Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Pärnu Maakohtu 16. jaanuari 2024 määrusega anti nõue C.K üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

Elisa Eesti AS esitas 28. jaanuaril 2025 hagiavalduse C.K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 448,07 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, kuni 28. jaanuarini 2025 sissenõutavaks muutunud viivise 99,92 eurot ja alates 29. jaanuarist 2025 edasiulatuva viivise 0,065% päevas kuni põhinõude tasumiseni.

Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 3. augustil 2023 sõlmitud liitumislepingust nr 15681936, 2. novembril 2023 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust (liitumislepingu nr 16309494 lisa 16309495) ning 4. novembril 2023 sõlmitud liitumislepingust nr 16309494. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning ei tasunud temale esitatud arveid. 24. veebruaril 2024 ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingud üles.

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 4. veebruari 2025 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, teadaolevatel kostja aadressidel, sh eposti aadressil. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid kätte Eesti Töötukassa 2

vahendusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314 lg 1). Kostja sai menetlusdokumendid kätte 2. juunil 2025. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli seega 25. juunil 2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid märgib siinjuures sissenõudmiskuludega seonduvalt järgmist

Hageja on palunud kostjalt välja mõista mh sissenõudmiskulud 30 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele, sh konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt VÕS § 1132 lg 2. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise kohustust. Kohus on 17. jaanuari 2025 määruses selgitanud, et seoses sissenõudmiskuludega tuleb hagejal selgelt välja tuua nende arvestus ja kujunemise aluseks olevad konkreetsed asjaolud. Hagejal tuleb kuupäevaliselt ära näidata, millal ja kuhu on saadetud tasulised meeldetuletuskirjad ja vajadusel ka neile eelnenud tasuta meeldetuletused, samuti millel tugineb iga meeldetuletuskirja eest nõutav tasu. Ka muude sissenõudmiskulude kohta tuleb välja tuua, millised toimingud on konkreetse kostja puhul tehtud ja milles seisneb hüvitatav kulu. Hagist ei nähtu millal ja kuhu hageja kostjale meeldetuletuskirju saatis. Samuti ei nähtu hagist millal ja millisel viisil (nt konkreetsed kostja telefoninumbrid, e-posti aadressid, postiaadressid) hageja kostjaga ühendust võttis, mis registritesse hageja päringuid tegi, mis päringute tasu oli ning millised olid võlanõude avaldamisega tehtud kulud. TsMS § 407 lg 1 I ls kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi tõendit. Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kuivõrd hageja ei ole hagis märkinud mis toiminguid, millal ja mis viisil ta teinud on, mis kirjad ja millistel konkreetsetel aegadel kostjale on saadetud, ei saa kohus sissenõudmiskulude hüvitise nõuet õiguslikult 3

põhjendatuks pidada. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude jätma rahuldamata. Kohtu hinnangul ei nähtu hagist asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kostjale saadeti enne või pärast lepingu lõppemist meeldetuletuskirju või tehti muid toiminguid. VÕS § 1132 eeldused, sh sama sätte lg 3 piirangud, ei ole hinnatavad. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue õiguslikult põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja 547,99 eurot. Hagi rahuldati ligi 94,8% ulatuses.

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 5,2% ulatuses hageja kanda ning 94,8% ulatuses kostja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud 85 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Kohus peab mõistlikuks hageja esindajatasu 85 eurot tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 85 eurot.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 280 eurot, millest kostja kanda jääb 94,8% ehk 265,44 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 14,56 eurot jäävad kostjalt välja mõistmata.

Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Marian Miilaste

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.