3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud E.K kanda. V.K ei ole praeguses menetlusetapis tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.E.K(hageja) esitas 29. märtsil 2019 V.K (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja kahju 702 eurot ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt rahuldas Pärnu Maakohus 19. jaanuari 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-18467 hageja riigi õiguabi taotluse. Kostja määrati hagejat riigi õigusabi korras esindama. Kostja esindas riigi õigusabi korras hagejat tsiviilasjas nr 2-18-5838, milles hagi esemeks oli võlanõue K.K (võlgnik) vastu. Tsiviilasjas nr 2-18-5838 oli hageja nõude aluseks asjaolu, et hageja võttis pangast võlgniku eest 1000 eurot laenu ning andis rahasumma võlgnikule üle. Pooled leppisid kokku, et võlgnik täidab hagejale kohustust (võla tagastamine) samas ulatuses, mis hagejal on panga ees. Võlgnik maksis tagasi ainult 20 eurot. Pärnu Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-18-5838 hageja hagi K.K vastu tagaseljaotsusega, mõistes võlgnikult välja võla 1155 eurot (põhivõlg 1000 eurot, intress 80 eurot ja lepingutasu 75 eurot) Hageja hinnangul tekitas kostja hagejale kahju ebapädeva hagi esitamisega. Kostja esitas hagiavalduses nõude, mis ei kaitsnud hageja huve võimalikult parimal viisil. Kostja nõudis hageja esindajana võlgnikult hagis üksnes põhivõla tagastamist, jättes tähelepanuta, et hageja laenusaajana pidi pangale tagastama laenu koos intressidega. Hageja oleks soovinud, et kostja hageja esindajana oleks esitanud hagi korduvate kohustuste täitmisele sundimiseks samas ulatuses, milles pangal oli nõue hageja vastu. Kui kostja advokaadina leidis, et hagejat kaitseb paremini kogu laenusumma väljamõistmise nõue, oleks ta pidanud kaaluma, millisel alusel ja kas on võimalik esitada ka kahjunõue intresside saamiseks. Kui kostja leidis, et intresside nõudel ei ole õiguslikku alust, oleks ta pidanud kaaluma viivise nõude esitamist. Seoses kohtuotsuse jõustumisega ei ole hagejal enam võimalik võlgniku vastu samal alusel nõudega kohtusse pöörduda. Hageja kaotas õiguse nõuda võlgnikult laenuga seotud intresse, mida ta ise peab pangale maksma. Kostja jättis hagejale selgitamata, et juhul kui võlgnikult nõuda kogu laenusummat, ei ole laenu kasutamise eest enam võimalik intressi nõuda. Nõude esitamata jätmisega tekitatud kahju on 702 eurot 52 senti. Hageja ja kostja vahel oli tsiviilasjas 2-18-5838 käsundussuhe. Hagejat esindanud advokaadi kliendilepingu rikkumisest tulenev vastutus hõlmas kõiki neid negatiivseid tagajärgi, mis kaasnesid ebapädeva hagi esitamisega ja mis oleksid jäänud olemata, kui hagis oleks esitatud hageja huve parimal viisil kaitsev nõue. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
3.Pärnu Maakohus jättis hageja hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud ega välja ei mõistnud. Maakohus vabastas hageja tasumata riigilõivu 165 eurot riigituludesse tasumise kohustusest ning jättis selle kulu riigi kanda. Samuti jättis maakohus riigi õigusabi kulu riigi kanda.
Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna leidis, et hageja ei kaotanud kostja tegevuse tulemusena kahju hüvitamise nõudeõigust võlgniku vastu. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt esitas hageja kostja kui advokaadi vastu käsunduslepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude. Maakohus leidis, et kui võlgnik oleks kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-18-5838 tuleneva nõude täitnud, oleks hageja saanud kogu laenusumma korraga tagasi ning ühtlasi laenu pangale ennetähtaegselt tagasi maksta. Sel juhul oleks intresside maksmise kohustus lõppenud. Maakohtu hinnangul on hagejal võimalik esitada võlgniku vastu kahju hüvitamise nõue. Hageja ei ole kostja tegevuse tõttu (võla osamakseta kaupa tagastamise nõude esitamata jätmine) kaotanud võimalust esitada võlgniku vastu kahjunõue, mis tuleneb hageja kohustusest tagastada pangale koos laenuga ka laenusummalt arvestatud intressi. Seega ei ole hageja kaotanud kostja tegevuse tõttu nõudeõigust võlgniku vastu. Maakohtu hinnangul on õige hageja väide, et kostja ei esitanud tema nimel viivisenõuet võlgniku vastu vastavalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatule. Kuid hageja ei ole kostja vastu esitatud hagis viivisenõudest tuleneva kahju hüvitamist nõudnud. Hageja saab selle nõude koos kahju hüvitamise nõudega esitada võlgniku vastu. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha uue otsuse, millega apellatsioonkaebus rahuldada ja mõista kostjalt välja kahju hüvitis 702 eurot 52 senti. Samuti palus hageja mõista välja kahju hüvitiselt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus vabastas hageja tasumata riigilõivu maksmise kohustusest ning jättis selle kulu riigi kanda, samuti osas, millega maakohus jättis hageja riigi õigusabi kulu riigi kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et kostja tsiviilasjas nr 2-18-5838 esitatud hagi on põhjendamatu seetõttu, et kui võlgnik oleks kohtuotsusega rahuldatud nõude täitnud, oleks hageja kogu võla tagasi saanud, selle pangale ennetähtaegselt tagastanud ning sellega oleks intresside maksmise kohustus lõppenud. Hageja hinnangul on vaidluse sisuks see, kas hageja on kaotanud advokaadi tegevuse tõttu teise poole vastu nõude, millest tulenevalt hagejal tekkis kahju. Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et hagejal tekkis kahju seetõttu, et võlgnik ei ole kohtuotsusest tulenevat kohustust täitnud. Hagejale saab kahju intressi näol tekkida alles pärast seda, kui ta on ise intressid pangale ära tasunud. Hageja taotles apellatsioonkaebuses ka menetlusabi andmise jätkamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 758 eurot 24 senti, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks.
8.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus on õigesti kvalifitseerinud hagi VÕS § 619 ja § 115 lg 1 järgi lepingulise kahjunõudena ning õigesti kohaldanud VÕS § 127 lg 1. VÕS § 127 lg 1 järgi pidi maakohus välja selgitama, kas hageja on kostja tegevuse tulemusel kaotanud 702 euro ulatuses nõuded laenusaaja vastu. Maakohus tugines õigesti kohtupraktikale, milles on leitud, et VÕS § 127 lgte 1 ja 2 alusel võib hüvitamisele kuuluda kahju, mida klient kandis seetõttu, et ta advokaadi tegevuse tagajärjel jäi ilma võimalusest esitada nõuded oma lepingupartneri vastu (RKTKo 12.06.2019, 2-18-7296, p 18). Kahju tekkimise asjaolu esile toomine ja tõendamine on menetluses hageja ülesanne (RKTKo 17.12.2012, 3-2-1-114-12, p 18). Maakohus selgitas oma kaevatavas otsuses õigesti hagejale, et alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise arvestamine (RKTKo 26.11.2012, 3-2-1-141-12, p 10). VÕS § 113 lg 1 järgi kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega ei piisanud hagejale kahju tekkimise esile toomiseks väitest, et laenulepingu ülesütlemisel kaotas ta õiguse nõuda laenusaajalt intressi. Laenulepingu ülesütlemisel kaotas hageja küll õiguse nõuda laenusaajalt intressi, kuid selle asemele asus õigus nõuda laenusumma tagastamisega viivitamise korral samas määras viivist VÕS § 113 lg 1 järgi. Viivisenõue tuleneb seadusest ega eelda laenuandja eraldi tahteavaldust. Põhjendamatu on hageja apellatsioonikaebuses esitatud seisukoht, et maakohus oleks saanud viivisenõudele tugineda üksnes kostja vastuväite alusel. Haginõude aluseks VÕS § 127 lg 1 järgi oli rahaliste nõuete esitamise võimaluse kaotamine laenusaaja vastu ja seega pidi maakohus hagi kontrollimiseks ise välja selgitama, kas hageja on esile toonud ja tõendanud ka asjaolu, et ta on kaotanud võimaluse esitada laenusaaja vastu viivisenõude. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et viivisenõude kaotamist tingivaid asjaolusid hageja esile toonud ei ole.
9.Apellatsioonkaebuses esitas hageja TsMS § 184 lg-st 4 tulenevalt menetlusabi andmise taotluse soovides selle jätkumist. Maakohus andis hagejale menetlusabi riigilõivu tasumisel, vabastades teda osaliselt riigilõivu maksmises ja määras tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 10 eurot. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise tõttu ei pea hageja riigilõivu tasuma (TsMS § 150 lg 1 p 2).
10.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse
menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Peeter Pällin /allkirjastatud digitaalselt/
Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.