Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-19-20203 ulatuses tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtu selgitus Tagaseljaotsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 alusel. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte aadressile Kangelaste pr 23 – 125, Narva 13.01.2020. Dokumendi võttis vastu kostja vanaema. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hageja nõuab arve nr 2015671338 põhivõlgnevuse ning viivise tasumist. Hageja on hagis selgitanud, et põhivõlgnevuse suurus on 85,995 ning kostja on arve osaliselt 64,18 euro ulatuses tasunud. Sellest tulenevalt on hageja esitanud 21,49 euro suuruse nõude. Hageja on samas põhinõude sisse arvestanud varasema tasumata summalt arvestatud viivise, mille osas hageja samas ei ole esitanud mingit selgitust, arvestust ning lisaks kõigele on hakanud arvestama ka nimetatult viiviselt viivist, mida VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud nõuda. Kohus jätab hageja nõude selles osas rahuldamata, kuna nõue on võimalik rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud osas. Tulenevalt põhinõude osaliselt rahuldamata jätmisest on vajalik ümber arvestada ka viivised. Kohtu arvestuste kohaselt on hagejal õigus perioodi 19.07.2016 kuni 16.12.2019 eest nõuda viivist 16,41 eurot (viivise protsent 0,07% päevas). Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 18,82 eurot, sissenõudmiskulud summas 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 16.12.2019 summas 16,41 eurot ning jooksev viivise põhinõudelt (18,82 eurot) alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,07% päevas. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi 92 % ulatuses, tuleb ka menetluskulud kostjalt välja mõista võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ning õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Kohtu hinnangul ei saa pidada põhjendatuks menetluskulu, mis ületab hagi hinda. Riigikohtu 6.05.2015 määruse nr 3-2-1-4-15 punktis 14 on selgitatud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul 2(3)

2-19-20203 peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Praegusel juhul oli asi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga. Kuivõrd praeguses asjas ületab juba riigilõiv hagi hinda, ei saa täiendavate menetluskulude kandmist pidada põhjendatuks. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega 75 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi 92% ulatuses, tuleb ka menetluskulud kostjalt välja mõista võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega kuuluvad kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku summas 69 eurot (75x92%).

Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kuna tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

(digitaalallkirjaga) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.