos kahju tekkimise ja sõidukit juhtinud D.G tegevuse vahel.
21.Asjakohatu ja oletuslik on kostja järeldus, et kahju tekkimise eest vastutab Osaühing AÜlevaatus, kuna vaidlusalust tõsteust on kahjustatud ka kolmel muul korral, mil Osaühing A-Ülevaatus on kandnud remondikulud. Tõsteuksel eelnevalt esinenud kahjustused ning nende remondikulude kandja ei puutu käesolevasse vaidlusesse ning selliste oletuste pinnalt ei saa teha järeldusi kahju tekkimise eest vastutava isiku osas.
22.Tõendatud on, et Kinema OÜ paigaldas hoone omanikule Alpter Invest OÜ-le uue tõsteukse kogumaksumusega 4045,26 eurot, mille hoone omanik pärast tööde teostamist tasus. Hageja hüvitas hoone omanikule uue tõsteukse kulu 3371,05 eurot (käibemaksuta). Kostja vastuväited kahju suurusele on paljasõnalised, põhjendamata ja tõendamata. Tunnistaja A.R, kes teostas kohapeal kahjustatud tõsteukse ülevaatuse ja ajutise remonditöö, 25.09.2018 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tõsteukse parandamiskulud olid uue ukse paigaldamisest suuremad. Kinema OÜ 28.12.2016 vastusega hageja järelpärimisele on tõendatud, et tõsteukse taastamine ei olnud otstarbekas, kuna liiga palju elemente oli oluliselt kahjustada saanud, sh käiguukse osa, jooksusiinid ning automaatika turvasüsteemid. Kuigi kahjustatud tõsteust oleks saanud ka remontida, ei olnud ukse töökindlust ja remondiks vajaolevate varuosade maksumust arvestades taastamine otstarbekas. Doorfiks OÜ hinnapakkumine on koostatud vaid kostja esitatud fotode põhjal, mistõttu ei saanud seda pidada lõplikuks, kuivõrd fotodelt ei pruugi kõik kahjustused näha olla. Nii ei nähtu Doorfiks OÜ hinnapakkumisest ka selliste vigastuste parandamine, mida Kinema OÜ kahjustunud tõsteuksel tuvastas, sh käiguukse osa, jooksusiinid ning automaatika turvasüsteemid.
23.Asjakohatu on kostja väide, et tõsteust ei oleks pidanud välja vahetama, kuna kahju tekkis aprillis 2016, kuid tõsteuks vahetati alles juulis 2016, millest kostja arvates järeldub, et tõsteuks oli ka pärast kahjustamist kasutatav. Tunnistaja A.R kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta teostas kohapeal remondi, millega saadi uks ajutiselt tööle, kuid tõsteuksed peavad vastama turvalisuse ja töökindluse nõuetele, mistõttu ei olnud ajutine remont piisav. Eeltooduga on tõendatud, et tõsteukse õnnetusjärgne seisukord ei olnud pikemaajaliseks edasiseks kasutamiseks piisav.
24.Kostja vastuväited, et arvestada tuleb ukse eelnevat kulumist, kuivõrd tõsteuks on kasutusel aastast 2007, ja jääkväärtust, sest uks jäi hageja või Alpter Invest OÜ kätte, ei ole põhjendatud. A. R i ütluste kohaselt olid vigastused olulised ning ilmselt mõningaid komponente saab taaskasutada, kuid see on väga väike osa. Kohtu hinnangul ei tõendanud kostja, mis osas peaks kahju suurus olema vähendatud nimetatud väidetele tuginedes. Samuti ei tõendanud kostja, et uks oli õnnetusjuhtumi ajaks niivõrd amortiseerunud, et 5(12)
oleks alus kahju hüvitist vähendada. Tunnistaja M. K ütlusega oli tõendatud, et tõsteuks oli enne juhtumit heas seisukorras ning kahjustusi ei olnud.
25.Lisaks tuleb kostjal hüvitada hagejale kahju, mis tekkis seoses kohtuvälise kahju hüvitamise nõude esitamisega kostjale hageja koostööpartneri 4PS OÜ poolt summas 45 eurot, kuna kulu on seotud käesoleva vaidlusega ning tegemist on otsese varalise kahjuga VÕS 128 lg 3 kohaselt.
26.Põhjendatud on ka hageja viivise nõue ja seda seadusjärgses määras. Apellatsioonkaebus
27.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.
28.Maakohus kohaldas ebaõigesti LKindlS § 8 lg 1 p 3. Juhtumi sündmuskohaks olev tehnoülevaatuspunkt ei ole tee ega muu sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutatav ala LKindlS § 8 lg 1 p 3 järgi ja tegu ei olnud seetõttu liikluskindlustusjuhtumiga. Maakohus ei arvestanud, et tehnoülevaatuspunktis toimuv liikumine on reguleeritud tehnoülevaatuspunkti operaatori poolt, s.t autod ei saa omal äranägemisel garaaži siseneda, seal liikuda või sealt väljuda. See on tavaline eraõiguslikule isikule kuuluv vara, mida juhuslikud liiklejad ei saa omal äranägemisel kasutada. Maakohtu viidatud LKindlS § 8 lg 2 tõesti ei nimeta eraldi tehnoülevaatuspunkti garaaži kohana, kus liikluskindlustus ei kehti, aga tegelikult toetab see säte oma sisult maakohtu omast erinevat tõlgendust. Nimelt nähakse seal ette rida erandeid seoses sellega, kui sõidukiga liikumine toimub kohas, mis on suletud või eraldatud. Tehnoülevaatuspunkt on selline suletud ja eraldatud koht. Tegu ei ole tavalise liiklusriski olukorraga, mis LKindlS eelnõu seletuskirja kohaselt on LKindlS § 8 lg 1 ja sellest erandeid sätestava § 8 lg 2 regulatsioonide aluseks.
29.Maakohus jättis kohaldamata VÕS §-d 1058 ja 1059. Tõsteuks on suurema ohu allikas, mille eest vastutab tõsteust kasutava ehitise omanik. Vastutuse aluseks on VÕS §-d 1058 ja 1059. Kui emb-kumb nimetatud sätetest on tõsteuksega seoses kohaldatav, lasub sõltumata süüst vastutus seoses ukse käitamisel tekkiva kahjuga ka omanikul endal. Kuivõrd tõsteuksele otsasõit seondus selle ebapiisava avatusega, pidanuks kohus hindama, kas sellega kaasnes ka hoone omaniku enda tsiviilvastutus. Hoone osa koos tõsteuksega teise isiku kasutusse andmisel ei kao sellega omaniku enda vastutus suurema ohu allika/ohtliku ehitise eest. Samuti ei saa kasutusse antud varale tekitatud kahju osas nõuda ehitise omanik hüvitist kasutussuhte välistelt isikutelt, kui kahju eest vastutab tõsteukse opereerijana isik, kellele ta oma vara kasutusse andis. Kui hoone omanik annab osa oma kohustustest (tagada ukse kasutamise ohutus) üle kolmandale isikule, kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132, mille kohaselt on kolmanda isiku vastutus juhtumi põhjustamise eest õiguslikult omistatav hoone omanikule. Alpter Invest OÜ on seega ise vastutav tõsteukse kahjustamise eest. Kui nõudeid ei saa esitada Alpter Invest OÜ, ei saa seda teha ka hageja, kelle nõue on omandatud hoone omanikult.
30.Maakohus jagas vääralt tõendamiskoormuse. Maakohus leidis, et kostja peab tõendama oma hagejast erinevaid seisukohti tekkinud kahju suuruse kohta, samuti seda, et uks oli kümne aasta pikkuse kasutuse käigus väärtust kaotanud. Tõendamiskoormust jagades ei ole maakohus arvestanud, et hageja ei kaasanud kostjat kahju käsitlemise protsessi ning 6(12)
vaatamata kohtu abi kasutamisele info saamiseks, ei töötanud hageja ega nõude esialgne omanik Alpter Invest OÜ vähimalgi määral kaasa selleks, et teha kostjale võimalikuks tõendamistoimingud seoses kannatada saanud uksega. Kostjal puudub juurdepääs kahjustatud tõsteuksele, et kontrollida ja hinnata selle vigastusi. Kostja sai alles pärast ukse demontaaži ja kahju hüvitamist hagejalt teada, et teda peetakse ukse kahjustamise eest vastutavaks. See teadmine saabus 23.08.2016 tagasinõude avaldusega.
31.Kinema OÜ 09.08.2017 kirja kohaselt jäi uks Alpter Invest OÜ-le. Alpter Invest 27.04.2018 kohtunõude vastuse kohaselt jäi uks hoopis hagejale. Mitte keegi eelnimetatuist ei ole andnud mingisugustki infot, kus tõsteuks täna on. Ukse vigastuste täpse esiletoomise ja tõendamise võimalus ning seetõttu ka koormus peab hea usu põhimõttest lasuma hagejal või Alpter Invest OÜ-l, sest tekkinud olukord (ukse kadumine ja kostja kaasamata jätmine) on hageja tegevuse tulemus. VÕS § 489 lg 1 kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemine eelkõige kindlustusandja kohustus.
32.Autoga tõsteuksele otsasõidu põhjustas kolmanda isiku töötaja ebaõige korraldus ja tõsteukse ebapiisav avamine. Maakohus vähendas tehnoülevaatuspunkti kui teenuse pakkuja vastutuse ohutu teenuse pakkumise eest nullini, mis ei lähe kokku kehtiva õigusega. Ebamõistlik ja tühine oleks tüüptingimus, mille kohaselt teenusepakkuja annab küll kliendile korraldusi, kuid kui need osutuvad ekslikuks ja toovad kaasa kahju, siis vastutab selle eest vaid klient. Asjas ei ole tuvastatud, et kolmanda isiku tehnoülevaatuspunkti tõsteukse asend oli täiesti ilmselt ebasobiv sealt väljumiseks ning D.G pidi aru saama, et talle antud korraldus on ilmselt ekslik, millisel juhul saaks rääkida vaid autojuhi süüst. Maakohus oleks pidanud hindama, kas süüdi võis olla ka kolmas isik teenuse pakkujana. Maakohtu otsus on selles osas põhjendamata.
33.Juhtumi ajal kehtinud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määrus nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ sisaldas lisa 2 „Nõuded ülevaatuspunktile“ p-st 3 tuleneb, et ülevaatuse ajal ei tohi sõiduki ülevaatusele esitanud isik viibida sõidukis ja tehnoülevaatusel tuleb tagada (kliendi) ohutus. Andes D.G enne tehnoülevaatuse lõppu korralduse sõidukisse istumiseks ja väljasõiduks rikkus kolmas isik ohutusnõuet, et tehnoülevaatuse ajal ei tohi sõiduki ülevaatusele esitanud isik sõidukis viibida. Kui D.G anti tehnoülevaatusel korraldus sõidukisse istumiseks, võis ta eeldada, et tehnoülevaatus on läbi viidud ning tema ülesanne on garaažist välja sõita. Maakohus ei arvestanud kolmanda isiku rolli hinnates, et tehnoülevaatuse ajal sõiduki juhile korralduse andmine D.G tehnoülevaatuspunktist väljasõiduks rikkus tehnoülevaatust reguleerivaid norme.
34.Hageja nõutav hüvitis ei vasta tegelikule kahjule. Maakohus nõustus kahju osas täielikult hageja seisukohtadega, mis puudutavad kahju ulatust, suurust ja selle hüvitamise mõistlikke viise. Kostja hinnangul ei õigustanud tõsteukse kahjustused selle välja vahetamist, kuna uks oli remonditav. Kostja eeldas, et kui asjaga on tegelenud elukutseline kahjukäsitleja, kajastavad fotod tõsteuksele tekkinud vigastusi. Fotode pinnalt palus kostja hinnapakkumist Doorfiks OÜ-lt, kes on sama tehnoülevaatuspunkti tõsteuksi remontinud korduvalt. Hageja ei esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, kui palju oleks läinud maksma tõsteukse remont. Maakohtu otsus kahju osas põhineb sisuliselt ainult tunnistaja A. R ütlustel ja tema tehtud pakkumisel uue ukse kohta, arvestamata seejuures kriitiliselt tema tööandja Kinema OÜ huvi kaitsta nende 7(12)
endi soovitust asendada varasem „Hörmanni“ tõsteuks Kinema OÜ toodetuga. Maakohus oleks pidanud tuvastama, millised täiendavad vigastused ei ole Doorfiks OÜ pakkumises arvestatud ja kui ei ole, siis millisel moel need pakkumist muudaksid. Maakohus leppis väga kergelt üldiste viidetega pikaajalisele töökindlusele jms, mis peaks õigustama ukse soetamise ja remondi 3,5-kordset hinnavahet.
35.Kahju suuruse hindamisel tuleb arvestada, et kokkupõrge oli nii kerge, et kostja auto ei saanud mingisuguseid kahjustusi. Tõsteuks ei olnud juhtunu ajal liikumises, mistõttu ei ole arusaadav, mis detailid ja millisel moel said põhjalikult katki minna. Katki pidid aga minema suurem osa vana ukse detailidest, sest vaid see saaks põhjendada, miks on remondi asemel odavam panna ette teise firma täiesti uus tõsteuks.
36.Kinema OÜ 09.08.2017 kirja kohaselt esitas Alpter Invest OÜ tellimuse alles 07.06.2016, pärast seda, kui uue ukse paigaldusega oli nõustunud hageja ning väljastanud selle kohta 23.05.2016 garantiikirja. Viivitamine viitab, et tõsteuks võis olla suures osas töökorras. Vana uks oli alates otsasõidust kuni asendamiseni kasutuses ca kolm kuud.
37.Uus uks ei olnud odavaim võimalik. Alpter Invest OÜ ega hageja ei küsinud ühtegi alternatiivset pakkumist mõnelt Kinema OÜ konkurendilt uue ukse tarnimiseks ja paigalduseks.
38.Kahjust ei arvatud maha vana ukse jääkväärtust. Kahjusumma arvestamisel ei arvestatud, et demonteeritud uks jäi lõpuks hageja valdusse. Ka tunnistaja A. R möönis ütlusi andes, et mingisugune jääkväärtus võis vanal tõsteuksel olla.
39.Kahju hüvitamisel ei arvestatud ukse kasutusest tulenevat kulumist ja väärtuse kadu. Uue ukse maksumusest tulnuks kahju hüvitamisel vähemalt pool maha arvata. Ukse juhuslik kahjustamine ei tähenda, et omanik peaks pääsema loomulikust kulust selle vahetamiseks seoses eluea lõppemisega.
40.Kolmanda isiku 25.04.2018 ja Alpter Invest OÜ 27.04.2018 kohtunõude vastuste kohaselt oli konkreetsele uksele otsa sõidetud vähemalt kahel korral nii, et seda on tulnud remontida. Ka see ei saanud ukse väärtust kuidagi tõsta. Vastustaja seisukoht
41.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
42.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja põhivõla enam kui 3371,05 eurot, viivise 48,63 eurot ületavas osas ja viivise alates 15.11.2016 VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi põhivõlalt 3371,05 eurot ületavas osas. Samuti tuleb tühistada menetluskulude jaotus. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata.
43.Esmalt käsitleb ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohtu otsus kuulub tühistamisele. Hageja esitas kostja vastu muuhulgas nõude 45 euro saamiseks VÕS § 128 lg 3 järgi hageja poolt 4PS OÜ-le makstud kostjale kohtuväliselt nõude esitamise kulu hüvitamiseks. Kuna apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse kogu ulatuses, siis kontrollib kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ka eeltoodud osas.
8(12)
44.Kolleegium leiab, et hagejal kui kindlustusandjal puudub õiguslik alus, et nõuda kostjalt kahju kohtuväliseks nõudmiseks tehtud kulude hüvitamist. Sellist õiguslikku alust ei nähtu ka maakohtu otsusest. Maakohtu viidatud VÕS § 128 lg 3 kui otsest varalist kahju defineeriv norm ei anna hagejale nõudeõigust. Seetõttu on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi.
45.Hageja tugineb kostja vastu nõuet esitades eelkõige sellele, et tal on nõue kostja vastu LKindlS § 52 järgi, mille kohaselt kindlustusandjal on õigus välja nõuda kindlustusjuhtumi toimumise tõttu hüvitatud kahju üksnes käesolevas jaos sätestatud alustel ja tingimustel. Eeltoodud säte on analoogne VÕS § 492 lg-ga 1, mille kohaselt läheb kindlustusandjale tema hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-17-13363 tehtud lahendis selgitanud, et viidatud sätte alusel ei saa kahju kindlakstegemise kulu hüvitamise nõue hagejale üle minna, kuivõrd tuvastatud asjaoludel ei ole kindlustusvõtjal sellist kahju tekkinud. Sama olukord on ringkonnakohtu arvates ka kohtueelselt kahju hüvitise nõudmiseks tehtud kuludega. VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle identiteeti, s.t nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on (vt Riigikohtu 22.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 11). Kahju hüvitamise nõude esimeseks eelduseks on kahju tekkimine ehk varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 21; 03.03.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 22). Tuvastatud asjaoludel ei ole isik, kellele kahju hüvitati, kulutusi kahju hüvitise nõude kohtueelselt sissenõudmiseks kandnud. Kohtueelselt kostjale nõuet esitades ja selleks kulusid kandes on hageja tegutsenud enda huvides ja kulusid teinud oma riisikol. Seetõttu ei saa selline nõue LKindlS § 52 järgi kindlustusandjale ka üle minna.
46.Kolleegiumi arvates ei saa hagejal olla esitatud asjaoludel kostja vastu nõuet ka muul õiguslikul alusel. Kostja ei ole esitatud asjaoludel rikkunud hageja õigusi, mis annaks aluse esitada deliktilise kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 alusel või nõuda hageja õiguse rikkumisega saadu hariliku väärtuse hüvitamist.
47.Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 45 eurot ja viivise sellelt summalt.
48.Ülejäänud nõude lahendamise osas võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged.
49.Ringkonnakohus nõustub kostjalt 3371,05 euro ja sellelt summalt viivise väljamõistmise osas maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud väiteid ja maakohus on neid otsuses käsitlenud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 9(12)
50.Ebaõige on apellandi väide, et tõsteust, mille vastu kostja auto sõitis, saab käsitleda suurema ohu allikana. VÕS § 1056 lg 1 järgi kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik ja lg 2 järgi asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. Suurema ohtu allikaga kahju põhjustamine tähendab suurema ohu allikale iseloomuliku riski, s.o suurema ohu allikale kui asjale või tegevusele iseloomuliku kõrgendatud ohtu realiseerumise tagajärjel kahju tekkimist (Riigikohtu 18.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-127-07 p 11; 02.03.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1161-10 p 11). Tõsteuks ei ole suurema ohu allikas ka VÕS § 1058 või § 1059 järgi. Kolleegiumi arvates ei ole kostja esile toonud tõsteukse spetsiifilisi omadusi, millest saaks järeldada, et tõsteuks oleks käesolevas vaidluses esiletoodud asjaolude järgi evinud kõrgendatud ohtu. Kahju ei tekkinud mitte tõsteuksest lähtuva ohu tõttu, vaid kostja kaubik sõitis vastu poolavatud ust.
51.Maakohus lahendas vaidluse VÕS § 1043 järgi, tuvastades mh ka kostja töötaja süü ja kahju tekitamise õigusvastasuse. Kolleegium leiab, et Alpter Invest OÜ-le kuulunud hoones kaubikuga vastu tõsteust sõites oli kostja suurema ohu allika valdaja, kuna kaubikut juhtis kostja töötaja (TsÜS § 132), millele kostja vastu vaielnud ei ole. VÕS § 1057 lg 1 kohaselt mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Asjaolusid, mis välistaks TsÜS § 1057 lg 1 järgi kostja vastutuse, esile toodud ei ole. Kahju tekitaja süü ega kahju tekitamise õigusvastasus ei ole suurema ohu allika valitseja, sh mootorsõiduki otsese valdaja, riskivastutuse tekkimise eelduseks (Riigikohtu 10.02.1997 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-97). Samas on Riigikohus selgitanud, et kahju tekitamine mootorsõiduki poolt on hinnatav lepinguvälise kahju põhjustamisena. Sellisel juhul on võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes VÕS § 1043 alusel kui ka auto valdaja riskivastustusele tugines VÕS § 1057 järgi. Samuti võib mõlemal juhul kohus kahjuhüvitist poole taotlusel VÕS §-de 139 ja 140 alusel piirata (Riigikohtu 27.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-14 p 11).
52.Kolleegium ei nõustu apellandiga, et tegemist ei ole liikluskindlustusjuhtumiga, kuna kahju ei tekitatud sõidukitele tavapäraselt liikluseks kasutataval alal (LKindlS § 8 lg 1 p 3). Kahju tekkis olukorras, kus kostja autojuht sõitis kaubikuga välja tehnoülevaatuse ruumist. Tehnoülevaatuse ruumi kasutatakse sõidukite ülevaatuseks ja seda saab lugeda tavapäraselt liikluseks kasutatavaks alaks. Asjaolu, et sinna sisse ja sealt välja sõites annab juhiseid tehnoülevaatuse töötaja, ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Eeltoodut kinnitab muuhulgas LKindlS § 8 lg 2 p 1, mille kohaselt on liikluskindlustusjuhtumiks liinivedusid tegevale parvlaevale peale- ja mahasõit, kus tavapäraselt korraldusi annab liinilaeva personal. Samuti ei ole oluline see, kellele ülevaatuspunkt kuulus.
53.Hageja on Alpter Invest OÜ-le kahju hüvitanud ja hageja esitas kostja vastu nõude LKindlS §-de 52 ja 55 järgi, mille kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui 10(12)
kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni LKindlS § 3 lg-s 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Pooled ei vaielnud selle üle, et pooltevaheline liikluskindlustusleping oli lõppenud kuu aega enne kahju tekkimist.
54.Kahju ja selle suuruse osas on maakohus õigesti jaganud tõendamiskoormise. Hageja on tõendanud kahju tekkimist ja selle suurust. Kui kostja väitis, et kahju on väiksem, tuli seda TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada kostjal. Hagejal ei olnud kohustust kaasata kostjat kahju suuruse kindlakstegemise toimingutesse. See, et tõsteuksele oli ka varem (2013. aastal) kahel korral otsa sõidetud ja, et ust kasutati pärast kostja poolt kahju tekitamist veel üle kuu aja enne kui see välja vahetati, ei tähenda, et kahju poleks tekkinud või see oli tegelikult väiksem. Kostja väited selle kohta, et uks oli remonditav, on jäänud paljasõnalisteks. Maakohus on hinnanud tõendeid ja tuvastanud õigesti, millised vigastused olid tõsteuksel. Tunnistaja A. R ütlustest tulenes, et remont oleks läinud kallimaks ega oleks taganud, et uks on edaspidi töökorras ja turvaline (II kd, tl 40). Alpter Invest OÜ poolt uue tõsteukse tellimine alles pärast seda, kui hageja oli otsustanud kahju hüvitamise, ei tähenda, et kahju oleks olnud võimalik kõrvaldada ukse remontimisega või et tegelik kahju oleks olnud väiksem. Samuti pole maakohus eksinud OÜ Doorfiksi pakkumise hindamisel. Väited ukse jääkmaksumuse ja kulumi kohta on jäänud paljasõnalisteks ja oletuslikeks ning seetõttu ei saanud maakohus nendega arvestada.
55.Samuti ei anna kaebuse väited alust, et muuta maakohtu järeldusi kahju tekkimise asjaolude kohta. Tõendamata on see, et kahju tekkis kolmanda isiku töötaja ebaõigete korralduste tõttu. Esiteks on tõendamata asjaolu, et tehnoülevaatuspunkti töötaja oleks andnud korralduse pooleldi avatud uksest välja sõita ja teiseks isegi siis, kui selline korraldus oleks antud, oleks kostja töötaja pidanud veenduma, et sõita on ohutu. Kuigi kolleegium nõustub apellandiga, et tehnoülevaatuspunktis tuleb isikul, kellele teenust osutatakse, järgida tehnoülevaatuse teostaja korraldusi, kuid liiklusvahendi juht peab sellele vaatamata olema hoolas ja tagama, et sõitmine oleks ohutu. Kui tehnoülevaatuse lõpus lubab ülevaatuse teostaja minna autojuhil autosse, ei tähenda see, et juht võiks veendumata väljasõidu ohutuses tehnoülevaatuspunktist lahkuda. Apellandi väited tehnoülevaatuspunkti töötaja tegevuse kohta ei anna alust, et vähendada VÕS §-de 139 või 140 alusel hüvitise suurust.
56.TsMS § 652 lg 4 kohaselt asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Asjaolud tehnoülevaatuse teostamise ja tehnoülevaatuse teostajate tegevuse kohta viitega Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määrusele nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ esitas kostja esmakordselt apellatsioonkaebuses. Kostja ei ole põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik väiteid esitada maakohtule. Hageja ei ole väljendanud vastuses apellatsioonkaebusele selgesõnalist nõustumist esitatud asjaoludega. Eeltoodu tõttu jätab kolleegium esitatud asjaolud tähelepanuta.
57.Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb TsMS § 163 lg 1 11(12)
ja 167 lg 1 järgi jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluskuludest 98,7% kostja kanda ja 1,3% hageja kanda. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava otsuse või määruse jõustumist.