Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-19-121508/10

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 23.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-121508/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 23.01.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1917

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-12-14

Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-10

Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-26

Sissetulev kiri

Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2025-04-08

Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-02

Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-28

Viidatud sätted

Riigi Teataja

VÕS § 113 lg 1Viivis TsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestus TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega VÕS § 11 lg 1Püsiv andmekandja LS § 188 lg 2 LS § 72 lg 3 TsMS § 144Kohtuvälised kulud TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses TsMS § 175 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)Superator OÜ11674730(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 23. jaanuaril 2020 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-121508

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Superator OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

310 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn) volitatud esindaja Kädi Sacik-Korn Kostja: Superator OÜ (registrikood 11674730, asukoht Vesse tn 3, 11415 Tallinn, e-post [email protected]) juhatuse liige O B

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

OÜ EUROPARK ESTONIA hagi Superator OÜ vastu rahuldada ja välja mõista Superator OÜ-lt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvide võlgnevus 270 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot

1.Jätta OÜ EUROPARK ESTONIA menetluskulud Superator OÜ kanda ja välja mõista Superator OÜ-lt menetluskulud 95 eurot OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks

2.Välja mõista Superator OÜ-lt alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud lg 21 sätestatud alustel

Sarnased lahendid

Muud

18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
10.09.20263-26-2756/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
08.09.20263-26-2651/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja

Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste

VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine

VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste

VÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue

VÕS § 16 lg 1Pakkumus

VÕS § 20 lg 1Nõustumus

VÕS § 76Kohustuse täitmine

VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste

VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine

Hageja nõue

1.OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista Superator OÜ-lt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvide võlgnevus 270 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot. Hagiavalduse asjaolud

2.Hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja on sõiduki xxxx (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 15.07.2013. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused.

3.Sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale xxxx tee xxxx/xxxx. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahve vaidlustanud, kuigi esitatud leppetrahvidega mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale. Eelnevast tulenevalt on kostja leppetrahvi võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga 270 eurot. Hageja nõuab kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1 kokku sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 40 eurot. Kostja vastuväited

4.Kostjahagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja sõiduki xxxx numbrimärgiga xxxx omanik. Kostja oli sõiduki xxxx numbrimärgiga xxxx omanik perioodil 08.06.2017 – 12.07.2017 ka. Kostja ei parkinud oma sõidukit hageja opereeritavale parkimisalale perioodil 08.06.2017 – 12.07.2017. Juunis 2017 andis kostja oma sõiduki üle autoremondi firmale remonditööde teostamiseks. Kostja ei saa täpselt öelda milline remondi firma võttis autot remondiks kas xxxx OÜ või xxxx OÜ. Kahjuks ei ole kostjal arvet autoremondi firmalt, kuna remonditööd ei olnud teostatud, sest ei olnud vajalikke varuosi. Lõpuks sõiduk xxxx numbrimärgiga xxxx oli utiliseeritud. Hageja ja kostja vahel ei olnud lepingulist suhet, kuna kostja ei parkinud oma sõidukit opereeritavale parkimisalale. Sõiduki fotodelt on näha, et kostja ei saanud kätte leppetrahvinõuded, vähemalt 7 kviitungit oli korraga kojamehe vahel. Kostja leiab, et hageja ei esitanud oma nõuded teiste kontaktide abil ja sellepärast tekkis pahatahtlik nõuete suurenemine. Autol oli firma reklaam, kus oli kaks telefoninumbrit ja meiliaadress ja posti aadress.

Kohtuotsuse põhjendused

5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

6.Vastuväidete kohaselt ei ole kostja sõiduki xxxx numbrimärgiga xxxx omanik, kuid kostja kinnitab, et ta oli sõiduki xxxx numbrimärgiga xxxx omanik perioodil 08.06.2017 – 12.07.2017. Kuivõrd kõik hageja esitatud tõendid viitavad sõidukile xxxx numbrimärgiga xxxx, siis on hagiavalduse esimesel leheküljel numbrimärgile xxxx viitamisel tegu hageja kirjaveaga, mis ei muuda asja sisu. Et kostja on sõiduki xxxx (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja, on tõendatud ka Maanteameti saadetud andmetega omaniku/vastutava kasutaja kohta, s.o registrikoodiga. Maanteeameti sõiduki taustakontrolli andmetel registreeriti sõiduk Eestis 15.07.2013 ning kustutati ajutiselt registrist 25.08.2017. Seega kostja on sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks vähemalt alates 15.07.2013 (dtl 130).

7.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2).

8.Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest (dtl 123-130) on tõendatud, et iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Samuti viidatakse alale sissesõidul tüüptingimustele. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on

20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.

9.Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.

10.Hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale kuulunud sõiduk parkis hageja opereeritavale parkimisalale xxxx tee xxxx/xxxx ja hageja määras leppetrahvid 08.06.2017, leppetrahvinumber 0790 8061 7122 0508; 12.06.2017, leppetrahvinumber 0791 2061 7195 9119; 14.06.2017, leppetrahvinumber 0791 4061 7203 4024; 16.06.2017, leppetrahvinumber 0831 6061 7124 4287; 30.06.2017, leppetrahvinumber 0783 0061 7120 1321; 03.07.2017, leppetrahvinumber 0790 3071 7204 1036; 07.07.2017, leppetrahvinumber 0790 7071 7194 5474; 10.07.2017, leppetrahvinumber 0791 0071 7204 6123; 12.07.2017, leppetrahvinumber 1211 2071 7155 0504, et sõidukis ei olnud isikuid ning sõidukile on paigaldatud igal korral leppetrahvi teated, tõendatud väljatrükkidega leppetrahvidest koos fotodega sõidukist (dtl 32122). Kokku on hageja määranud kostjale 9 leppetrahvi iga kord 30 euro ulatuses, kogusummas 270 eurot.

11.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

12.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 25.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-14-68-16 p-s 31, väljendatud seisukohta, et auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik ning juriidilise isiku osas on Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16 p-s 11 asunud seisukohale, et kuni juriidilisest isikust sõiduki omanik/vastutav kasutaja ei tõenda, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja parklasse keegi teine, saab eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis juriidiline isik oma seadusliku esindaja vahendusel.

13.Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb

tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükkidega leppetrahvist koos piltidega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud 270 euro suurune leppetrahvi võlgnevus. Kostja vastuväide, et ta ei ole sõidukit antud ajal ja kohas parkinud, sest sõiduk oli remondis, on tõendamata, mistõttu ei ole alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäevadel oleks sõiduki parkimise eest hageja parklates tasutud või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv. Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv. Seda, et tegemist on parkimis tingimuste tahtliku rikkumisega, näitab asjaolu, et rikkumised toimusid järjepidevalt samadel parkimisaladel.

14.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Meeldetuletusega hageja e-kirjas kostja äriregistris avaldatud e-posti aadressile „[email protected]“ on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 135). Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista leppetrahv 270 eurot ja vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1 sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 310 eurot. Menetluskulude jaotus

15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

16.TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 alusel õigusabikulu. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

07.09.20263-26-2651/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja