Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-19-9203 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 05.12.2018 tellis hageja ostjalt köögimööbli ja garderoobi summas 7867 EUR, mille eest tasus ettemasuna sularahas 7500 EUR. Kostja esindaja müügiesindaja J K lubas, et hageja juures võetakse mööbli tootmiseks vajalikud mõõdud kahe nädala jooksul lepingu sõlmimisest alates ning tellitud esemed tarnitakse veebruari esimeses pooles. Pärast korduvat meeldetuletust võttis kostja esindaja jaanuari lõpus hageja elukohas vajalikud mõõdud, lubades, et tellitud tooted tarnitakse siiski õigeaegselt. Veebruaris võttis hageja uuesti ühendust J K , et täpsustada mööbli paigaldusaega. K teatas, et ta pole saanud ühendust ettevõtte omaniku S S , kes mööbli valmistamist ja rahaasju koordineerib, mistõttu ei oska ta tarneaja kohta mitte midagi täpsustada. Veel väitis müügiesindaja hagejale, et tellimused on aegunud ning vastuseid ootab veel umbes kümme klienti. Veebruari lõpus uuesti helistades vastas hagejale kostja numbrilt juba võõras naisterahvas, kes teatas, et kostja on lepingus näidatud aadressil tegevuse lõpetanud ning andnud ka telefoninumbri üle uuele ettevõttele. Pärast mitmeid katseid õnnestus hagejal saada telefoni teel kätte x X, kes kinnitas, et tellimus täidetakse märtsi esimeses pooles. Alates sellest ajast on X andnud telefonitsi hagejale uusi lubadusi, millest viimasena lepiti kokku, et mööbel paigaldatakse 23.05.2019. Tähtaja saabudes oli kostja telefon aga välja lülitatud ning edasised katsed, nii e-posti kui ka telefoni teel infot saada, on ebaõnnestunud. Hageja palub: - välja mõista tasutud ettemaks summas 7500 EUR ja viivis 0,025% lepingu summast iga tähtaja ületanud päeva eest (vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 8.3). Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 05.12.2019.a. postiga (isiklikult, aadressil x).

2-19-9203 Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna hageja on jätnud hagiavalduses täpsustamata, mis kuupäevast hageja kostjalt viivist välja mõista soovib, siis mõistab kohus viivist välja alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast (17.06.2019) lepingus kokkulepitud määras 0,025% päevas lepingu summast (7867 eurot). Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja ei ole esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, seega määrab kohus hageja menetluskulud kindlaks tsiviilasja toimiku põhjal. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 475 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest. Muid hageja menetluskulusid (hageja esitas menetlusdokumendid ise) tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.