Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Hagiavalduse kohaselt sai hageja 13.06.2018 kostjalt võlanõude, mille kohaselt AS Telia Eesti loovutas kostjale väidetava nõude hageja vastu tulenevalt AS Telia Eesti 23.03.2010 arvest nr 3201001156853 summas 4,57 eurot. 22.06.2018 teatas hageja kostjale, et nõue on esitatud vale isiku vastu, sest 2010 ei olnud hageja viidatud telefoninumbri omanikuks, mistõttu hageja ei olnud kohustatud arvet tasuma. Vaatamata hageja seiskohtadele saatis kostja hagejale 25.06.2018 ja 27.07.2018 uue võlateatise, milles palus tasuda nõue kogusummas 39,14 eurot (väidetav põhivõlgnevus ja sissenõudmiskulud) hiljemalt 31.07.2018. Kostja on esitanud sama nõude ka maksehäirete registrisse taust.ee, millest lähtuvalt on hagejal tekkinud olukord, kus tema laenutaotlused võivad olla pankades tagasi lükatud seoses maksehäirete registris oleva kostja poolt esitatud põhjendamatu nõudega. Isegi juhul, kui kostjal oleks nõue hageja vastu 2010 AS Telia Eesti arvest, siis oleks nõue aegunud hiljemalt 02.01.2014. Kostja poolt hageja vastu nõude esitamine on alusetu, nõue on aegunud ja seetõttu on hageja kohta maksehäireregistris avaldatud andmed on valed. Hageja palub tuvastada, et AS Telia Eesti 23.03.2010 arvest lähtuvalt puuduvad Aktiva Finants OÜ-l igasugused nõuded P Gi vastu. Alternatiivselt palub hageja tuvastada, et P G on õigus keelduda AS Telia Eesti 23.03.2010 arvest tulenevate rahaliste kohustuste täitmisest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt on kostjal nõue hageja vastu. Nõude aegumine ei ole võlasuhte lõppemise aluseks. Kohustus kui selline jääb aegumisest hoolimata alles ning võlausaldajal on endiselt õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tuvastatud on, et 13.06.2018 edastati hagejale võlanõue, mille kohaselt AS Telia Eesti loovutas kostjale nõude hageja vastu tulenevalt AS Telia Eesti 23.03.2010 arvest nr 3201001156853 summas 4,57 eurot maksetähtajaga 23.03.2010 (t.l. 89-92). Vaidlust ei ole, et hageja eeltoodud arvet ja võla sissenõudmiskulusid kostja nõudel kokku 39,14 eurot tasunud ei ole (t.l. 95-96). Pooled ei vaidle, et AS Telia Eesti 23.03.2010 arvest nr 3201001156853 tulenev nõue 4,57 eurot on aegunud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja on maksehäireregistris avaldanud andmed selle kohta, et hagejal on 39,40 euro suurune võlgnevus kostja ees (t.l. 97). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on nõue hageja vastu, mille kohta kostja on avaldanud hageja andmeid maksehäireregistris. Võlaõigusseadus (VÕS) § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kostja on veenvalt põhistanud ja tõendanud, et hageja ja AS Telia Eesti vahel olid lepingulised suhted ning hagejale on esitatud arve tasumiseks lepingu alusel (t.l. 108-110). VÕS § 9 lg 1 leping

sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega ei ole hageja tõendanud oma väiteid, et hagejal ei olnud lepingulisi suhteid AS-ga Telia Eesti, mistõttu hagejal nagu ei oleks olnudki kohustusi AS Telia Eesti ees. Hageja väide nagu ta ei oleks varasemalt saanud arvet, mis on tasumata, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest vaidlust ei ole, et kostja on hagejale käesolevas menetluses esitanud tema nõude aluseks olevad dokumendid (t.l. 107). Kuna AS Telia Eesti on oma nõude hageja vastu loovutanud kostjale, siis on tõendatud, et nõude loovutamisega on kostja astunud senise võlausaldaja asemele ja kostjal on nõue hageja vastu AS Telia Eesti 23.03.2010 arvest nr 3201001156853 tulenev nõue 4,57 eurot. Asjaolu, et kostja nõue hageja vastu on aegunud, ei luba siiski tuvastada nagu sellist nõuet polekski. Kuna võlausaldaja nõue on aegunud, siis on see vaatamata aegumisele jätkuvalt kehtiv, selle võib võlgnik täita, kuid võlgnikul on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 teise lause alusel õigus keelduda oma kohustuse täitmisest. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja hagi AS Telia Eesti 23.03.2010 arvest lähtuvalt igasuguste nõuete puudumise tuvastamiseks P Gi vastu jätta rahuldamata. Hageja on palunud alternatiivselt tuvastada, et tal on õigus keelduda AS Telia Eesti 23.03.2010 arvest tulenevate rahaliste kohustuste täitmisest. Kuna pooled käesoleva kohtumenetluse kestel enam ei vaidle, et kostja nõue on aegunud (t.l. 139), siis on tõendatud, et hagejal on õigus keelduda AS Telia Eesti 23.03.2010 arvest tuleneva rahalise kohustuse täitmisest. TsÜS § 142 lg 1 teise lause kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Seega rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude tuvastada, et hagejal on õigus keelduda AS Telia Eesti 23.03.2010 arvest tulenevate rahaliste kohustuste täitmisest. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 93-94), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.