Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 22.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-19198/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 22.01.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1081

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-19198

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2020. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-19198

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi Exxxx Sxxxxxxx vastu võla nõudes

Hagihind

19 874,87 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ asukohaga Tartu mnt 83-603, Tallinn, 10115 Harju maakond; e-post: [email protected]); Kostja: Exxxx Sxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxbimiskoht: Tartu Vangla asukohaga Turu 56, Tartu linn, 51004 Tartu maakond).

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Exxxx Sxxxxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks 17 972,70 eurot, millest 9969,47 eurot on põhivõlgnevus, 30 eurot lepingu sõlmimise tasu, 4953,37 eurot enne 01.08.2018. a sissenõutavaks muutunud viivised, sissenõudmiskulu 35 eurot ning 2984,86 eurot seisuga 22.01.2020. a sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõista Exxxx Sxxxxxxxxx PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostja viibimiskohta, s.o Tartu Vanglasse (Turu 56, Tartu linn). Menetlusdokumendid anti kostjale üle isiklikult allkirja vastu 18.12.2019. a. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 01.08.2018. a kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 24693341. Hageja omas võlgniku vastu nõuet 31.05.2016. a sõlmitud väikelaenulepingu nr 990987 alusel. Nimetatud lepingu alusel võlgnes kostja hagejale 9969,47 eurot ja viiviseid summas 5452,84 eurot. Kostja ei suutnud hagejale võlgnevust tasuda, mistõttu sõlmisid pooled kompromisslepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest, s.o summas 499,47 eurot. Hageja võimaldas kostjal tasuda võlgnevust osamaksetena ja kompromissisummas 14 922,84 eurot (9969,47+4953,37). Lepingu järgi kohustus kostja hagejale tasuma lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja rikkus sõlmitud lepingut ning ei tasunud kokkulepitud osamakseid graafikujärgselt. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.09.2018. a, s.o osamakse tähtaja möödumisest alates. Kostja nõustus lepinguga maksekohustuse rikkumise korral tasuma viivist määras 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist arvestati maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Hageja taotleb kostjalt enne 01.08.2018. a sissenõutavaks muutunud viiviste summas 4953,37 eurot sissenõudmist ning alates 11.09.2018. a kuni 06.12.2019. a viiviseid summas 2703,72 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt edasiulatuvate viiviste välja mõistmist määras 0,06% päevas ning seda kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 nõuab kostja hagejalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Käesoleva asja menetluskulud on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot ning õigusabikulu summas 420 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust 2 (4)

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 9969,47 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 22.01.2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 2984,86 eurot (2703,72+281,14). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise määras 0,06% päevas alates 23.01.2020. a põhivõlalt (9969,47 eurot) ning seda kuni põhivõla täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka enne 01.08.2018. a sissenõutavaks muutunud viivised summas 4953,37 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1170 eurot, s.o 750 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 420 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 750 eurot. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud üksnes hagiavalduse koostamises (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine) ning riigilõivu tagastamise taotluse koostamises. Seejuures ei ole esitatud hagiavalduse puhul tegemist õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasuks 150 eurot (millele lisandub käibemaks), s.o 1,5 h ulatuses. Hageja menetluskulu on seega kokku 930 eurot (750+180). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu summas 930 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.