Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Määruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Menetluse asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Pirita Center OÜ hagi OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel) vastu võla nõudes. Kostja palus 12.04.2019 jätta hagi läbi vaatamata. Kostja leidis, et hageja esitatud nõue on nii nõude aluseks olevate asjaolude kirjelduse kui ka nõude põhjenduste osas identne hageja endise ainuosaniku X X OÜ poolt 2017 kostja vastu esitatud nõudega. Hageja ei saa kostja vastu esitada X X OÜ-le kuulunud nõuet ja seetõttu tuleb hageja poolt esitatud hagi läbi vaatamata jätta. Kostja selgitas, et X X OÜ esitas 04.05.2017 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtule (edaspidi ka Arbitraažikohus) hagi Z I Z AB ja kostja vastu. Nimetatud hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt avaldasid Z I Z AB ja kostja enne 14.08.2015 letter of intenet’i sõlmimist Z I Z AB, kostja ja X X OÜ vahel (kavatsuste protokoll) ja kavatsuste protokolli sõlmimisel X X OÜ-le ebaõigeid andmeid Tallinnas aadressil zzzzz asuva korteriomandi esemeks oleva hoone (Pirita Keskus) rekonstrueerimiskulude suuruse kohta. X X OÜ arvates rikkusid Z I Z AB ja kostja ebaõigete andmete avaldamisega kavatsuste protokollist ja VÕS §-st 14 tulenevaid kohustusi. X X OÜ väitis hagis, et Pirita Keskuse tegelikud rekonstrueerimiskulud kujunesid Z I Z AB ja kostja poolt avaldatust 487 936 euro võrra suuremaks ning rekonstrueerimiskulude suurenemist tuleb käsitleda X X OÜ-le tekitatud kahjuna. Arbitraažikohus menetles X X OÜ poolt Z I Z AB ja kostja vastu esitatud hagi kohtuasjana number 8-1-2-2017. Arbitraažikohtu 23.08.2018 otsusega jäeti X X OÜ hagi rahuldamata. Arbitraažikohus leidis, et kavatsuste protokoll on xxx korteriomandi müüki käsitlevas osas tühine. Samuti leidis Arbitraažikohus, et Z I Z AB ja kostja ei ole X X OÜ-le Pirita Keskuse rekonstrueerimiskulude kohta ebaõigeid andmeid avaldanud ning X X OÜ-le ei ole kahju tekkinud. Arbitraažikohus tuvastas, et rekonstrueerimiskulude suurenemine oli tingitud X X OÜ, kelle seadusliku esindajana tegutses juhatuse liige Jüri Ploom, juhiste alusel ehitusprojekti tehtud muudatustest ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja AS-i Tallinna Vesi poolt ehitisele esitatud nõuete muutumisest. Kostja märkis, et hageja poolt kostja vastu esitatud hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi põhjendused on identsed X X OÜ poolt Z I Z AB ja kostja vastu esitatud hagi aluseks olevate asjaolude ja hagi põhjendustega. Veelgi enam, et hageja poolt kostja vastu esitatud hagi tekst kopeerib sõnasõnalt X X OÜ poolt Z I Z AB ja kostja vastu esitatud hagi ja teiste X X OÜ poolt Arbitraažikohtu menetluses esitatud dokumentide teksti. Käesoleva hagi ning X X OÜ poolt Arbitraažikohtule esitatud menetlusdokumentide sõnastuslik kattuvus on pea 100%. Kahe hagi ainsaks sisuliseks erinevuseks on erinevad hagejad. Kui X X OÜ hagis heideti kostjale ette ebaõigete andmete avaldamist X X OÜ-le ja väideti, et seeläbi tekkis kahju X X OÜ-le, siis käesolevas hagis heidetakse kostjale ette samade asjaolude kohta ebaõigete andmete avaldamist hagejale ning väidetakse, et seetõttu tekkis ka kahju hoopis hagejale. Kostja rõhutas, et hageja ja X X OÜ on omavahel tihedalt seotud. X X OÜ oli ajavahemikus 10.02.2016 kuni 17.12.2016 hageja ainuosanik. Ajavahemikus 09.02.2016 kuni 22.12.2016 oli Jüri Ploom nii hageja kui ka X X OÜ juhatuse liige. Samuti on tähelepanuväärne, et X X OÜ-d esindas Arbitraažikohtu menetluses vandeadvokaat Risto Sidok, kes käesolevas tsiviilasjas esindab hagejat. Kostja on hageja ja X X OÜ vahelisi seoseid, hageja hagiavalduse ja X X OÜ menetlusdokumentide sisu pea täielikku kattuvust ning Arbitraažikohtu poolt X X OÜ nõude 2(2)

suhtes tehtud otsust arvestades seisukohal, et hageja esitas kostjale kahju tekitamise eesmärgil kostja vastu uuesti X X OÜ-le kuulunud väidetava nõude. Hageja oli hagiavaldust esitades teadlik sellest, et 2 aastat tagasi esitas X X OÜ kostja vastu täpselt samasuguse nõude. Samuti oli hagejale vandeadvokaadist esindaja kaudu teada, et üks ja sama nõue ei saa üheaegselt kuuluda nii hagejale kui ka X X OÜ-le ning hageja ei saa kostja vastu esitada X X OÜ-le kuulunud väidetavat nõuet, mis on Arbitraažikohtu jõustunud otsusega rahuldamata jäetud. Kostja leidis, et kuna hageja on kostja vastu esitanud X X OÜ-le kuulunud väidetava nõude, mis on Arbitraažikohtu jõustunud otsusega rahuldamata jäetud, siis tuleb hageja hagi jätta läbi vaatamata. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja vastu esitanud kahju hüvitamise nõude ning ilmselt ka hinna alandamisest tuleneva enammaksud ostuhinna tagastamise nõude. Kuna hageja saab kohtusse pöörduda ainult enda subjektiivsete õiguste kaitseks ning hageja subjektiivsed õigused kostja suhtes saavad tuleneda üksnes hageja ja kostja vahelisest võlasuhtes, siis peaks hagi alus sisaldama ka hageja ja kostja vahelise väidetava võlasuhte tekkimise aluse ja sisu kirjeldust. Lisaks peaks hagiavaldusest (lisaks muudele kahju hüvitamise nõude materiaalõiguslikust kvalifikatsioonist sõltuvatele eeldustele) nähtuma ka see, milles hagejale tekkinud väidetav kahju seisneb. Kostja leidis, et hagiavaldus on nii väidetava võlasuhte tekkimise aluse kui ka kahju osas ebaselge. Kostja märkis, et hagiavaldus on hageja nõude aluseks oleva võlasuhte osas ebaselge. Hageja viitab hagiavalduses vähemalt viiele erinevale võimalikule võlasuhtele, kuid jätab selgitamata, kuidas on nendest võlasuhtest tekkinud hageja nõudeõigus kostja vastu. Kostja märkis, et hagiavalduses seostab hageja suuremal või vähemal määral oma nõudega järgnevaid võlasuhteid: kostja, Z I Z AB ja X X OÜ vahel 14.08.2015 sõlmitud kavatsuste Protokoll, VÕS § 14 alusel tekkinud lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhe, kostja ja X tee 24 OÜ vahel 11.11.2015 sõlmitud korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping (korteriomandi I müügileping), X tee 24 OÜ, X X OÜ, hageja, X X OÜ, Bigbank AS-i, OÜ Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi ja Swedbank AS-i vahel 04.03.2016 sõlmitud hüpoteekide kustutamise avaldused, korteriomandi hüpoteegi alt vabastamise avaldus, korteriomandite müügilepingud, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping (korteriomandi II müügileping), Z I Z AB ja X X OÜ vahel 04.03.2016 sõlmitud X tee 24 OÜ osa müügileping (osa müügileping). Iseenesest võib hageja hagi põhjendades erinevatele võlasuhtele (nõude õiguslikele alustele) tugineda. Tsiviilkohtumenetluse seadustik seda ei keela. Samas peaks hageja ka sellisel juhul kohtule ja kostja näitama seda, et hageja on iga nõude aluseks oleva võlasuhte pool, ning selgitama, kas hageja poolt nimetatud võlasuhete näol on tegemist nõude alternatiivsete alustega ning millises järjekorras peaks kohus neid nõudealuseid kontrollima. Hagiavaldusega tutvudes ei ole võimalik aru saada, milline on hageja seos hagiavalduses viidatud võlasuhtega. Hagiavalduses ei ole nimetatud mitte ühtegi võlasuhet, mille pooled oleksid üheaegselt nii hageja kui ka kostja. Selle asemel kirjeldatakse hagiavalduses X X OÜ võlasuhteid kostja ja kolmandate isikutega ning hageja võlasuhteid kolmandate isikutega. Samas jääb selgusetuks, kuidas saavad need võlasuhted olla hageja poolt kostja vastu esitatud nõuete aluseks. Hageja leidis, et kostja taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks või alternatiivselt menetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja on hagis kirjeldanud, et kuidas on hageja õigusi rikutud ning miks peab hageja talle tekkinud kahju eest vastutavaks just kostjat. Samuti sisaldub hagis detailne asjaolude kirjeldus koos kahju kalkulatsiooniga. Seega, eeldades hagi alusena toodud faktiliste asjaolude õigsust on hagi rahuldamine võimalik, mistõttu puuduvad alused hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kohus palus kohtu 20.11.2019 eelistungil hagejal selgitada, miks on hageja nõude esitanud, arvestades asjaolu, et hageja ei ole 14.08.2015 kokkuleppe pooleks. Hageja leidis, et kostja vastu on nõue esitatud tuginedes faktiliste asjaolude kogumile. 14.08.2015 sõlmiti kokkulepe, kus ühelt poolt X X OÜ ja teiselt poolt kostja ning kolmas isik leppisid kokku tingimused, mille alusel 3(2)

teatud kinnistud omandatakse X X OÜ poolt ja renoveeritakse kaubanduskeskuseks. Kokkuleppe sõlmimise hetkel pooled mõistsid, et kokkuleppes sõlmitud kohustuste täideviimisel võib kasutada kokkuleppe poolte ärikontserni kuuluvaid teisi isikuid. Hageja on olnud ostjaks 04.03.2016 sõlmitud ostu-müügilepingus. Hageja ostis kokkuleppe esemeks olnud kinnistud. 04.03.2016 lepingus kokku lepitud hind tugines infole, mille varasemalt oli X X OÜle avaldanud kostja ja kolmas isik. X X OÜ ning hageja tuleb tõlgendada ühe isikuna. Hageja oli ostumüügilepingu sõlmimise ajal X X OÜ 100% tütarettevõte. Ostu-müügilepingu pooleks oli X tee 24 OÜ, mis ostu-müügilepingu sõlmimise ajal oli kostja tütarettevõte. Kohus märkis eelistungil, et hageja ei ole enamike lepingute pooleks, milliste rikkumisele tuginedes on ta nõude esitanud. Kostja ei ole 04.03.2016 lepingu pooleks. Hageja ei saa samastada ennast teise äriühinguga. 14.08.2015 lepingus oli vahekohtu kokkulepe. Nõude loovutamisel ei ole hageja viidanud. Kohus selgitas, et käesolevas asjas on mõistlik saada õiguslik selgus küsimuses, kas kohus saab vaidlust üldse lahendada ning seetõttu on mõistlik jätta hageja nõue läbi vaatamata ja pooltel on soovi korral võimalik kohtumäärust vaidlustada. Kohus määras, et kostjal tuleb esitada hiljemalt 23.12.2019 menetluskulude nimekiri ning hagejal on soovi korral võimalik kostja menetluskuludele vastata hiljemalt 06.01.2020. Kohus määras, et hiljemalt 14.01.2020 teeb kohus määruse hagi läbivaatamata jätmise kohta. Kostja palus 23.12.2019.a menetluskulude nimekirjas määrata kindlaks ning mõista Pirita Center OÜ-lt OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel) kasuks välja OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel) menetluskulud summas 3516 eurot. Kostja palus kohustada Pirita Center OÜ-d tasuma OÜ-le Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel) hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja märkis, et tema menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest. Kostja märkis, et Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid osutas kostjale õigusabi tunnihinnaga 144 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja esitas detailse menetluskulude nimekirja, millest nähtub esindaja menetluses tehtud toimingud ja toimingutele vastav ajakulu (kokku 24 h ja 27 min). Kostja palus lepingulise esindaja kulud hagejalt välja mõista koos käibemaksuga. Kostja märkis, et ta ei ole alates 08.02.2017 käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa kostja menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palus kostja kulusid kohtul hinnata nende sisulise vajalikkuse ja põhjendatuse aspektist. Tunnitasu suurust, millega kostjale on õigusabi esitatud, hageja ei vaidlusta. Hageja märkis, et menetluskulude hindamisel palub hageja kohtul arvestada vähemalt alljärgnevaga: kostja ei ole kohtule esitanud 21.03.2019 ega 01.04.2019 e-kirju, mistõttu on võimatu hinnata, et milline on vajalik ja põhjendatud kulu seoses viidatud e-kirjade koostamisega ning üleüldse on ebaselge, et miks on viidatud e-kirjad kliendile koostatud; 11.04.2019 on kostja esindaja 2 tundi ja 21 minutit tutvunud materjalidega. Samas ei ole arusaadav, et milliste materjalidega on tutvutud ning millisel otstarbel. Korduvalt on kostja oma kuluna ära märkinud tema telefonivestlused oma esindajaga. Samas ei ole aru saada, et mis oli vestluste sisuks ning kas nende vestluste pidamine oli ka käesoleva tsiviilasja seisukohast otstarbekas ja vajalik; 23.12.2019.a on kostja esindaja kulutanud 43 minutit kompromissi puudutavate selgituste ja menetluskulude nimekirja koostamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt ei kuulu menetluskulude nimekirja koostamisega seotud kulud vastaspoole poolt hüvitamisele. Kompromissi puudutavate selgituste esitamist ei ole aga kohus kostjalt kunagi nõudnud. Hageja märkis, et eeltoodule tuginedes ei pea hageja vajalikuks ning põhjendatuks kuluks kostja poolt esitatust ajaliselt kokku vähemalt mahus 5 tundi ja 50 minutit. Lisaks avaldas kostja 20.11.2019 toimunud eelistungil, et tema menetluskulud on ilma käibemaksuta suurusjärgus 2500 4(2)

eurot ehk 3000 eurot (KM-ga). Hageja märkis, et pärast viidatud eelistungit on kostja nimel hagejale saadetud seoses kompromissiga üksnes 2 lühikest e-kirja, millega seonduv kulu on minimaalne (kindlasti mitte 516 eurot käibemaksuga). Kokkuvõttes leidis hageja, et kostja kulud ei saa olla põhjendatud suuremas ulatuses kui 20,8 tundi ehk 20 tundi ja 48 minutit – 5 tundi ja 50 minutit = 14 tundi ja 58 minutit (ümmarguselt 15*144=2160 eurot). Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja on hagile vastu vaieldes toonud välja, et hageja esitas kostja vastu X X OÜ-le kuulunud väidetava nõude. Kostja märkis, et üks ja sama nõue ei saa üheaegselt kuuluda nii hagejale kui ka X X OÜ-le ning hageja ei saa kostja vastu esitada X X OÜ-le kuulunud väidetavat nõuet, mis on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu jõustunud otsusega rahuldamata jäetud. Kostja viitas, et hagiavalduses ei ole nimetatud mitte ühtegi võlasuhet, mille pooled oleksid üheaegselt nii hageja kui ka kostja. Kohus küsis kohtu 20.11.2019 eelistungil hagejalt eelneva osas selgitusi. Seepeale märkis hageja, et kostja vastu on nõue esitatud tuginedes faktiliste asjaolude kogumile. Hageja märkis. et kokkuleppe sõlmimise hetkel pooled mõistsid, et kokkuleppes sõlmitud kohustuste täideviimisel võib kasutada kokkuleppe poolte ärikontserni kuuluvaid teisi isikuid. Hageja selgitas, et X X OÜd ning hagejat tuleb tõlgendada ühe isikuna, kuna hageja oli ostu-müügilepingu sõlmimise ajal X X OÜ 100% tütarettevõte. Kohus leiab, et hageja kohtusse pöördumise õigus ei saa tuleneda üksnes hageja viidatud “faktiliste asjaolude kogumist”. Kohus menetleb tsiviilasja vaid juhul, kui isik pöördub kohtusse oma (mitte teise isiku) eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohtusse pöördumise õiguse kindlakstegemisel ei võimalda seadus käsitleda kaht eraldiseisvat juriidilist isikut ühe isikuna ka juhul, kui eelviidatud isikud kuuluvad samasse kontserni. Hageja ei saa samastada ennast X X OÜ-ga ning X X OÜ nõudeõigused ei ole samastatavad hageja nõudeõigustega. Hageja ei ole suutnud välja tuua, millisest hageja ja kostja vahelisest õigussuhtest tuleneva ja hagejale kuuluva õiguse kaitseks on hageja kohtusse pöördunud. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja 14.08.2015 kokkuleppe ega 11.11.2015 lepingute pooleks. Kostja ei ole aga 04.03.2016 lepingute pooleks. Poolte väljatoodud asjaolud viitavad sellele, et kuna X X OÜ kostja vastu esitatud nõue jäi vahekohtus rahuldamata, siis on hageja sisuliselt pöördunud maakohtu poole X X OÜ asemel ning X X OÜ-le kuuluva õiguse kaitseks. Eelnevat aga seadus ei võimalda. Seejuures ei ole hageja viidanud, et X X OÜ oleks oma nõudeõiguse hagejale loovutanud. Eelnevast tulenevalt ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd 5(2)

TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja palus lepingulise esindaja kulud hagejalt välja mõista koos käibemaksuga. Kostja märkis, et ta ei ole alates 08.02.2017 käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa kostja menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Kohus märgib, et seetõttu tuleb kostjale hüvitada menetluskulud koos menetluskuludelt arvestatava käibemaksuga. Riigikohus on asjas 3-2-1-93-13 oma 02.10.2013 määruse p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015 määruse p-s 14 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks ka lepingulise esindaja tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus tõi välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 144 eurot (koos käibemaksuga) on kooskõlas asja keerukuse ja mahuga ning seega on tegemist mõistliku ja põhjendatud tunnihinnaga. Kohus aga leiab, et kostja õigusabikulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja ei ole esitanud kohtule 21.03.2019 ega 01.04.2019 ekirju, siis ei ole võimalik hinnata, milleks oli vastavate e-kirjade koostamine menetluses üldse vajalik. Seetõttu ei ole ka põhjendatud kostja esindaja 21.03.2019 ajakulu 21 min e-kirja koostamiseks kliendile. Samas on kostja esindaja 01.04.2019 ajakulu esitatud viisil, mis ei võimalda eristada hagiavaldusega tutvumise ajakulu 01.04.2019 e-kirja koostamise ajakulust. Kuna aga kostja esindaja 01.04.2019 ajakulu on põhjendatud juba ainuüksi hagiavaldusega tutvumisest lähtudes (arvestades hagi ja selle lisade mahtu), siis on kostja esindaja 01.04.2019 ajakulu 46 min põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindajal on olnud nõupidamist ja telefonivestlust kliendiga kokku 1 h ja 30+26 min+10 min+10 min+37 min+37 min+14 min+37 min+11 min=4 h ja 32 minutit. Kohus leiab, et mõistlikus mahus kliendiga nõupidamine on menetluses vajalik, ent kostja ei ole põhjendanud ning asja materjalidest ei ole võimalik järeldada, miks ja millistes küsimustes oli kostjal vaja niivõrd suures ulatuses kliendiga vestelda ja nõu pidada. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu nõupidamiseks ja telefonivestlusteks on ülepaisutatud ning põhjendatud ajakulu kokku on 1 h. Arvestades kostja 12.04.2019 vastuse mahtu (koos lisadega) on põhjendatud kostja esindaja vastuse koostamise ajakulu kokku 3 h ja 56 min+7 h ja 50 min+45 min+9 min=12 h ja 40 min. Kohus aga nõustub hagejaga, et kostja esindaja 11.04.2019.a ajakulu 2 h ja 21 min materjalidega tutvumiseks on põhjendamatu, sest ei ole arusaadav, miks ja milliste materjalidega kostja esindaja 6(2)

on tutvunud. Seejuures on viidatud materjalidega tutvumine toimunud pärast seda, kui kostja esindaja oli juba tutvunud hagiavaldusega ning asunud 08.04.2019 ka hagile vastust koostama. Kohus leiab, et kostja esindajal võis olla ülevaate saamiseks vajalik enne 20.11.2019 istungit tutvuda toimikuga, ent eelnevat tuleb käsitleda koos kohtuistungiks ettevalmistumise ajakuluga. Kohus leiab, et kostja esindaja 19.11.2019 toimikuga tutvumise ja 20.11.2019 eelistungiks valmistumise ajakulu on kokku põhjendatud 1 h ulatuses. Arvestades kohtu 20.11.2019 eelistungi kestust on põhjendatud kostja esindaja ajakulu 39 min eelistungil osalemiseks. Arvestades eelistungi sisu on ülepaisutatud kostja esindaja 20.11.2019 ajakulu 22 min ülevaatliku e-kirja koostamiseks kliendile. Ülevaate andmise põhjendatud ajakulu on 10 min. Hageja 06.01.2020 menetlusdokumendi lisast 1 nähtuvalt piirdusid kompromissläbirääkimised kostja esindaja poolt kahe lihtsa ja minimaalse vastusega hageja esindajale. Seetõttu on kostja 12.12.2019 ajakulu 22 min asemel põhjendatud vaid 5 min ulatuses. Riigikohus on asjas 3-2-1-77-14 oma 11.11.2014 määruse p-s 12 leidnud, et kuna menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, siis ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamise kulud põhjendatud ja vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus märgib, et eelviidatud Riigikohtu seisukohast tulenevalt on põhjendamatu kostja 23.12.2109.a ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks. Kuna kohus ei ole ka küsinud kostjalt kompromissi puudutavaid selgitusi, siis on kostja esindaja 23.12.2109 ajakulu täies ulatuses põhjendamatu. Eelnevast tulenevalt on kostja esindaja põhjendatud ajakulu 46 min+1 h+12 h ja 40 min+1 h+39 min+10 min+5 min=16 h ja 20 min≈16,33 h, millele vastab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu summas 16,33*144=2351,52 eurot. Seega tuleb välja mõista hagejalt Pirita Center OÜ-lt kostja OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel) kasuks põhjendatud menetluskulud summas 2351,52 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja palus kohustada Pirita Center OÜ-d tasuma OÜ-le Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel) hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb välja mõista hagejalt Pirita Center OÜ-lt kostja OÜ Rootsi Mööbel Investeeringud (likvideerimisel) kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik 7(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.