2.2.hagiavalduse esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 151,47 eurot,
2.3.viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast 21.06.2019 kuni 14.01.2020 summas 116,67 eurot;
2.4.viivis põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse tegemisest 15.01.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni 7% aastas.
3.Jätta hagi võla sissenõudmisega seotud kulu 40 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud Eneli Eini kanda.
5.Määrata Osaühingu ProInkasso menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Eneli Enilt Osaühingu ProInkasso kasuks välja 300 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.Osaühing ProInkasso esitas 17.05.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Eneli Einilt 3057,54 euro saamiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega kohtunikuabi lõpetas 14.06.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.20.06.2019 esitas Osaühing ProInkasso (edaspidi: hageja) Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub Eneli Einilt (edaspidi: kostja) hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 3116,76 eurot, millest 2925,29 eurot moodustab põhivõlgnevus, 151,47 eurot hagiavalduse esitamisega sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 järgne võla sissenõudmisega seotud kulu, ning viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni 7% aastas, kusjuures viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni palub hageja mõista välja kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulud hüvitamiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS E.s (praeguse ärinimega AS E. E. M., edaspidi nimetatud kui M. K. või esialgne võlausaldaja) XX.XX.XXXX õppelepingu nr XXX, millega kostja asus õppima M. K. XXX õppekavale. Õppekava mahuks oli 180 ainepunkti (EAP), mis jaotusid 6-le õppesemestrile. Kostja oli muuhulgas kohustatud tasuma õppimise eest õppemaksu. Õppelepingu üldtingimuste punkti 4.1 kohaselt koosnes õppemaks õppeaasta alustamise tasust, ainepunktide maksumusest ning õppelepingu lisades kokku lepitud lisateenuse maksumusest. Lepingu alusel esitas M. k.kostjale õppemaksu arve nr XXX summas 2925,29 eurot maksetähtajaga 23.09.2018. Kostja ei ole arvet tähtaegselt tasunud. Õppelepingu üldtingimuste punkti 7 kohaselt on kostjalt õigus nõuda viivist 7% aastas. Hageja on omandanud nõude kostja vastu loovutamise teel. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja ei ole kohustatud arvet tasuma, kuna arve ja sõlmitud maksegraafik on adresseeritud ettevõttele. Kostja seisukohad
Kostja vaidles hagile vastu, kuna maksegraafik on allkirjastatud ja arve on tehtud ettevõttele avatex solutions OÜ.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus leiab, et võlausaldaja on sellest huvitatud, et võlgnik teeks soorituse õigeaegselt. Selleks on võlgnik lepingu alusel kohustatud. VÕS § 82 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel päeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7.Vaidlus puudub selles, et kostja ja AS E. (praeguse ärinimega AS E. E. M.) vahel oli sõlmitud õppeleping. Lepingu alusel on M. k. esitanud kostjale õppemaksu arve nr XXX summas 2925,29 eurot maksetähtajaga 23.09.2018. Kostja ei ole hagiga nõus, kuna arve on adresseeritud ettevõttele avatex solutions OÜ ning ettevõttega avatex solutions OÜ on võla tasumiseks kinnitatud maksegraafik. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt arve adresseerimine ettevõtte nimele ning ettevõttega maksegraafiku sõlmimine ei vabasta kostjat kui lepingu poolt lepinguga võetud kohustuste täitmisest. Nõude suurusele ei ole kostja vastu vaielnud.
8.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu üldtingimuste p 4.14 kohaselt oli kokkulepitud viivisemääraks 7% aastas. Hagi esitamise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 151,47 eurot (alates 24.09.2018 kuni 20.06.2019).
9.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates hagi esitamisele järgnevast päevast 21.06.2019 kuni kohtuotsuse tegemisele eelneva päeva 14.01.2020 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 116,67 eurot. Alates kohtuotsuse tegemisest (15.01.2020) mõistab kohus välja viivise protsendina põhivõlgnevuselt 7% aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
10.Hagiavalduses viidatud VÕS § 1131 reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamine majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt. Tarbija poolt sissenõudmiskulude hüvitamist reguleerib VÕS § 1132, milles ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, vaid mis sätestab hüvitiste ülempiirid. Kuna asja materjalidest ei nähtu, milles sissenõudmiskulu seisneb, ei pea kohus selle nõude rahuldamist võimalikuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda.
12.Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 300 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 97,88 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud 202,12 eurot). Riigilõivu on hageja tasunud lähtuvalt hagihinnast, seaduses sätestatud ulatuses, seega riigilõivu osas on hageja menetluskulu põhjendatud. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot.
13.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.