Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-126486/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.01.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 885

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-126486

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel Vanemkohtujurist Sandri Laurand

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2020.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-126486

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J Si vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3334,57 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, tsiviilasjas lõpetamine ning riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 111919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn)

menetluse

Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ, e-post [email protected]) Kostja: J S (isikukood xxx, viimane teadaolev elukoht xxx) Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja kostja J Si vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt:

1.1.Kostja tasub põhisumma 2378,05 eurot, intressid 124,05 eurot, viivised 416,98 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, riigilõivu 1⁄2 määras summas 150 eurot ja lepingulise esindaja kulud 210 eurot, kõik kokku 3314,08 eurot. Nõutud summad tasub võlgnik PlusPlus Capital AS-i arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is, viitenumbriga 24744724 järgmise maksegraafiku järgi: Tasumise Võlgnevuse Kuumaks Võlgnevuse

Sarnased lahendid

Võlaõigus

17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-126486 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 430 lg 2 näeb ette, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromissis kokku leppinud ka menetluskulude jaotuse osas. Kohus jätab kohtumääruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu 300 eurot. Kohus tagastab hagejale määruse jõustumisel pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik