Teha kinnistusraamatusse ja teistesse vararegistritesse võlgnikule kuuluva vara võõrandamise ja koormamise keelumärked, arestida võlgniku rahalised vahendid krediidiasutustes ning keelata võlgnikul ilma halduri nõusolekuta vara käsutamine (käsutuskeeld).
6.Lõpetada
võlgniku suhtes toimuv (-ad) sundtäitmine (-sed).
7.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumääruse haldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2-20-124
8.Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub 3.veebruaril 2020 .a algusega kell 12.00 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas, saal nr 2, asukohaga Lossi 2, Kuressaare.
9.Kohustada võlgnikku isiklikult osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
10.Teha käesolev määruse resolutsioon (p-d 1-9, 11) ja edasikaebamise kord teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
11.Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõuet mis on esitatud peale 2 kuu möödumist, võidakse kaitsmisele mitte võtta. 12.Määrus kuulub täitmisele viivitamatult.
13.Edastada kohtumäärus võlgnikule ja materjalidega.
pankrotihaldurile koos pankrotiavalduse
Edasikaebamise kord Pärnu Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruse teinud maakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse käik
1.M S esitas 05.01.2020 Pärnu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses andmetel on võlgnik olnud pikemat aega töötu erinevatel põhjustel. Võlgnik on aktiivselt tööd otsinud, kuid tööle saamised on olnud piiratud seoses inglise ja soome keele oskuse puudumisega. Käesoleval ajal puudub võlgnikul sissetulek ja ta elatub töötu abirahast. Võlgnikul puudub igasugune vara ja ta elab üüritud eluruumis. Võlgniku vastu on esitatud erinevaid nõudeid. Summaarne võlgnevus koos täiendavate kuludega on 28 306.75 eurot. Võlgnik leiab, et ta ei suuda tasuda endale võetud kohustusi ja olen muutunud püsivalt maksejõuetuks. Juhindudes Pankrotiseaduse § 13 lg-test 1 ja 2, § 15 lg-st 2 ja § 171 lg-st 11 palub võlgnik välja kuulutada füüsilise isiku M S, isikukood:46911305719 pankrot, kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tulenevalt PankrS § 170 lg-st 2 kinnitab võlgnik, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. M S palub algatada enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse ning kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada. Samuti kohustub võlgnik täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Maksejõuetuse põhjuste kohta selgitab võlgnik, et olemasolevad nõuded on tekkinud seoses isikliku raske olukorraga. Lahutusega ei jäänud võlgnikule vara, ta pidi majast välja kolima ilma midagi abikaasalt saamata.. Selle tulemusena pidin elama asuma korterisse, kus oli
2-20-124 tegemata remont ja polnud ka mööblit. Remondi läbiviimiseks ja mööbli ostmiseks oli võlgnik sunnitud võtma laenu, et inimväärselt elada. Töökoha kaotusega kaotas võlgnik võimaluse laenusid tagasi maksta. Võlgnik annab endale aru, et ta ei suuda toime tulla kuhjunud võlgadega, kuid püüab kohustustest vabastamise menetluse käigus võimalikult palju tasuda võlgasid. Avaldusele lisatud võlgade ja varade nimekirjast (lisa 2) nähtub, et võlgnikul on avalduse esitamise seisuga võlgu vähemalt kogusummas 28 306.75 eurot. Võlgnikul puudub nii vallasvara kui ka kinnisvara. Kohtumääruse põhjendused
2.Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus, olles tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Kohus tegi registrite alusel kindlaks, et võlgnik ei oma registreeritud vara. Täiteregistri andmetel ei ole võlgniku vastu algatatud täitemenetlusi. Võlgniku si Võib järeldada, et võlgniku vara ja piisava sissetuleku puudumine ei võimalda tal olemasolevaid kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara väärtust ja tema igakuine ebapiisav sissetulek ei võimalda olemasolevaid kohustusi täita ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt PankrS § 15 lg 2 võib kohus juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole välistatud, et antud juhul esineb alus menetluse raugemiseks, kuid samas on võlgnik esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega kohustustest vabastamise avalduse. Praegu puuduvad kohtul esitatud asjaolude pinnal andmed PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluste esinemise kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Kuna kohus on võlgniku avalduse alusel võlgniku pankroti välja kuulutanud ajutist pankrotihaldurit nimetamata, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused.
2-20-124 Kohus selgitab võlgnikule, et tulenevalt PankrS § 91 lg-st 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui võlgnik soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kohus nimetab pankrotihalduriks vandeadvokaat Martin Pärna, kes on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.