Osaühing Minxer Invest hagi H P (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermet vastu H P (pankrotis) võlausaldajate 14.11.2018 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot Hageja Osaühing Minxer Invest (registrikood 12301511), lepinguline esindaja Kerli Kaasik (e-post [email protected]) Kostja H P (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermet Hagi läbivaatamata jätmine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühing Minxer Invest hagi H P (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermet vastu võlausaldajate 14.11.2018 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja Osaühing Minxer Invest esitas Harju Maakohtule hagi kostja H P (pankrotis) pankrotihaldur vastu H P (pankrotis) võlausaldajate 14.11.2018 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
2.Pärnu Maakohtu 12.03.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-18735 on välja kuulutatud H P pankrot. Hageja esitas 10.05.2018 H Pi pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles teavitas, et omab nõuet, mis tuleneb Harju Maakohtu 05.10.2016 kohtuotsusest ning palus tulenevalt PankrS § 103 lg 4 lugeda hageja nõue kaitsmiseta tunnustatuks. 14.11.2018 toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise üldkoosolek. Üldkoosolekul osalesid hageja ja pankrotihaldur Raivo Piirla. Hoolimata asjaolust, et hageja nõue tulenes jõustunud kohtulahendist ja hageja oli lähtuvalt PankrS § 103 lg 4 palunud lugeda nõue kaitsmiseta tunnustatuks, otsustas pankrotihaldur hageja nõude kaitsmisele panna. Nõudele esitas kirjaliku vastuväite K P ning suulise vastuväite pankrotihaldur, seega jäeti hageja nõue tunnustamata. Hageja on seisukohal, et pankrotihaldur ei oleks tohtinud hageja nõuet üldse kaitsmisele panna ja sellele nõudele ei oleks saanud ka vastuväiteid esitada. Seega on üldkoosoleku otsuse tegemisel oluliselt rikutud seadusest tulenevat korda. Hageja on seisukohal, et 14.11.2018 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsus ning halduri otsus panna hageja nõue kaitsmisele ei
vasta seadusest tulenevatele nõuetele. Samuti on selle otsuse tegemisel rikutud seadusest tulenevat korda, kuna pankrotihaldur ei ole lugenud hageja nõuet kaitsmiseta tunnustatuks. Hageja nõustub, et hageja nõude vaidlustamine 14.11.2018 koosolekul ei olnud seaduse kohaselt võimalik, kuid sellest hoolimata otsustas pankrotihaldur panna nõude kaitsmisele ning esitas ka ise nõudeavaldusele vastuväite koos võlausaldajaga. Nimetatud olukorras ei saanud hageja riskida sellega, et teda ei käsitleta enam edaspidiselt võlausaldajana, kuid samuti ei pidanud hageja mõistlikuks ega põhjendatuks esitada kohtusse hagiavaldust nõude tunnustamiseks. Juhul kui hageja ei oleks käesolevat hagiavaldust esitanud, võinuks tekkida olukord, kus pankrotihaldur oleks asunud seisukohale, et hageja ei ole enam võlausaldaja ning hagejale ei oleks isegi tutvustatud võimalikku jaotusettepanekut, samuti oleks vaieldav, kas hagejal oleks võimalik jaotusettepanekut vaidlustada või ei. Hagejal ei olnud muud valikut, kui esitada hagi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuivõrd ainult antud hagi esitamine ja eeldatav rahuldamine saaks hoida ära võimalikud vaidlused teemal, kas hageja on H P ́i (pankrotis) võlausaldaja või ei. Kostja on tänasel päeval nentinud, et hageja nõude tunnustamist ei mõjuta asjaolu, kas nõude tunnustamisele vaieldakse vastu või ei, vaid hageja nõue loetakse igal juhul tunnustatuks. Seega on hageja hinnangul hageja nõue 14.11.2018 koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks põhjendatud. Kostja vastuväited
3.Kostja on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kuna hageja nõue tuleneb jõustunud kohtuotsusest, siis loetakse see seaduse alusel tunnustatuks ilma kaitsmiseta ning selle tunnustamist ei mõjuta see, kas nõude tunnustamisele vaieldakse vastu, kas nõude tunnustamiseks esitatakse hagi või kas selline hagi rahuldatakse. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega ning kostja vastusega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbivaatamata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
6.Hageja on kohtule esitanud hagi H P (pankrotis) pankrotihalduri vastu võlausaldajate 14.11.2018 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja on seisukohal, et kuna hageja nõue tuleneb jõustunud kohtulahendist, siis ei saanud pankrotihaldur hageja nõuet panna koosolekul kaitsmisele ja sellele ei saa esitada vastuväiteid. Samuti ei saa jätta hageja nõuet tunnustamata, mistõttu on üldkoosoleku otsus vastuolus seadusest tuleneva korraga ning üldkoosoleku otsus tuleb kehtetuks tunnistada.
7.Kostja on leidnud, et kuna hageja nõue tuleneb jõustunud kohtuotsusest, siis loetakse see seaduse alusel tunnustatuks ilma kaitsmiseta ning hageja nõude tunnustamist ei mõjuta see, kas nõude tunnustamisele vaieldakse vastu, kas nõude tunnustamiseks esitatakse hagi või kas selline hagi rahuldatakse.
8.Pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on rahuldatud kohtulahendiga või täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 61 kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga, ja pandiõigus, mida on tunnustatud kohtulahendiga või täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 61 kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või väärtpaberite registrisse. Seega loetakse PankrS § 103 lg 4 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks mh nõue, mis on kohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. Eelnimetatud sätte mõtte kohaselt ei tule jõustunud kohtulahendit võlausaldajal enam kaitsta, kuivõrd nõude olemasolu on kontrollitud kohtu poolt.
2 (3)
9.TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.
10.Riigikohus on oma 27.11.2019 lahendis nr 2-17-18531 p-s 18 märkinud, et pankrotimenetluses esineb erinevaid nõudeid – osa neist kaitstakse PankrS §-s 103 sätestatud korras nõuete kaitsmise koosolekul, teised loetakse seaduse alusel tunnustatuks ilma kaitsmiseta ning nende tunnustatuks lugemist ei mõjuta see, kas nõude tunnustamisele vaieldakse vastu, kas nõude tunnustamiseks esitatakse hagi või kas selline hagi rahuldatakse.
11.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue tuleneb jõustunud kohtuotsusest, siis ei kuulunud hageja nõue PankrS § 103 lg 4 kohaselt kaitsmisele PankrS §-s 103 sätestatud korras, vaid loetakse seaduse alusel tunnustatuks ja rahuldatakse samas järgus PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud nõuetega. Riigikohus on märkinud, et sellises olukorras puudub hagejal tuvastushagi esitamisel õiguslik huvi ning kui hagejal ei võimaldata pankrotimenetluses tunnustatud nõude võlausaldaja õigusi realiseerida, on tal võimalik kasutada protsessuaalseid õiguskaitsevahendeid sarnaselt võlausaldajatega, kelle nõue kaitsmise koosolekul tunnustati või kelle nõude tunnustamise hagi rahuldati (Riigikohtu 27.11.2019 lahend nr 2-17-18531 p 18). Hageja on oma seisukohas kohtule märkinud, et kostja on käesolevaks nentinud, et hageja nõude tunnustamist ei mõjuta asjaolu, kas nõude tunnustamisele vaieldakse vastu või ei, vaid hageja nõue loetakse igal juhul tunnustatuks, mistõttu on kohus seisukohal, et hagejal puudus hagi esitamiseks tuvastushuvi.
12.Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus hagejal ei ole tuvastusnõuete esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes, tuleks menetlusse võetud nõuded TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata (Riigikohtu 3.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 24). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagi H P (pankrotis) võlausaldajate 14.11.2018 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg 3-5 ei tulene teisiti. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et kostja oleks käesolevas menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.