Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-111893
Kohtuasi
OÜ BREM Kinnisvarahooldus hagi XX vastu 2722 euro 31 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. aprilli 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ BREM Kinnisvarahooldus apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3031 eurot 77 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) OÜ BREM Kinnisvarahooldus (registrikood 10327044), volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Ardi Rebane Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXX), volitatud esindaja YY
Kohtuistungi toimumise aeg
17. detsember 2019. a
Istungil osalenud isikud
Hageja volitatud esindaja vandeadvokaadi abi Ardi Rebane Kostja volitatud esindaja YY
RESOLUTSIOON:
1.Jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
3.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud hageja kanda. Kostjal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
2-17-111893 Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ BREM Kinnisvarahooldus (hageja) esitas 6. juunil 2017 Pärnu Maakohtule XX (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 2722 euro 31 sendi saamiseks. Kuivõrd kostja esitas nõudele vastuväite, andis Pärnu Maakohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 7. augustil 2018 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 2722 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 92 eurot 1 sent ja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja Tallinnas J. Poska 14 asuva kinnisasja (kinnisasi) endise omaniku Poska Neliteist OÜ vahel sõlmitud teenuse osutamise leping nr 5-1/08/24 (välikoristustööde leping), mille kohaselt kohustus hageja tegema kinnisasjal välikoristustöid. Poska Neliteist OÜ kohustus töö eest tasuma perioodi eest 1. september kuni 28. veebruar 1345 krooni (85 eurot 94 senti) kuus ning ajavahemikul 1. märts kuni 31. august 1075 krooni (68 eurot 69 senti) kuus, millele lisandub käibemaks. Poska Neliteist OÜ võõrandas 26. juuni 2014. a asjaõiguslepinguga kinnisasja kostjale. Poska Neliteist OÜ, hageja ja kostja sõlmisid
18.juulil 2014 kokkuleppe välikoristustööde lepingu ülevõtmiseks. Kokkuleppe kohaselt andis Poska Neliteist OÜ kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused kostjale üle. Hageja andis selleks omapoolse nõusoleku. Hageja tellis alltöövõtu korras lepingus nimetatud teenuste osutamist OÜ-lt BREM Puhastus. OÜ BREM Puhastus tegi kinnisasjal kõik lepingujärgsed tööd. Hageja jättis ekslikult arved perioodil august 2014. a kuni detsember 2016. a kostjale esitamata. Kui hageja enda eksimuse avastas, esitas ta kostjale 31. detsembril 2016 arve nr 0910 summaga 2722 eurot (sh käibemaks). Kostja ei tasunud hagejale arvel märgitud tasu. Kostja väidab arusaamatult, et hageja ei teinud lepingujärgseid töid. Kostja pidi välikoristustööde lepingu p 4.1 järgi esitama kõik lepingu rikkumisega seonduvad pretensioonid kahe tööpäeva jooksul alates hetkest, kui kostja nendest teada sai või teada saama pidi. Kostja ei esitanud hagejale pretensioone. Seetõttu ei ole ka eluliselt usutav, et
2-17-111893 hageja lepingut rikkus. Isegi kui hageja oleks lepingut rikkunud, oleks kostja tuginemine hageja rikkumisele vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esitas 18. septembril 2017 vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista alusetult saadud 464 eurot 67 senti. Maakohus keeldus 12. oktoobri 2017. a määrusega vastuhagi menetlusse võtmast. Maakohtu määrus jõustus.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei tasunud kostja hageja arvet, sest hageja ei teinud perioodil august 2014. a kuni detsember 2016. a välikoristustöid. Seda tõendavad üürnike KK, LL ja SS (üürnikud) kirjalikud kinnitused. Koristustöid tegid üürnikud ning kostja. Samuti tõendab tööde tegemata jätmist Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti väärteoasjas tehtud rahatrahvi otsus. Otsusega on tuvastatud, et maja ümbrus oli jäätmetega risustatud.
2.2.Hageja jättis kostjale mulje, et hagejal ei ole kostja vastu tasunõuet. Kostja esindajad kohtusid 28. veebruaril 2017 hageja töötajatega ja esindajaga. Kostja ei tunnistanud nõuet. Pooled jõudsid suulisele kokkuleppele, et lõpetavad välikoristustööde lepingu selliselt, et pooltel ei ole teineteise vastu mingeid nõudmisi ega pretensioone (sh rahalisi nõudeid), ning sõlmivad tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2017 uue teenuste osutamise lepingu tähtajaga kaks aastat ja tasuga 140 eurot kuus.
2.3.Kuna hageja ei täitnud enda kohustusi, ei pea kostja VÕS § 101 lg 3 järgi enda kohustust täitma. Seega ei ole hageja viivisenõue põhjendatud. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 15. aprilli 2019. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et hageja tegi perioodil august 2014. a kuni detsember 2016. a lepingujärgseid koristustöid. See nähtub kinnisasja üürnike KK, VV ja SS kinnitustest. Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) väärteootsuse kohaselt trahviti kostjat 17. detsembril 2015 selle eest, et kinnisasja jäätmekonteineri ümbrus oli jäätmetega risustatud. On võimalik, et 17. detsembri 2015. a intsident oli põhjustatud igapäevaste koristustoimingute vahel aset leidnud asjaoludest, kuid hageja ei ole seda tõendanud. Kogumis teiste tõenditega võib väärteootsusest järeldada, et kostja ei teinud välikoristustöid.
3.2.Hageja tugines põhjendatult lepingu p-le 4.1, mille kohaselt pidi kostja pretensioonid teenuse mittevastavuse kohta esitama kirjalikult kahe tööpäeva jooksul alates nende teada saamisest või teada saamise pidamisest. Tagantjärgi on väga keeruline teha usaldusväärselt kindlaks koristusteenuse osutamist ja selle kvaliteeti. Samas on lepingus ettenähtut ignoreerinud ka hageja. Hageja pidi välikoristustööde lepingu p 2.1.3 järgi esitama kostjale iga kuu arveid teenuse osutamise eest. Hageja esitas arve 29 kuu eest (august 2014. a kuni detsember 2016. a) 2016. a lõpus. Kui hageja unustas arvete esitamise, võis ta unustada ka teenuse osutamise. See, et hageja ei esitanud arveid, võis põhjustada ka selle, et kostja ei esitanud pretensioone.
2-17-111893
3.3.Kohus nõustub kostjaga, et hageja loobus 2017. a teenuse osutamise lepingu läbirääkimiste käigus oma nõudest kostja vastu. Hageja loobumine nähtub hageja ja kostja vahelisest e-kirjavahetusest. Nõude maksmapaneku jätkamine oleks vastuolus VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega.
3.4.Kuna hagi jääb põhinõude osas rahuldamata, jääb rahuldamata ka viivisenõue.
3.5.Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja teatas, et tal ei tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Alternatiivselt palus hageja tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule ning jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus vaidlust lahendades kvalifitseerimis- ja põhjendamiskohustust. Otsusest ei nähtu hageja nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni ega seda, millisele materiaalõiguse normile tuginedes on kostjal õigus oma kohustuste täitmisest keelduda ning miks jättis maakohus hageja nõude rahuldamata. Maakohus ei ole tuvastanud kõiki vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid või ei ole tuvastanud neid õigesti.
4.2.Hagejal on kostja vastu töövõtulepingust tulenev tasu maksmise nõue. Hageja tegi lepingu alusel koristustöid, mis tuleb lugeda iga vastava päeva lõpus vastuvõetuks. Kuna hageja esitas kostjale arve alles 31. detsembril 2016, siis muutus kostja tasukohustus vaatamata tööde eelnevale vastuvõtmisele lepingu kohaselt sissenõutavaks alles 20. jaanuaril 2017 (14 päeva möödudes arve esitamisest). Maakohus arvestas põhjendamatult kostja vastuväiteid selle kohta, et töö oli puudulik. Kuna kostja ei teatanud hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest lepingu üldtingimuste p-s 4.1 sätestatud aja jooksul, ei saa ta sellele enam VÕS § 644 lg 3 järgi tugineda. Kuna kostja ei esitanud pretensioone, siis saab järeldada, et koristustööd tehti nõuetekohaselt. Ka juhul, kui käsitada poolte lepingut käsunduslepinguna, on hagejal õigus saada käsundi täitmise eest tasu.
4.3.Maakohus rikkus asjas tõendamiskoormist selgitades ning tõendeid hinnates menetlusõiguse norme. Olukorras, kus maakohus selgitas, et kostja tõendid (kolmandate isikute kirjalikud seletused) ei ole piisavad, et tõendada töös esinenud puudusi, pidas maakohus otsuses üllatuslikult neid tõendeid siiski piisavaks ja usaldusväärseks. Samuti ei andnud maakohus hagejale võimalust vaielda vastu kostja hiljem esitatud tõenditele ning esitada omapoolseid tõendeid. Seetõttu palub hageja ringkonnakohtul võtta uue tõendina vastu väljavõtted OÜ BREM Puhastuse koondarvetest ning kuulata tunnistajana üle OÜ BREM Puhastuse töötajad, kelle otsese juhtimise ja kontrolli all tehti vaidlusaluseid töid. Maakohus järeldas vääralt, et prügikonteineri ümbruse koristamine oli hageja ülesanne ja hageja ei täitnud lepingut.
2-17-111893
Maakohus hindas vääralt poolte kirjavahetust ning järeldas seetõttu vääralt, et hageja loobus nõudest kostja vastu. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja palus jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TSMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
7.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi rahuldamata, kuid maakohus ei ole oma otsust nõuetekohaselt põhjendanud, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse normi. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Seejuures peab kohus otsust tehes TsMS § 438 lg 1 I lause järgi hindama tõendeid, otsustama, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada. Praegusel juhul jättis maakohus hagi rahuldamata, kuid maakohus ei ole tuvastanud kõiki vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ning maakohtu põhjendustest ei nähtu, millistest õigusnormidest ta vaidlust lahendades juhindus. Mh ei ole maakohus hageja põhinõuet kohtuotsuses kvalifitseerinud ning maakohtu otsuses puuduvad igasugused viited kohtulahendi aluseks olevatele õigusnormidele. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimused parandada, täiendades ja muutes põhinõude rahuldamata jätmise osas kohtuotsuse põhjendusi. Viivisenõude rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata.
8.Pooled vaidlevad kohtuasjas selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale välikoristustööde eest lepingus kokkulepitud tasu (2722 eurot) ja tasu maksmisega viivitamise tõttu viivist.
8.1.Pooled on ühel meelel selles, et hageja ja Poska Neliteist OÜ sõlmisid 29. septembril 2008. aastal Tallinnas Poska 14 asuva kinnisasja väliterritooriumi koristamiseks lepingu, mille kohaselt pidi hageja koristama talveperioodil (1. septembrist kuni 28. veebruarini) väliterritooriumi esmaspäevast reedeni ja suveperioodil (1. märtsist kuni 31. augustini) kolm korda nädalas. Välikoristuse tööde hulka kuulus lepingu eritingimuste p 6 järgi lendprahi ja lehtede koristamine käiguradadel ja kõnniteel, kõnnitee ja sissepääsude esiste pühkimine, asfalteeritud ja kivipindade pühkimine, kõnnitee, treppide, välistrepi ja sissepääsude esiste, jää-, lume ja libedusetõrje graniitkillustikuga ning lume käsitsi lükkamine etteantud lumeladestuskohta (välistrepil, käiguradadel, ligipääs prügikastidele). Poska Neliteist OÜ kohustus lepingu alusel maksma tehtud tööde eest talveperioodil 1345 krooni (85 eurot 94 senti) ja suveperioodil 1075 krooni (68 eurot 69 senti). Lepingu p 2.1 kohaselt pidi kostja maksma kõigi osutatud teenuste eest tähtaegselt tasu vastavalt esitatud arvele, mille aluseks on osutatud teenuste hind ja maht. Lepingu p 2.1.3 järgi tuli tasu maksta arve alusel 14 päeva jooksul alates arve esitamisest (I kd, tl 23–25 pöördel).
2-17-111893 Pooled ei vaidle ka selle üle, et sellest lepingust tulenevad Poska Neliteist OÜ õigused ja kohustused on kinnisasja kostjale võõrandamise järel antud 18. juulil 2014 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppega üle kostjale (I kd, tl 27). Seega on kostja saanud 29. septembril 2008. sõlmitud välikoristuslepingu pooleks. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja ei esitanud kostjale vaidlusalusel ajavahemikul vastavalt lepingule iga kuu arveid ning tegi seda ligikaudu kahe ja poole aasta eest tagasiulatuvalt alles
31.detsembril 2016 (I kd, tl 31). Samuti on pooled kinnitanud, et kostja ei ole sel ajavahemikul nõudnud hagejalt lepingu täitmist ega esitanud pretensioone. Hoolimata eelnevast ei ole pooled lepingut ka enne 31. detsembrit 2016 lõpetanud.
8.2.Arvestades välikoristuslepingus sätestatud poolte kohustusi ja lepingu eesmärki, on see kolleegiumi hinnangul käsitatav töövõtulepinguna (vt ka Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, 2009. § 635 kommentaar p 3.2.4). Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) VÕS § 635 lg 1 järgi valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Praegusel juhul kohustuski hageja koristama vastavalt hooajale kolmel või viiel päeval nädalas kostja kinnisasjal asuvad käigurajad, kõnniteed ja trepid ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest kokkulepitud tasu. Seega nõuab hageja kostjalt töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 tähenduses.
8.3.Hageja väitel on tal õigus saada lepingus kokkulepitud tasu, sest ta on oma lepingulised kohustused kostja ees täitnud, hoolimata sellest, et ta ei esitanud kostjale lepingu kohaselt iga kuu arveid. Hageja tõi hagi alusena esile, et oma lepingulise kohustuse täitmiseks sõlmis ta alltöövõtulepingu OÜ-ga BREM Puhastus, kes tegi 2014. a augustist kuni 2016. a detsembrini (29 kuu jooksul) kostjale kuuluval kinnisasjal lepingus nimetatud välikoristustöid. Hageja väitel jäid sel ajavahemikul ekslikult kostjale iga kuu arved esitamata ning seetõttu esitas ta kogu selle ajavahemiku eest arve alles 31. detsembril 2016, mida kostja keeldub tasumast. Kostja väitel ei ole aga hageja ega mõni muu isik kostjale kuuluval kinnisasjal lepingus nimetatud välikoristustöid tegelikult selle aja jooksul üldse teinud ning koristusega on tegelenud kinnisasjal asuva korterelamu elanikud ise, mistõttu ei ole hagejal õigust tasu saada. Seega vaidlevad pooled asjas selle üle, kas hageja või tema alltöövõtja on teinud ajavahemikul 2014. a augustist kuni 2016. a detsembrini kostjale kuuluval kinnisasjal sõltuvalt hooajast esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel või esmaspäevast reedeni lepingus nimetatud koristustöid.
8.4.Kolleegium selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust, ning TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Kuna hageja väitel täitis alltöövõtja hageja lepingulisi kohustusi kostjale kuuluval kinnisasjal nõude aluseks oleval perioodil, siis pidi hageja ka nimetatud asjaolu kohtumenetluses tõendama. Paraku ei ole hageja esitanud kohtule selliseid tõendeid, mille alusel kohus saaks tuvastada, et vaidlusaluse 29 kuu jooksul tehti kostjale kuuluval kinnisasjal lepingus nimetatud päevadel lepingus nimetatud koristustöid. Hageja esitas maakohtule oma lepingulise kohustuse täitmise tõendamiseks OÜ-ga BREM Puhastus sõlmitud alltöövõtulepingu ja selle alusel teenindatavate objektide nimekirja (I kd, tl 29–30), millest nähtub, et OÜ BREM Puhastus kohustus alltöövõtjana osutama kostjale
2-17-111893 välikoristusteenust ning hageja pidi selle eest alltöövõtjale tasuma. Selle kinnituseks, et alltöövõtja täitis oma kohustusi, esitas hageja kohtule oma tegevjuhi RR ning OÜ BREM Puhastuse juhatuse liikme TT 28. veebruari 2019. a e-kirjavahetuse (I kd, tl 96), milles viimane kinnitas, et alltöövõtja tegi 2014–2016 kostjale kuuluval kinnisasjal 5–6 korda nädalas heakorratöid, mida kontrollis töödejuhataja. Kolleegiumi hinnangul ei saa kohus praegusel juhul üksnes alltöövõtja juhatuse liikme üldsõnalise kirjaliku kinnistuse alusel tuvastada, et kostjale kuuluval kinnisasjal ka tegelikult välikoristustöid tehti. Juhatuse liikme kinnitust hinnates tuleb mh arvestada seda, et kinnitus anti üle kahe aasta pärast vaidlusaluste tööde kohta kostjale arve esitamist. Kui juhatuse liige annab kinnituse sedavõrd pikka aega tagasi tehtud tööde kohta, siis peavad tema käsutuses olema ka dokumendid, mille alusel ta saab tööde tegemist kinnitada, sest eluliselt ei ole usutav, et professionaalset koristusteenust pakkuva äriühingu juhatuse liige mäletab täpselt kõiki nende teenindatavaid objekte ning teab, et tema töötajad ja töödejuhataja on just sellel objektil sellel ajavahemikul töötanud. Praktikas on tavaline, et professionaalne koristusteenuse osutaja kasutab koristataval objektil oma töötajate tehtud tööde fikseerimiseks ja kontrollimiseks töölehti või peab muul viisil arvestust selle üle, millised töötajad millisel ajal millist objekti koristavad. Praegusel juhul ei ole aga alltöövõtja juhatuse liige viidanud sellele, mille alusel ta väidab, et tööd olid tehtud. Samuti ei ole hageja esitanud maakohtule muid tõendeid selle kohta, et kostjale kuuluval kinnisasjal ka päriselt 29 kuu jooksul lepingus ettenähtud sagedusega koristustöid tehti. Seda, et töid tegelikult tehti, ei tõenda ka hageja 31. detsembri 2016. a kostjale esitatud arve (I kd, tl 31) ega hageja enda koostatud koondarvestus kostja debitoorse võla kohta 17. augusti 2018. aasta seisuga (I kd, tl 97). Samuti ei nähtu poolte e-kirjavahetusest, et kostja oleks kinnitanud, et hageja tegi arve aluseks oleval ajavahemikul koristustöid. Eelnevat arvestades ei ole hageja kolleegiumi hinnangul tõendanud, et tasunõude aluseks olevad tööd on tehtud.
8.5.Koristustööde tegemist ei saa järeldada ka sellest, et kostja ei esitanud kogu selle aja jooksul hagejale ühtki pretensiooni. Kolleegium möönab, et praegusel juhul ei ole kostja vaidlusaluse 29 kuu jooksul nõudnud hagejalt lepingu täitmist ega ka lepingut lõpetanud, kuid eeltoodu ei tähenda seda, et hageja saaks nõuda kostjalt lepingus kokkulepitud tasu sõltumata sellest, kas ta tegelikult lepingus kokkulepitud töid tegi või mitte. Olukorras, kus hageja ei esitanud kostjale sedavõrd pika aja jooksul arveid, peab hageja kui professionaalne teenuse osutaja suutma oma nõude maksmapanekuks tõendada, et kogu selle aja jooksul on kokkulepitud töid tehtud.
8.6.Kolleegiumi hinnangul ei saa lugeda töid tehtuks ka hageja viidatud VÕS § 638 alusel. Viidatud säte reguleerib töö vastuvõtmise kohustust ning seda, millal töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija keeldub tööd vastu võtmast. Praegusel juhul ei ole pooled leppinud kokku selles, et töö tuleb vastu võtta ning see ei ole koristusteenuse osutamise lepingute puhul ka tavapärane. Lisaks on ka VÕS § 638 I lause järgi töö vastuvõtmise kohustuse tekkimise eelduseks see, et töö on valmis, st tehtud.
8.6.Arvestades seda, et tööde tegemist pidi hagi alusena tõendama hageja, kuid hageja ei suutnud seda teha, ei hinda kolleegium kostja tõendeid selle kohta, et vaidlusalusel ajal ei tehtud kostja kinnisasjal tegelikult välikoristustöid. Samuti ei võta kolleegium seetõttu seisukohta kostja ülejäänud vastuväidete osas ega hageja nende apellatsioonkaebuse väidete osas, mis puudutavad kostja esitatud tõendeid ja maakohtu eksimusi nende tõendite hindamisel.
2-17-111893
9.Kolleegiumi järeldust ei muuda ka asjaolu, et maakohus on pooltele mõnevõrra ekslikult selgitanud tõendamiskoormist, sest see ei andnud hagejale alust jätta hagi aluseks olevad asjaolud tõendamata.
9.1.Pärast kohtuniku vahetumist selles kohtuasjas saatis uus kohtunik pooltele 22. veebruaril 2019 e-kirja (I kd, tl 90), milles selgitas, et käsitab poolte lepingut käsunduslepinguna VÕS § 619 tähenduses. Samuti juhtis kohus tähelepanu sellele, et koristustööde puuduste tõendamise koormis lasub kostjal. Kuigi hageja väitel mõistis ta maakohtu selgitust sellisena, et hageja ei pea esitama rohkem tõendeid selle kohta, et koristusteenust osutati, ei anna see kolleegiumi hinnangul alust arvata, et hagejal jäid maakohtule õigel ajal tööde tegemist kinnitavad tõendid esitamata seetõttu, et maakohus andis eksitavaid selgitusi.
9.2.Riigikohus on asunud seisukohale, et kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. Üldjuhul on kohtul kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb (vt Riigikohtu 16. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 10; 29. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-41-15, p 19).
9.3.Praegusel juhul on hageja esitanud kostja vastu tasu saamise nõude ning sõltumata sellest, kas pidada poolte lepingut käsundus- või töövõtulepinguks, on tasu saamise nõude eelduseks see, et käsund on täidetud või töö on tehtud. Seda on ka hageja ise menetluses väitnud. Seega pidi hageja juba maksekäsu kiirmenetluse üleandmisel hagimenetlusse mõistma, et TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb tal tõendada hagi aluseks olevad asjaolud. Kostja on juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse vastuväites tuginenud sellele, et hageja ei ole töid teinud (I kd, tl 9). Samuti tugines kostja sellele enda vastuses hagiavaldusele (I kd, tl 46). Seega pidi hageja mõistma, et kostja vastuväite tõttu tuleb tal hagi rahuldamiseks TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada hagi aluseks olev asjaolu. Arvestades seda, et hagejat esindas kohtumenetluses advokaat, ei pidanud maakohus seda hageja esindajale täiendavalt selgitama ega juhtima tähelepanu tõendite ebapiisavusele. Kuigi maakohus märkis, et puuduste esinemist hageja töös peab tõendama kostja, pidi hageja mõistma, et esmalt tuleb hagejal tõendada, et tööd üldse tehti. Maakohus ei ole viidatud kirjas selgitanud, et hagejal ei oleks selle asjaolu tõendamise koormist.
10.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes ja täiendades ülaltooduga maakohtu otsuse põhjendusi. Menetluskulud
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Vallo Kariler
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.