2-19-3264/10 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Bakvesta OÜ-l, D Si’l tasuda Luminor Liising AS-ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Luminor Liising AS (hageja) ja Bakvesta OÜ (kostja 1) sõlmisid 12.10.2012.a. liisingulepingu nr. 201217433 (Liisinguleping). Liisingulepingu alusel andis hageja kostja 1 valdusesse ja kasutusse Subaru XV, tehasetähis: x, väljalaskeaasta 2012 (vara/sõiduk). Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama kostja 1 huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks kostja 1 valdusesse ning kasutusse. Kostja 1 peamiseks kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja D S (kostja 2) käenduslepingu nr 201217433, mille kohaselt kostja 2 vastutab solidaarselt kostjaga 1 liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja ehk kostja 2 vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu punktis 2 kokkulepitule 27 950 eurot. 21.11.2014 sõlmisid hageja ja kostja 2 liisingulepingu nr 201217433 muudatuse nr 1 ning leppisid kokku uued üldtingimused ja uue maksegraafiku. Kuivõrd kostja 1 jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 13.04.2017.a. liisingulepingu üles. Vastavalt 13.04.2017.a. liisingulepingu ülesütlemise teatele oli liisinguvõtja kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul. Kuna liisinguvõtja ei tagastanud vara tähtaegselt, siis kasutas hageja oma esindaja Credit Expert OÜ abi vara valduses taastamiseks. Credit Expert OÜ-l õnnestus vara valdus taastada

2-19-3264 28.04.2017. Pärast liisingueseme valduse taastamist alustas hageja liisingueseme võõrandamisprotsessiga. Liisinguese müüdi 28.09.2018 hinnaga 5833,33 eurot (käibemaksuta). Hagejal on liisingulepingu ülesütlemisega kandnud kulutusi kogusummas 3198,24 EUR: vara tagastusteenuse kulu 192 EUR; kindlustuse kulu 205,29 EUR; vara müügiga seotud kulud kogusummas 2800,95 EUR. Hageja saatis 09.11.2018.a. kostjatele eeltoodud võlgnevuse tasumise osas võlateatise, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 16.11.2018 ning milles hoiatati kostjaid, et eeltoodud tähtajaks võlgnevuse mittetasumisel pöördutakse võla sissenõudmiseks kohtusse. Vaatamata eeltoodule kostjad võlgnevust hagejale tasuma ei hakanud. Lisaks saatis hageja esindaja 03.01.2019.a. kostjale nõudekirja, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 7 päeva jooksul. Vaatamata eeltoodule kostja võlgnevust hagejale tasuma ei hakanud. Hageja palub: 1) välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks võlgnevus summas 8587,78 eurot; 2) välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks liisingulepingust nr 201720587 tulenev sissenõutavaks muutunud viivis summas 1352,22 eurot; 3) välja mõista kostjalt 1 hageja kasuks sissenõudekulu 40 eurot; 4) välja mõista kostjalt 2 hageja kasuks sissenõudekulu 20 eurot; 5) jätta kõik menetluskulud (sealhulgas riigilõiv summas 550 eurot ja hagiavalduse esitamisega kantud õigusabikulu 180 eurot) solidaarselt kostjate kanda; 6) välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Hagiavaldus, hagiavalduse täiendus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale 1 ja kostjale 2 kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 21.09.2019.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 550 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 550 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 180 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 730 eurot (550+180). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest