Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, põhjendades tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja on esitanud kostja vastu nõude, mis tuleneb XX.XX.XXXX Bigbank AS-ga sõlmitud laenulepingu nr XXX rikkumisest. Hageja on omandanud nõude kostja vastu Bigbank AS-lt (esialgne võlausaldaja) loovutuse teel. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 11.11.2019 seisuga 5867,73 eurot, millest 4788,94 eurot on põhinõue, 717,91 eurot viivis, 357,38 eurot intress ja 3,50 eurot lepinguhaldustasu. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista põhinõudelt viivise seadusjärgses määras alates 12.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus märgib, et otsuse tegemisel otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1). Viidatud sätete alusel on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud, sest tegemist on seaduse kohaldamisega. Tarbijakrediidileping nr XXX on sõlmitutud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. Hageja palub mõista kostjalt välja lepingujärgse viivise 29,90% aastas, so 0,08% päevas. Riigikohus on leidud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, p 10). Lepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär 8% aastas. Järelikult ületab lepingus sätestatud määr (0,082% päevas ehk 29,90% aastas; 365 × 0,082) kolmekordset seadusjärgset määra (24% aastas; 8 × 3) ning tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühiseks. VÕS § 41 alusel tuleb kohaldada seaduses sätestatud viivisemäära. Seega on sissenõutavaks muutunud viivisenõue põhjendatud 192,08 euro ulatuses (viivise arvestus on tehtud viivisekalkulaatorit www.viivisekalkulaator.ee kasutades). Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt põhivõla 4788,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 192,08 eurot, intressi 717,91 eurot, lepinguhaldustasu 3,50 eurot ja alates 12.12.2019 põhivõlalt seadusjärgses määras lisanduva viivise väljamõistmise osas. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~91% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 690 eurot, millest 450 eurot on riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 2(3)

lg 1 mõttes. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja menetluskuluna 627,90 eurot (91% 690 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 627,90 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.