Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihaldurile Maarja Roht’ile ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotihalduri tasu kanda Maarja Roht’i arvelduskontole EExxx Swedbank AS-is. Ülejäänud ajutise halduri tasu jätta võlgniku kanda.
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 11. veebruar 2020, algusega kell 13:05. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, aadressil Lubja 4, 10115 Tallinn, saalis nr 3003.
6.Kohustada võlgnikku H. A.’t kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohustada H. A.’t ilmuma vande andmiseks 11. veebruaril 2020 kell 13:00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, 10115 Tallinn, saal nr 3003). 1 (6)
2-19-19267
7.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
8.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 7 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
9.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
10.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Kohtumäärus saata võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ning Rahandusministeeriumile.
14.Saata kohtumäärus pärast jõustumist p. 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Määruse resolutsiooni punktide 3 - 4 peale võib võlgnik ja ajutine pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.H. A. esitas 09.12.2019 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku vastu teadaolevaid nõudeid kokku summas 36 398,99 eurot. Võlgnik on seisukohal, et tal puudub mõistliku aja jooksul nõudeid täita. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav, kelle eest tuleb hoolitseda. Võlgnikul varad puuduvad. Maksejõuetus sai 2 (6)
2-19-19267 alguse 2017. aastal, kui võlgnik andis enda abikaasa ettevõtte laenudele ja järelmaksudele oma käenduse. Ettevõttel tekkisid võlad ning pöörduti võlgniku kui käendaja poole. Võlgnik hetkel tööl ei käi ning on lapsega kodune, kuid on alustanud aktiivselt töö otsimisega. Võlgnik palub algatada enda suhtes pankrotimenetlus. Võlgnik on täiendavalt 10.12.2019 esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
2.Kohus võttis 11.12.2019 pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Maarja Roht’i pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 09.01.2020.
3.Maarja Roht esitas 07.01.2020 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku varaks on arvelduskontol asuv raha summas 18,17 eurot. Muu vara puudub. Teadaolevaid kohustusi on kokku aga 37 309, 98 eurot. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku nimel avatud arvelduskontosid 2019 aastal. Ajutine haldur märgib, et arvelduskontodelt nähtub tavapäraseid igapäevaseid tehinguid kauplustes, tanklates, hotellidesspa’des, kuid ka igapäevasest elukorraldusest väljuvaid tehinguid (nt internetikasiinodes). Lisaks on ajutine haldur tuvastanud tehinguid füüsiliste isikute, mille sisu ei ole kannete selgitustest tulenevalt hinnatav, ja seotud äriühingutega (A. OÜ, A. E. OÜ). Arvelduskontol olevaid vahendeid on võetud välja enamasti sularahas, samuti nähtub arvelduskontodele laekumisi sularaha sissemaksetena. H. A. on laekunud selgitusega raha kassasse või laen või tagastus 2019. aastal A. OÜ-lt vähemalt 31,200.00 euro ulatuses ning A. E. OÜ-lt summas 14,316.00 eurot. Arvelduskontode väljavõtetest tulenevalt võib H. A.e vastu olevate nõuete kogusummas olla suurem. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõidetavaid või -nõutavaid tehinguid. Võttes arvesse ajutise halduri poolt kogutud teavet, on ajutine haldur seisukohal, et H. A. on püsivalt maksejõetu hiljemalt esimese nõude osas täitemenetluse algatamisest alates, s.o alates 24.10.2019. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks (laenu- ja käendus) kohustuste võtmine, jättes hindamata kohustuste nõuetekohase täitmise reaalsed võimalused lähtuvalt sissetulekutest. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri esialgsel hinnangul muu asjaolu. Ajutine haldur on seisukohal, et H. A. on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Ajutine haldur on teinud kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot.
4.Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 10 tundi, arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 960 eurot (sh sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu hüvitada menetlusabina riigi vahenditest summas 397 eurot ning ülejäänud välja mõista võlgnikult.
5.09.01.2020 kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Ajutine haldur tegi ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnikul vastuväiteid ajutise pankrotihalduri tasu ja aruande osas ei olnud. Maarja Roht on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohus määras kuulutada välja pankrot 13.01.2020. Kohtumääruse põhjendused
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. Kaisa Poom esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
3 (6)
2-19-19267
7.Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku kohustused ületavad tema varasid ja selline seisund ei ole ajutine. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes.
8.Kohus tuvastab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
9.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Lg 2 ütleb, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid.
10.Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 ja PankrS § 171 lg 11 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamise aeg on 13.01.2020 kell 12:00.
11.Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 11.02.2020 kell 13:05 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas aadressil Lubja tn 4, 10115 Tallinn, kohtusaalis 3003. Maarja Roht on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus määrab Maarja Roht’i võlgniku pankrotihalduriks.
12.PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse võtta võlgniku võlgnikult vanne. Kohus kohustab võlgnikku
4 (6)
2-19-19267 andma kohtus vande vara ja võlgade õigsuse kohta ning ilmuma vande andmiseks kohtusse kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal.
13.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
14.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses).
16.PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse.
17.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti 5 (6)
2-19-19267 välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
18.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise tasuks 960 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu) Ajutise halduri tunnitasu 96 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse.
19.Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud menetlusabi taotlusega ning tuvastanud, et puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks, määrab ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest 397 eurot, mis kanda Maarja Roht’i arvelduskontole EExxx Swedbank AS-is. Ülejäänud ajutise halduri tasu jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.