Osaühing Aktiva Finants hagi E Ku (K) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
225,34 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) Lepinguline esindaja Maarja Radziwill
Kostja
E K (isikukood xxxx)
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista E Kult (K, isikukood xxxx) OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja 209,87 eurot (sealhulgas põhivõlg 169,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 15,62 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitis 25 eurot).
3.Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulu 5 eurot hüvitise väljamõistmise osas.
4.Mõista E Kult (K, isikukood xxxx) OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 169,25 eurot alates 14.01.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni.
6.Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Mõista E Kult (K, isikukood xxxx) OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulude hüvitis 195 eurot.
7.Mõista E Kult (K, isikukood xxxx) OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis, kui on täidetud täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on 1 (4)
selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 21.10.2019 Harju Maakohtule hagi E Ku (kostja) vastu. Hageja nõuab põhivõla 169,25 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel 17.04.2017 sõlmitud lepingutest, mille alusel Tele2 Eesti AS müüs kostjale järelmaksuga telefoni ning osutas sideteenuseid. Kostja jättis tasumata lepingu alusel temale esitatud arved nr 15103443978, 15103668207, 15103890307, 15104115655, 15104339062, 15104560395 ja 15104779537. Hageja on arvestanud viivist summalt 169,25 eurot alates viimase arve sissenõutavaks muutumise päevast 18.11.2018 seaduses ettenähtud määra 8% aastas alusel. Tele2 Eesti AS ütles lepingud 30.10.2018 üles ja loovutas oma nõuded 13.12.2018 hagejale. Hageja nõuab ka sissenõudmiskulu 30 eurot VÕS § 113(2) lg 1 p 1 järgi.
2.29.10.2019 kohtumäärusega võttis kohus asja menetlusse. Kohus määras, et asja arutamine toimub lihtmenetluses (dtl 62).
3.Kostja vaidles 04.11 ja 04.12 avaldusega hagile vastu. Kostja väitel ei täitnud teleteenuste osutaja kokkulepitud kohustusi, mistõttu tema ei saanud teenuseid kasutada.
4.Kohus kuulas kostja telefonitsi ära 09.12.2019 (dtl 73). Kohus selgitas kostjale, et tema väited lepingu rikkumise kohta on paljasõnalised. Kohus andis kostjale täiendava võimaluse oma seisukohtade esitamiseks.
5.Kostja esitas täiendavad seisukohad 31.12.2019.
6.Hageja vastas kostja seisukohtadele 07.01.2020.
Kohtu põhjendused
7.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiiratud kujul vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 444 lg 2). 2 (4)
8.Esitatud nõue tuleneb 17.04.2017 lepingutest (digitoimiku lk [dtl] 8-19) hageja õiguseellase Tele2 Eesti AS-i ja hageja vahel 17.04.2017, mille alusel Tele2 Eesti AS müüs kostjale järelmaksuga telefoni ning osutas sideteenuseid – andis kostja kasutusse telefoniseadme koos seadme kindlustusteenusega, osutas telefoniteenust ja võimaldas kasutada internetiühendust. Kostja jättis tasumata lepingu alusel temale esitatud arved nr 15103443978, 15103668207, 15103890307, 15104115655, 15104339062, 15104560395 ja 15104779537 (dtl 20-33). Arvetes on kajastatud kuutasud telefoniseadme kasutuse, kindlustuse, telefoniteenuse ja internetiühenduse eest, mis ei ületa lepingus kokkulepitud tasumäärasid. Arvetes jooksvalt kajastatud võlgnevuse arvestus ühtib võla kogusumma arvestusega. Arves nr 15104779537 on kajastatud tasunõue 89,98 eurot telefoniseadme jääkväärtuse hüvitamiseks seoses lepingu ülesütlemisega. Seadme algmaksumus oli 119 eurot (dtl 9). Nõutud põhivõla summa 169,25 eurot on eelnimetatuga tõendatud ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
9.Kostja pole väitnud, et tasunõuded ei vasta lepingule või et esitatud nõuded on tema poolt juba tasutud. Tele2 Eesti AS ütles lepingud 30.10.2018 üles ja loovutas oma nõuded 13.12.2018 hagejale (dtl 34). Kostja pole neid asjaolusid vaidlustanud. Kostja väide selle kohta, et sideteenuste osutaja ei täitnud temale antud lubadusi seadmete seadistamise kohta ning et tema ei ole tegelikkuses telefoniseadet kasutanud, on paljasõnalised ega mõjuta hageja esitatud nõuete kehtivustust. Väidetavate rikkumiste alusel võis kostjal tekkida õigus lepingu ühepoolseks lõpetamiseks ja põhjustatud kahju hüvitamise nõudmiseks, kuid kostja pole väitnud ega tõendanud sellistele õiguskaitsevahenditele tuginemist.
10.Nõude alusega seotud arvetes kajastatud viivist hageja ei nõua. Hageja on põhjendatult nõudnud viivist summalt 169,25 eurot alates viimase arve sissenõutavaks muutumise päevale 18.11.2018 järgnevast päevast võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra 8% aastas alusel (dtl 52). Üldtingimuste p-s 6.13.2 ettenähtud viivise määra (0,15% päevas. Dtl 43) alusel hageja nõuet esitanud ei ole, millest järelduvalt nõuab hageja viivist lepingus ettenähtust väiksemas määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise päevaks (13.01.2020) kogunenud viivise 15,62 eurot (169,25 x 408 päeva x 0,021918 ehk 8% aastas ning 169,25 x 13 päeva x 0,021858 ehk 8% aastas).
11.Vastavalt hageja nõudele ja juhindudes TsMS §-st 367 mõistab kohus välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast (14.01.2020) kuni põhinõude 169,25 eurot täitmiseni
12.Kohus rahuldab hageja nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kolme nõudekirja (dtl 4951) saatmise eest kogusummas 25 eurot juhindudes VÕS § 113(2) lg 1 p-st 1. Täiendavalt esitatud 5 euro nõude alusena on hageja nimetanud „muud makseviivitusega seotud kulud“ (dtl 5), jättes selle nõude aluse põhjendamata. Nimetatud nõuet kohus ei rahulda.
13.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus määrab menetluskulud kostja kanda.
14.Hageja on palunud kohtul mõista hüvitis tema poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude eest – riigilõiv summas 75 eurot (dtl 58) ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot 2 tunni töö eest. Käesoleva hagi aluseks olev nõue on õiguslikult lihtne, selliste nõuete esitamine on hagejale tavaline tegevus, hagiavalduses on nõuet põhjendatud väga üldistatult, hagiavaldus on ilmselt koostatud osaliselt automatiseeritult (tekstis puuduvad sõnade vahed, mis viitab automatiseeritult koostatud teksti toimetamata jätmisele), hageja esindaja kostja 3 (4)
ärakuulamisel ei osalenud ja sisulisi selgitusi kostja vastuväidete kohta ei esitanud). Kohus arvestab ka hagi rahuldamata jätmist 5 euro ulatuses. Kohus peab seega hageja õigusabikulu ülemääraseks ja rahuldab nõude osaliselt summas 120 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitise summas 195 eurot (75 + 120).
15.Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus käesolevas otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2(1) ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.