Leonid Matvejevi hagi OÜ Kallaste Kalur vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6637,21 eurot Hageja Leonid Matvejev (isikukood XXX; XXX) Hageja lepinguline esindaja Anna Agu-Alekseitšik Kostja OÜ Kallaste Kalur (registrikood 10006498) Kostja esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
17. detsember 2019
RESOLUTSIOON
Jätta Leonid Matvejevi hagi OÜ Kallaste Kalur vastu rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista Leonid Matvejevilt OÜ Kallaste Kalur kasuks välja menetluskulud 1350 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Leonid Matvejev esitas 22.05.2019 Tartu Maakohtule hagi, milles palus OÜ-lt Kallaste Kalur välja mõista juhatuse liikme tasu ja puhkusetasu kokku XXX eurot, 22.05.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis XXX eurot ja lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja hageja täienduste kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX juhatuse liikme lepingu, millega hageja kohustus tegutsema kostja juhatuse liikmena. Lepingu punktide 4.1 ja 4.2 kohaselt pidi kostja maksma hagejale igakuist tasu XXX eurot (neto). 17.12.2018 esitas hageja avalduse juhatuse liikme ametikohalt tagasiastumiseks ja juhatuse liikme lepingu lõpetamiseks. XX.XX.XXXX koostas kostja lepingu lõpetamise kokkuleppe, milles väitis, et hageja soetas ilma osanike nõusolekuta juhatuse liikme kohustusi rikkudes fileerimisseadme hinnaga 40 000 eurot. Lisaks väideti, et hageja peab kandma eluasemega seotud üürikulud. Kostja tasaarvestas hagejale makstavast tasust 2269,55 eurot üürikuludega ja 3707,5 eurot tekitatud kahjuga. Hageja jättis kokkuleppe allkirjastamata. Kostja jättis hagejale maksmata juhatuse liikme tasu 2018. a novembri ja detsembri eest ja puhkusetasu. Hageja leidis, et kostjal puudub hageja vastu tasaarvestatav nõue. Kostja ei ole tõendanud hageja kohustuse rikkumist, kahju tekkimist ja põhjuslikku seost teo ning tagajärje vahel. Kostja ei ole tõendanud, et kahju oli hagejale ettenähtav ning hageja on kahju põhjustamise eest vastutav. Hageja ei vastuta fileerimisseadme soetamisega tekitatud võimaliku kahju eest. Hageja ei ole seadme eest kostja nimel raha üle kandnud või andnud vastavaid juhiseid. Hageja valiti juhatuse esimeheks 31.08.2018, esimene osamakse fileerimisseadme eest tehti 29.08.2018. Seadme soetamisel käis masinaga isiklikult tutvumas OÜ Kallaste Kalur osaniku OÜ Kallaste Invest juhatuse liige Toomas Tamm. Läbirääkimised tingimuste ja hinna osas on pidanud Toomas Tamm OÜ-ga Geirom, kuid hagejale teadmata põhjustel toimus seadme müük hoopis OÜ-lt Fishmarket. Hageja ei ole olnud OÜ Kallaste Kalur esindaja eelnimetatud tehingus. Kostja ei ole pöördunud müüja poole seadusest tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamiseks. SIA Peruza hinnang ei ole erapooletu, kuna kolmas isik soovis ise kostjale seadet müüa. Üürikulude kohta leidis hageja, et XX.XX.XXXX sõlmitud lepingus ei ole sätestatud hageja kohustust kanda korteri üüriga seotud kulud. Kostja lubas üürida korteri hagejale, sest töö tegemise koht erines faktiliselt hageja elukohast. Käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Viimased peavad olema sätestatud käsunduslepingus või peavad olema käsunditäitmisest tavaliselt tekkivad kulud. Poolte vahel sõlmitud lepingus ei ole sätestatud, et hageja peab üürikulud tasuma juhatuse liikme tasu arvelt. Üürikulu kandmine ei ole ka käsundi täitmisega seotud tavapärane kulu. Kostja ei kooskõlastanud hagejaga korteriüüriga seonduvate kulude suurust ega teavitanud sellest hagejat. Kostja ei esitanud hagejale nõuet üürikulude tasumiseks juhatuse liikmeks oleku ajal. Hageja teatas kohtuistungil, et ei vaidle vastu üürikulude suurusele 2269,55 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt esitas kostja XX.XX.XXXX tasaarvestusavalduse.
2/6
Hageja esindas kostjat fileerimisseadme ostutehingus ning leppis suuliselt kokku tingimused, mille alusel väljastas fileerimisseadme müüja arve. Kirjalikku lepingut ei sõlmitud. Hageja valiti 31.08.2018 kostja juhatuse esimeheks ning hageja andis korralduse ostuhinna ülekandmiseks. Vaidlusaluse fileerimisseadme eest tasus kostja 40 000 eurot OÜle Fishmarket üle kahes osas: 29.08.2018 20 000 eurot ja 07.09.2018 summas 28 000 eurot. Läti äriühing SIA Peruza, mis tegeleb kalatöötlemisvahendite müügi ja hooldusega, koostas akti, mille kohaselt korras seadme hind oleks olnud 9 000-15 000 eurot. Ekspert tuvastas samas, et seade ei ole töökorras ja seega on kostjale tekitatud kahju vähemalt 25 000 eurot, mille kostja tasaarvestab hageja nõudega. Töökorras mitteoleva seadme soetamine kordades kallimalt, kui seda on turuhind, on käsitletav juhatuse liikme kohustuste rikkumisena ja vähemalt raske hooletusena. Kuna hageja ja fileerimisseadme müünud ettevõtte juhatuse liige olid omavahel tuttavad ei ole välistatud ka tahtlus. Kostja on pöördunud ka seadme müüja poole, ent müüja ei ole kostjale mistahes summasid tagastanud. Juhatuse liikme lepingu punkti 3.5.2 kohaselt kohustus juhatuse liige saama osanike eelneva kirjaliku nõusoleku investeeringutele, mille maksumus on vähemalt 15 000 eurot. Hageja ei ole tehingu tegemiseks osanikelt nõusolekut saanud ning rikkus seega lepingut. Hageja tekitas oma kohustuse rikkumisega OÜ-le Kallaste Kalur kahju, kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, endine juhatuse liige vastutab tekkinud kahju eest. Hageja ei ole tõendanud, et poolte kokkuleppe kohaselt oli tal õigus kasutada eluruumi tasuta. Pooled leppisid kokku, et kostja sõlmib oma nimel üürilepingu, mille esemeks olevat korteriomandit hakkab kasutama hageja. Kostja sõlmiski OÜ-ga Pähkli XX.XX.XXXX eluruumi üürilepingu, mille esemeks oli 2-toaline korter aadressil XXX. Pooled leppisid juhatuse liikme lepingu sõlmimise eelselt kokku, et eluasemekulud jäävad hageja kanda ning seda võttis kostja arvesse ka juhatuse liikme tasu suuruse kindlaksmääramisel. Juhatuse liikme tasu suurus oli märgatavalt suurem keskmisest. Kui üürikorteri kasutamiskulud oleks jäänud kostja kanda, oleks selles kokku lepitud juhatuse liikme lepingus. Seega on hageja nõue kostja vastu tasaarvestuse tulemusel lõppenud.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus loeb poolte ütluste ja esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud, mille üle pooltel ei ole vaidlust: XX.XX.XXXX sõlmisid pooled juhatuse liikme lepingu, mille kohaselt kohustus hageja tegutsema kostja juhatuse liikmena. Lepingu punktide 4.1 ja 4.2 kohaselt pidi kostja hagejale maksma igakuist tasu XXX eurot (neto, tl 9-17); XX.XX.XXXX sõlmis kostja OÜ-ga Pähkli eluruumi üürilepingu 2-toalise korteri üürimiseks, korter anti hageja kasutusse. Kostja on korteri eest tasunud üüri kokku 2269,55 eurot (tl 89-94). Hageja ei vaielnud vastu üürikulude suurusele (tl 110); kostja tasus vaidlusaluse fileerimisseadme eest OÜ-le Fishmarket 29.08.2018 summa 20 000 eurot ja 07.09.2018 summa 28 000 eurot (tl 73-76); 31.08.2018 valiti hageja kostja juhatuse esimeheks; 17.12.2018 esitas hageja avalduse juhatuse liikme ametikohalt tagasiastumiseks ja juhatuse liikme lepingu lõpetamiseks (tl 18). Poolte ühise arusaama järgi lõppes juhatuse liikme leping XX.XX.XXXX (tl 110); kostja ei ole maksnud hagejale juhatuse liikme tasu alates 01.11.2018 (tl 110);
3/6
kostja esitas hagejale XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX tasaarvestusavaldused, milles teatas, et tasaarvestab hageja saamata tasu nõude oma kahju hüvitamise ja üüri nõudega hageja vastu (tl 20-21, 30-34).
4.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejal on õigus nõuda juhatuse liikme lepingu alusel kostjalt tasu ja puhkusehüvitise tasumist kokku XXX eurot. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise ja üüri tasumise nõuded.
5.Osaühing saab esitada juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude juhul, kui on täidetud järgmised eeldused: juhatuse liikmel on kehtiv võlasuhe (ametisuhe) osaühinguga; juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud; osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1,VÕS § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); puuduvad vastutust välistavad asjaolud (ÄS § 187 lg 2). Osaühing peab tõendama esimese nelja eelduse olemasolu ning juhatuse liikmel on võimalik tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
6.Äriregistri andmete kohaselt oli hageja XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX kostja juhatuse liige. Juhatuse 31.08.2018 otsusega valiti hageja juhatuse esimeheks (tl 66). Äriregistris oleva märkuse kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige ning pooled ei ole väitnud ega tõendanud vastupidist, seega oli hagejal tulenevalt ÄS § 181 lg-st 1 õigus esindada osaühingut tehingutes. Asjaolu, et hageja valiti juhatuse liikmeks, ei puudutanud tema esindusõigusi tehingutes kolmandate isikutega. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja oli XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX kostja juhatuse liige. Kohus loeb kehtiva ametisuhte olemasolu tõendatuks äriregistri andmetega ja TsMS § 231 lg 1 ning lg 4 alusel.
7.Kostja väitel on hageja juhatuse liikmena rikkunud oma kohustusi, kuna on teinud tehingu kostja jaoks ebasoodsatel tingimustel. Juhatuse liikme lepingu p 3.1 ja 3.2 kohaselt oli hageja kohustus juhtida ja korraldada osaühingu igapäevast majandustegevust, arvestades muuhulgas seadusest ja lepingust tulenevaid piiranguid (tl 9-17). Kohus loeb tunnistaja Jaan Tobrelutsu ütlustega tõendatuks, et juhatuse liikmed jagasid omavahel tegevusvaldkonnad ning hageja tegeles tootmise ja tehnoloogiaga, s.t ka seadmete ostuga. Tunnistaja ütluste kohaselt pidi fileerimisseade ostetama algul Lätist, aga hageja otsustas juhatuse liikmeks saades, et seade võetakse mujalt. Hageja tegeles 100% fileerimisseadme ostuga ja kui seade tööle ei hakanud, suhtles müüjaga. Tunnistaja Margus Meho, kostja endise tootejuhi ütlustega on tõendatud, et kui seade tööle ei hakanud, organiseeris hageja müüja poolse juhendamise. Kui seade oli kohale toodud ja tunnistaja käis sellega tutvumas, sai ta Jaan Tobrelutsu ja hageja omavahelisest vestlusest aru, et seadme oli toonud hageja. Kohtule ei ole esitatud fileerimisseadme kirjalikku ostu-müügi lepingut. Hageja on juhatuse liikmena andnud allkirja saatelehele, millega seadme vastu võttis (tl 96) ning ka see tõendab kaudselt, et hageja on lepingu sõlminud. Vastasel juhul oleks hagejal, kes oli pädev otsustama vajaliku tehnoloogia ostmist pidanud tekkima küsimus, miks ja kust seade toodi. Hageja on ainukesena suhelnud (tal on olnud
4/6
telefoninumber) fileerimisseadme müüjaga. Seega loeb kohus eeltooduga tõendatuks, et hageja sõlmis suulise fileerimisseadme ostu-müügi lepingu. Hageja viide kostja osaniku juhatuse liikmele Toomas Tammele ei ole asjakohane, kuna osanikul ei ole seadusest tulenevalt osaühingu esindamise õigust. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, s.t äriühingu suhtes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Otstarbekuse hindamisel on olulise tähendusega tehinguga saadud vastusoorituse väärtus. Selle alusel on võimalik hinnata, kas tehinguga saadu tuli äriühingule kasuks. 29.08.2018 ja 07.09.2018 maksekorraldustega (tl 73-76) on tõendatud, et kosja tasus OÜ-le Fishmarket 48 000 eurot. Arve-saatelehega nr XXX (tl 95) on tõendatud, et see summa on tasutud fileerimismasina eest. Tunnistajate Jaan Tobrelutsu ja Margus Meho ütlustega on tõendatud, et hageja ostetud fileerimisseade ei hakanud tööle. Kostja esitas SIA Peruza arvamuse, mille kohaselt seadme maksumus tulenevalt selle ehitusest ja tehnilisest seisukorrast kõigub 9000 kuni 15 000 tuhande euro piires. Samas arvamuses on lisatud, et kuna tehniline dokumentatsioon puudub ja täpset tootjat ei ole võimalik kindlaks määrata, ei ole seadet võimalik remontida (tl 67-68). Kostja kinnitusel on SIA Peruza Läti firma, kes tegeleb kalatööstusseadmete müügiga. Hageja oli kohtuistungil nõus, et tegemist võib olla asjatundjaga (tl 109). Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja ostis kostjat esindades 48 000 euro eest seadme, mille tegelik turuhind oli kuni 15 000 eurot. Tunnistaja Margus Meho ütluste kohaselt ei pandud seadet tööle kuni 2018. a oktoobrini või novembrini, kuni tema töölt lahkus. Kohus loeb eeltooduga tõendatuks, et hageja rikkus juhatuse liikme kohustusi. Hageja ei olnud tehingu tegemisel piisavalt hoolas, ei teinud otsust seadme turuhinnast lähtudes ning ei uurinud piisavalt seadme tehnilist korrasolekut. Hageja rikkus hoolsuskohustust ka seetõttu, et ei nõudnud kostja esindajana seadme müüjalt seadme parandamist, asendamist või ei taganenud lepingust. Hageja ei saanud ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus on osaühingu parimates huvides. Hagejal pidid tehnoloogia eest vastutava juhatuse liikmena olema eriteadmised tehnoloogia hinna, selle töökõlblikkuse ja kostjale sobimise kohta. Juhatuse liikme lepingu p 3.5.2 sätestas piiranguna, et juhatuse liige pidi investeeringute tegemiseks (s.h põhivara ostmiseks) saama osanike eelneva kirjaliku nõusoleku, kui tehingu väärtus on vähemalt 15 000 eurot (tl 9-17). Hageja ei ole tõendanud, et ta seda nõuet järgis.
8.Kohus luges SIA Peruza arvamusega tõendatuks, et hageja ostis seadme turuhinnast kallimalt, järelikult on osaühingule tekkinud VÕS § 128 kohaselt varaline kahju vähemalt 33 00 eurot (48 000 – 15 000). Kohus peab võimalikuks, et kostja varaline kahju on suurem, kuna fileerimismasin ei ole töökorras, aga kuna kohtule ei ole teada, et kostja oleks mingeid õiguskaitsevahendeid kasutanud või üritanud asjatundjate abil seadet remontida, ei ole sellest tekkiv kahju kindel ning summaliselt teada. Seni, kuni kostja ei ole tõendanud, et seadme tegelik turuhind (tulenevalt selle tehnilisest seisukorrast) oli ostuhetkel väiksem kui asjatundja nimetatud väärtus, loeb kohus seadme hinnaks asjatundja nimetatud 15 000 eurot.
9.Kuivõrd kahju tekkis hageja poolt hoolsuskohustuse rikkumise tagajärjel, on hageja tegevuse ja kostjale saabunud tagajärje vahel põhjuslik seos. Kostja tasus fileerimismasina eest hageja sõlmitud lepingu alusel.
5/6
10.Seega on kostja tõendanud kahju hüvitamise nõude eelduste olemasolu. Hageja ei ole omalt poolt esitanud ühtegi tõendit või väidet selle kohta, et puuduvad ÄS § 187 lg 2 nimetatud vastutust välistavad asjaolud. Kohus loeb tõendatuks, et kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue vähemalt 33 000 euro ulatuses.
11.Kohus ei loe tõendatuks, et kostjal on hageja vastu üürilepingust tulenev nõue. Kostja on sõlminud korteri üürilepingu ning andnud selle korteri hageja kasutusse. Juhatuse liikme lepingus üürisummade osas kokkulepe puudub ja suuliste kokkulepete olemasolu ei ole kumbki pool tõendanud. Kuna poolte vahel oli ametisuhe ja juhatuse liikme leping, ei teki kostjal õigus nõuda üürilepingust tulenevate summade hüvitamist lepinguvälisel alusel. Kohus eeldab, et kostja andis hageja kasutusse eluruumi mingil õiguslikul alusel (allüüri leping, tasuta kasutamise leping) ja seega peaks kostja tõendama, et tal on õigus nõuda sellega seoses kulude hüvitamist. Kuna kostja ühtegi vastupidist tõendit esitanud ei ole, loeb kohus, et kostja andis hageja kasutusse eluruumi poolte kokkuleppe alusel ilma, et kostjal oleks õigus nõuda hagejalt üüri tasumist. Vastupidist kokkulepet oleks kostja pidanud tõendama.
12.Seega loeb kohus tõendatuks, et hagejal on kostja vastu nõue 5977,05 eurot ning kostjal hageja vastu nõue 33 000 eurot. Kostja on nõuded oma avaldustega tasaarvestanud. Kostja esindaja kinnitas kohtuistungil, et üürilepingu alusel nõude rahuldamata jätmisel tasaarvestab ta kogu hageja nõutava summa kahjuhüvitise nõudega. Hageja nõue kostja vastu on tasaarvestusega lõppenud, kohus jätab hagi rahuldamata.
13.Põhivõla välja mõistmata jätmisel tuleb hagi jätta rahuldamata ka viiviste osas.
14.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud õigusabikulusid kokku 1950 eurot tunnihinnaga 150 eurot (km-ta). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks menetluskuluks kostja vastuse koostamise kulu 4,5 h ulatuses. Kohus märgib, et kostja esindaja ei ole esitanud kohtule menetlusdokumenti 29.09.2019. Arvestades kostja esitatud 27.09.2019 (tõendite esitamine) ja 23.10.2019 (selgitus ja tõendite esitamine) menetlusdokumentide mahtu ja sisu loeb kohus nimetatud dokumentide koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 1,5 h. Kostja esindaja märkis, et 17.12.2019 istungiks ettevalmistumiseks ja osalemiseks on kulunud kokku 5 h. Kohus ei pea põhjendatuks kogu kostja esindaja poolt märgitud ettevalmistusaega. Tsiviilasja mahtu ning keerukust arvestades peab kohus põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistumiseks ja osalemiseks kokku 3 h, s.o 1 h ettevalmistamiseks ja 2 h istungil osalemiseks. Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 9 h ja lepingulise esindaja tasuks, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele, on 1350 eurot. Kostja taotlusel ning TsMS § 177 lg 4 alusel kohustub hageja tasuma menetluskuludelt kuni nende täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.