2-16-122492 AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali hagi OÜ Finnic vastu kahju hüvitamise nõudes 3 738,75 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaal (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn), lepinguline esindaja jurist Kadri Ojamaa (4PS OÜ, e-post: [email protected]) Kostja OÜ Finnic (registrikood 11019161, asukoht Laki 28, 12915 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Käbi (Advokaadibüroo Heringson GLO, e-post: [email protected]) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Osaühing AÜlevaatus (registrikood 11480500, asukoht Fosforiidi 14, 74114 Maardu, e-post: [email protected]) 25.09.2018 Hageja lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Käbi Kolmanda isiku seaduslik esindaja A S
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Rahuldada AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali hagi OÜ Finnic vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt OÜ Finnic hageja AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaal kasuks kahju hüvitis summas 3 416,05 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 49,42 eurot.
3.Välja mõista kostjalt OÜ Finnic hageja AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaal kasuks viivised põhinõudelt (3 416,05) alates 15.11.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult
teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.01.11.2016 (TsMS § 486 lg 2) esitas hageja AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal Harju Maakohtule hagi kostja OÜ Finnic vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.16.11.2016 kohtumäärusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse.
3.09.11.2017 kohtumäärusega kaasas Harju Maakohus kostja taotlusel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse Osaühingu A-Ülevaatus. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub mõista kostjalt välja kahju hüvitis summas 3 416,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 49,42 eurot ning edasiulatuvad viivised põhinõudelt (3 416,05 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 15.11.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.27.04.2016 toimus xxxx vallas xxxx külas xxxx tee xxxx liiklusõnnetus, kus kostjale kuuluv sõiduk xxxx (reg nr xxxx), mida juhtis D G (isikukood xxxx), sõitis tehnoülevaatuspunkti hoonest väljudes otsa tõsteuksele ning kahjustas seda. Ülevaatuspunkti töötaja andis sõiduki juhile korralduse autosse istuda ja välja sõita siis, kui tõsteuks üles lastakse. Seejärel läks töötaja kontorist sõiduki tehnilist passi tooma, kui kuulis kõva raginat. Keegi tõsteuksega sellel ajal ei opereerinud, uks oli samas liikumatus asendis nagu ülevaatuse ajalgi.
6.Kuna nimetatud sõidukil puudus 27.04.2016 kehtiv liikluskindlustus, on kahju hüvitamise kohustus viimasel kindlustusandjal. Viimane liikluskindlustuse poliis, nr 1011818206, nimetatud sõidukile oli sõlmitud hageja poolt ning kehtis kuni 24.03.2016.
7.Liiklusõnnetuse tulemusena kahjustada saanud tehnoülevaatuspunkti hoone tõsteuksele teostati samal päeval avariiline remont, peale mida oli uks osaliselt kasutatav. Seejärel tegi xxxx OÜ hoone omanikule xxxx OÜ tõsteukse taastamise pakkumise summas 4 045,26 eurot, mille hoone omanik pärast tööde teostamist tasus. Hageja hüvitas hoone omanikule kahjustatud tõsteukse parandamise kulu käibemaksuta summas 3 371,05 eurot. Kahjustatud tõsteukse taastamine tähendab antud juhul, et vajalik oli vahetada kogu uks. xxxx OÜ on kinnitanud, et antud tõsteukse taastamine kahjule eelnenud olukorda ei ole otstarbekas, kuna liiga palju elemente oli oluliselt kahjustada saanud, sh käiguukse osa, jooksusiinid ning automaatika turvasüsteemi. Kahjustatud tõsteust oleks saanud ka remontida, kuid ukse töökindlust ja remondiks vajaolevate varuosade kulukust arvesse võttes ei olnud ukse taastamine xxxx OÜ hinnangul otstarbekas.
8.Hageja nimel esitas hageja koostööpartner 4PS OÜ kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, mille kulu hagejale oli VÕS § 128 lg 3 alusel 45,00 eurot. 4PS OÜ koostas kahjunõude, trükkis välja nõuet tõendavad dokumendid, postitas nõude.
9.Hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi nõude tasumise osas, kuid ei jõudnud kokkuleppele. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue summas 3 416,05 eurot, millele lisandub viivise nõue.
Kostja vastuväited
10.Kostja ei tunnista hagi, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidle asjaolu üle, et temale kuuluv sõiduk 27.04.2016 vaidlusaluse hoone tõsteukse vastu sõitis, kuid ei nõustu, et see toimus tema süül ja tema selle eest vastutab, samuti ei nõustu kostja kahju suurusega.
11.Kostja on seisukohal, et viidatud tõsteukse kahjustamine ei olnud kostjast tingitud asjaolu ning kostja ei ole selle eest vastutav. Tehnoülevaatuspunkti töötaja sõitis auto ülevaatuspunkti garaaži, teostas ülevaatuse ja andis kostja sõidukit juhtinud D Gile korralduse autosse minna ja sellega välja sõita. D G läks sõidukisse ja alustas väljasõitu vastavalt antud juhisele. Korraldus ei sisaldanud juhist oodata selleks ukse avanemist. Kuna tehnoülevaatuspunkti töötaja oli eksinud auto kõrguse hindamisel ja D Gile ei olnud ka selge, et avatud ukse kõrgus on ebapiisav, sõitis auto kergelt vastu ust ja uks sai kahjustada. Seega oli õnnetusjuhtumi peamiseks põhjuseks ust opereerinud tehnoülevaatuspunkti töötaja hooletus, kes andis kostja sõidukit juhtinud isikule korralduse garaažist välja sõita, kuid ei olnud ust piisavalt avanud. Tehnoülevaatuspunkti töötajad ei teinud D Gile etteheiteid, ei nõudnud temalt seletuskirju ega esitanud pretensioone, mis näitab, et ka tehnoülevaatuspunkt pidas juhtunut oma veaks. Kostja leiab, et kahju tekkimise eest vastutab OÜ A-Ülevaatus. OÜ A-Ülevaatus on kohtule esitatud vastuses kinnitanud, et vaidlusalust tõsteust on kahjustatud ka kolmel muul korral. OÜ AÜlevaatus on kandnud varasemate sarnaste kahjustuste remondikulud, millest võib järeldada, et OÜ A-Ülevaatus oli kahju tekkimises süüdi ka varasemalt.
12.Kostja vaidlustab ka hagiavalduses esitatud kahju suuruse, kuna see on üle paisutatud. Hoone omanik mitte ei parandanud olemasolevat ust, vaid lasi hoonele paigaldada täiesti uue, teise tootja tõsteukse kõigi selle detailidega. Tõsteuksed koosnevad kergesti asendatavatest detailidest ja on seetõttu hästi remonditavad, välja tuleb vahetada vaid need detailid, mis on tegelikult kannatada saanud. Seda ilmselt põhjusel, et nende uste kahjustamist tuleb ette. Kuigi varasemaid kahjustusi on remontinud xxxx OÜ, ei küsinud hoone omanik remondipakkumist ei xxxx OÜ-lt ega teistest konkureerivatest ettevõtetest. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tõsteukse remontimine olnuks kallim uue ukse ostmisest. Kostja esindaja pöördus xxxx OÜ poole info ja pakkumise saamiseks, kes hindas ukse taastusremondi käibemaksuta maksumuseks 956 eurot, mis on hagis väidetud kahjusummast oluliselt väiksem. Telefonivestluses väitis xxxx OÜ esindaja, et tõsteuks oli väga selgelt remonditav ja uue paigaldamiseks puudus igasuguse kahtluseta vajadus. Hageja ei ole tõendanud, et 27.04.2016 juhtumi tagajärjed tingisid täiesti uue ukse paigaldamise vajaduse. Hageja poolt esitatud arve kohaselt on uks vahetatud alles juulis 2016, kuid kahju tekkis aprillis 2016, millest järeldub, et tõsteuks oli kasutatav pärast kokkupõrget. Vastasel juhul ei oleks tehnoülevaatuspunkt saanud edasi töötada. Sõltumata liikluskindlustuse olemasolust või puudumisest ei pea kostja kellelegi hüvitama ebamõistlikke valikuid kahju saanud asja taastamiseks või puudulikku tööd kindlustusele esitatud nõude kontrollil. Lisaks on kostja seisukohal, et kuivõrd vaidlusalune viga saanud tõsteuks oli kasutuses aastast 2007, tuleb eeldada selle märkimisväärset kulumist kasutamise käigus. Arvestamata on jäänud hagejale või xxxx OÜ-le jäänud vana ukse jääkväärtus.
13.Tegemist ei ole liikluskindlustusjuhtumiga, kuna vaidlusalune juhtum toimus tehnoülevaatuspunkti garaažis, mis ei ole liikluskindlustuse seaduse § 8 lg 1 p 3 järgne tee ega sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutatav ala. Seega ei kuulu seal toimunud kahjud hüvitamisele
liikluskindlustuse seaduse alusel ja hagejal puudus kohustus xxxx OÜ-le tõsteukse vahetust hüvitada. Kolmanda isiku seisukoht
14.Iseseisva nõudeta kostja poolel menetlusse kaasatud kolmas isik Osaühing A-Ülevaatus on seisukohal, et hageja tagasinõude on tekitanud üksnes kostja enda käitumine, kuna kostja sõiduki juht oleks pidanud veenduma, et sõiduk mahub uksest välja, kuid ta ei teinud seda. Samuti leiab kolmas isik, et kostja rikkus keeldu kasutada sõidukit, millel puudus kehtiv liikluskindlustus. Kohtu põhjendused
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, kuulanud ära tunnistajad ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
17.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
18.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: 27.04.2016 sõitis D. G xxxx tee xxxx kostjale kuuluva sõidukiga xxxx (reg nr xxxx) tehnoülevaatuspunkti hoonest väljudes otsa tõsteuksele ning kahjustas seda (tl 27-28, I kd); juhtumi toimumise hetkel puudus sõidukil xxxx kehtiv liikluskindlustus; viimane liikluskindlustuse poliis, nr 1011818206, nimetatud sõidukile oli sõlmitud AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali poolt ning kehtis kuni 24.03.2016 (tl 29-30, I kd); hageja on hüvitanud kostja sõiduki poolt tekitatud kahju summas 3 371,05 eurot (ilma käibemaksuta, tl 36, I kd).
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist oli liikluskindlustusjuhtumiga, kas kostja vastutab tekitatud kahju eest ning samuti kahju suuruse üle.
20.Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 55 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Vastutavaks isikuks
kindlustuskohustuse täitmise eest on LKindlS § 7 lg 1 kohaselt sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isik, seega kostja. LKindlS § 36 lg 2 kohaselt kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju.
21.10.09.2015 kindlustuspoliisiga nr 1011818206 on tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud liikluskindlustusleping perioodiks 25.09.2015-24.03.2016 sõidukile xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Uut kindlustuslepingut sõlmitud ei olnud. Seega on hageja kostjale kuuluva sõiduki kui kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja. Kuna liikluskindlustusjuhtum toimus 27.04.2016, siis on hageja kohustatud kahju hüvitama kahjustatud isikule. Hageja on kostjale kuuluva sõidukiga tekitatud liikluskahju hüvitanud. Kostja väide, mille kohaselt puudus hagejal kohustus liikluskahju hüvitada, kuna juhtumi toimumiskoha tõttu ei olnud tegemist liikluskindlustusjuhtumiga, ei ole kooskõlas seadusega. LKindlS § 8 lg 1 p 3 kohaselt on üheks kindlustusjuhtumiga kolmandale isikule kahju tekitamise eelduseks asjaolu, et kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal. Vaidlusalune liikluskindlustusjuhtum toimus tehnoülevaatuseks ettenähtud alal, mida saab pidada LKindlS § 8 lg 1 p 3 järgseks muuks sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutatavaks alaks. Tehnoülevaatuspunkti ala näol on tegemist kohaga, kuhu tavapäraselt sõidukiga sisenemiseks ja väljumiseks tuleb sõita ning kuivõrd tehnoülevaatuse läbimine on seadusega kohustuslik, saab viidatud kohta pidada tavapärase liiklusega kasutatavaks alaks. Lisaks on seadusandja LKindlS-s loetlenud kindlad kohad, kus liikluskindlustus ei kehti, kuid käesolev juhtum ei toimunud üheski LKindS § 8 lg-s 2 loetletud kohas.
1.Kostja leiab, et ta ei vastuta tekkinud kahju eest. Kostja leiab, et õnnetusjuhtumi peamiseks põhjuseks oli ust opereerinud tehnoülevaatuspunkti töötaja hooletus, kes andis sõidukit juhtinud isikule korralduse garaažist välja sõita, kuid ei olnud ust piisavalt avanud. Kui tehnoülevaatuspunkti töötaja oleks enne sõidukit juhtinud isikule korralduse andmist ust piisavalt avanud, ei oleks vaidlusalust õnnetust juhtunud. Hageja väitel andis aga tehnoülevaatuspunkti töötaja kostja sõidukit juhtinud isikule korralduse autosse istuda ja välja sõita alles siis, kui tõsteuks üles lastakse. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-11 märkinud, et VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 17). LKindlS § 26 lg 1 kohaselt asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse VÕS § 132 lõigetes 1–3 sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. Kahju hüvitamise ulatust reguleerivad VÕS §-d 127-140, mis on üldsätetena kohaldavad ka liikluskindlustuse seaduse alusel nõutava tagasinõude suhtes. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 alusel hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohus on lahendis 3-2-1-121-08 märkinud, et VÕS § 132 mõte on kaitsta
kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist, mistõttu lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus on sätestatud VÕS §-s 127. Tegemist on varalise kahjuga, mille hüvitamist reguleerib VÕS § 132. Hageja nõuab purunenud tõsteukse asendamiseks soetatud uue ukse maksumust. Tunnistaja M K, kes oli vaidlusaluse õnnetuse toimumiskohaks oleva tehnoülevaatuspunkti töötaja, ütlustega on tõendatud, et tehnoülevaatuspunkti töötaja andis kostja sõiduki juhile korralduse alustada sõitu siis, kui uks tõuseb üles. Tunnistaja M. K läks ise ülevaatusruumi, et kontrollida sõiduki VIN-koodi ning ei olnud teadlik, et sõiduki juht sõitu alustas (tl 38, II kd). Kohus leiab, et tunnistaja D G’i, kes juhtis õnnetusjuhtumi toimumise ajal kostja sõidukit, kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt anti talle tehnoülevaatuspunkti töötaja poolt korraldus sõidukiga välja sõita ning uks oli juba avatud (tl 42, II kd), ei kinnita tehnoülevaatuspunkti töötaja tegevuses ebaõiget käitumist. D. G sõnul tundus talle, et uks on piisavalt avatud, olles ise viieaastase staažiga elukutseline autojuht. Kohus leiab, et kuna sõiduki juht oleks pidanud sõidu alustamisel igal juhul olema hoolsam ja veenduma asjaolus, et sõiduk uksest välja mahub, olenemata, kas talle anti sõidu alustamiseks vastav korraldus või mitte. Liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 33 lg 2 p 8 järgi juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei järginud kostja sõiduki juht enne sõidu alustamist eeltoodud liiklejale ja juhile seatud nõudeid, ei olnud sõidu alustamisel hoolikas ega ettevaatlik, jättes veendumata asjaolus, et väljasõidu tõsteuks on piisavalt lahti. Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud põhjuslik seos kahju tekkimise ja sõidukit juhtinud D. G tegevuse vahel vastavalt VÕS § 127. Asjakohatu ja oletuslik on kostja järeldus, mille kohaselt vastutab kahju tekkimise eest OÜ AÜlevaatus, kuna vaidlusalust tõsteust on kahjustatud ka kolmel muul korral, mil OÜ A-Ülevaatus on kandnud remondikulud. Kohus leiab, et tõsteuksel eelnevalt esinenud kahjustused ning nende remondikulude kandja ei puutu käesolevasse vaidlusesse ning selliste oletuste pinnalt ei saa teha järeldusi kahju tekkimise eest vastutava isiku osas.
22.LKindlS § 26 lg 2 alusel peab kindlustusandja hüvitama kindlustusjuhtumi eelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Asja kahjustamise eest vastutav isik peab asja parandamise mõistlikud kulud (VÕS § 132 lg 3) hüvitama viivituseta, et kannatanul ei tekiks täiendav kahju, näiteks VÕS § 132 lg 4 esimese lause alusel hüvitava kahjustatud asja asendamise kulude näol. Asja kahjustamise korral on asja parandamise kuludes väljenduv kahju kui otsene varaline kahju arvestatav ja hüvitatav asja kahjustamise hetkest (VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3). VÕS § 1043 kohaselt peab kahju tekitaja kahju hüvitama, kui kahju on tekitatud õigusvastaselt ja süüliselt. Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 punktiga 7 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. xxxx OÜ paigaldas hoone omanikule xxxx OÜ-le uue tõsteukse kogumaksumusega summas 4 045,26 eurot (tl 34, I kd), mille hoone omanik pärast tööde teostamist tasus (tl 35, I kd). Hageja hüvitas hoone omanikule uue tõsteukse kulu käibemaksuta summas 3 371,05 eurot (tl 36, I kd).
23.Kohus on seisukohal, et kostja sõiduki juht on õigusvastaselt ja süüliselt tekitanud kahju hageja nõutud ulatuses. Kohus leiab, et kostja vastuväited kahju suurusele on paljasõnalised, põhjendamata ja tõendamata. Kostja on seisukohal, et tõsteuksele tekitatud kahjustused olid parandatavad, mistõttu ei olnud uue tõsteukse paigaldamine põhjendatud. Tunnistaja A R, kes teostas kohapeal kahjustatud tõsteukse ülevaatuse ja ajutise remonditöö, 25.09.2018 toimunud kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tõsteukse parandamiskulud olid uue ukse paigaldamisest suuremad (tl 40, II kd). xxxx OÜ 28.12.2016 vastusega hageja järelpärimisele on tõendatud, et tõstukse taastamine kahjule eelnenud olukorda ei olnud otstarbekas, kuna liiga palju elemente oli oluliselt kahjustada saanud, sh käiguukse osa, jooksusiinid ning automaatika turvasüsteemid (tl 76, p1, I kd). Samuti, et kahjustatud tõstust oleks saanud ka remontida, kuid ukse töökindlust ja remondiks vajaolevate varuosade kulukust arvesse võttes ei olnud ukse taastamine otstarbekas (tl 76, p4, I kd). Kostja tõendab omapoolseid väiteid xxxx OÜ hinnapakkumisega, mille kohaselt oleks ukse taastusremondi maksumuseks ilma käibemaksuta olnud 956 eurot (tl 64, I kd). Kohus on seisukohal, et kuivõrd xxxx OÜ hinnapakkumine on koostatud vaid kostja poolt esitatud fotode põhjal, ei saa seda pidada lõplikuks, kuivõrd fotodelt ei pruugi kõik kahjustused näha olla. Nii ei nähtu xxxx OÜ hinnapakkumisest ka selliste vigastuste parandamine, mida xxxx OÜ kahjustunud tõsteuksel tuvastas, sh käiguukse osa, jooksusiinid ning automaatika turvasüsteemid. Kohus on seisukohal, et tunnistaja A R’i ütlused ja xxxx OÜ 28.12.2016 selgitused kogumis xxxx OÜ esitatud arvega tõendavad kahjunõude suurust täies ulatuses. 01.08.2016 maksekorraldusega nr 10021 on tõendatud, et hageja on xxxx OÜ-e kahju hüvitanud summas 3 371 eurot (käibemaksuta). Asjakohatu on kostja väide, et tõsteust poleks pidanud välja vahetama, kuna kahju tekkis aprillis 2016, kuid tõsteuks vahetati alles juulis 2016, milles kostja arvates järeldub et tõsteuks oli ka pärast kokkupõrget kasutatav. Tunnistaja A R kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta teostas kohapeal remondi, mille tagajärjel saadi uks ajutiselt tööle, kuid tõsteuksed peavad vastama teatud turvalisuse ja töökindluse nõuetele, mistõttu ei olnud ajutine remont piisav (tl 40, II kd). Eeltooduga on tõendatud, et tõsteukse õnnetusjärgne seisukord ei olnud pikemaajaliseks edasi kasutamiseks piisav. Kostja vastuväited, et arvestada tuleb kulumismäära, kuivõrd tõsteuks on aastast 2007 ja jääkväärtust, sest uks jäi hageja või xxxx OÜ kätte, ei ole põhjendatud. A. R ütluste kohaselt olid vigastused olulised, ning ilmselt mõningaid komponente saab taaskasutada, kuid see on väga väike osa. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, mis osas peaks kahju suurus olema vähendatud nimetatud väidetele tuginedes. Samuti ei ole kostja tõendanud, et uks oli õnnetusjuhtumiaegselt niivõrd amortiseerunud, et oleks alus kahju hüvitist vähendada. Tunnistaja M. K ütlusega loeb kohus tõendatuks, et tõsteuks oli enne juhtumit heas seisukorras ning kahjustusi ei olnud.
24.Lisaks tuleb kostjal hüvitada hagejale kahju, mis tekkis seoses kohtuvälise kahju hüvitamise nõude esitamisega kostjale hageja koostööpartneri 4PS OÜ poolt summas 45 eurot (tl 39, I kd), kuna kulu on seotud käesoleva vaidlusega ning tegemist on otsese varalise kahjuga VÕS 128 lg 3 kohaselt.
25.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda seadusjärgses määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud (tl 24, Ikd). Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist perioodi eest 10.09.2016-14.11.2016 summas 49,42 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista
edasiulatuvad viivised põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 15.11.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele nii põhivõlgnevuse kui ka viivise osas. Menetluskulud
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
28.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.