Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Andres Suik 10.01.2020, Tallinn 2-19-117407 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A V vastu võla nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
1918,38 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel (PlusPlus Legal OÜ, asukoht Tartu mnt 83-603, 10115 Tallinn, epost: [email protected]); Kostja: A V (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt A V hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 1278,23 eurot, intress 270,64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 232,25 eurot.
3.Mõista kostjalt A V hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt (1278,23 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.11.2019 kuni põhinõude 1278,23 eurot tasumiseni, kuid mitte enam, kui 1045,98 euro ulatuses.
4.Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 35 euro nõudes.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud 98% ulatuses kostja ja 2% ulatuses hageja kanda. 5.2 Välja mõista kostjalt A V hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 361,62 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (361,62 eurot) tuleb kostjal A V’l tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-19-117407 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 20.06.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2163,69 euro saamiseks. Kohus tegi 05.07.2019 võlgnikule makseettepaneku, millele A V esitas vastuväite 08.10.2019. Pärnu Maakohtu 24.10.2019 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 24.10.2019 kohtumäärusega kohustas Harju Maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 08.11.2019 Harju Maakohtule hagi A V vastu võla nõudes. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1278,23 eurot, intressi 270,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 232,25 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja lisanduva viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.11.2019 kuni põhinõude 1278,23 jäägi täieliku tasumiseni.
2.Kostja ja Luminor Bank AS sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas Luminor Bank AS kostjale topeltneto krediitkaart summas 20 000 Eesti krooni (1278,23 eurot) ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama lepingu alusel. Lepingu kohaselt leppisid pooled intressimääras 14% aastas. Lepingu sõlmimise ajal 2008. aastal ei olnud nõuet näidata lepingus krediidi kulukuse määra, seega ei ole lepingus krediidi kulukuse määra. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Kostja asus Luminor Bank AS poolt võimaldatud krediidisummat kasutama ja kohustus tagastama laenu lepingus toodud tingimuste kohaselt. Krediitkaardi tingimuste p. 3.5 järgi kaardiga võib teha tehinguid kaardikontole määratud krediidilimiidi ulatuses, ületamata seejuures kasutuslimiite. Tingimuste p. 4.3 järgi krediidilimiidi kasutatud osalt maksab kontoomanik pangale intressi, mida pank arvestab lähtudes iga pangapäeva lõppsaldost kaardikontol. Tingimuste p. 5.2 järgi kohustus kostja tagama piisava kasutamata krediidilimiidi olemasolu ning tegema vajaduse korral kaardikontole sissemakse, et pangal oleks võimalik tehingute summad, intress ja teenustasu kaardikontolt krediidilimiiti ületamata debiteerida.
3.Krediitkaardi konto väljavõtte järgi 14.03.2011 oli viimane kord, kui krediitkaardi konto oli positiivne, st kostjal ei olnud võlgnevust ja kontol on olnud kostja vaba raha summas 6,06 eurot. Alates sellest ajast kuni kostjapoolse viimase laekumiseni 03.11.2016 on kostja kasutanud Luminor Bank AS krediidi summas 3682,97 eurot, pidi tasuma intressi summas 1434,25 eurot ja krediitkaardi teenustasu summas 39,02 eurot. Kogu selle perioodi jooksul kostja on kandnud krediitkaardi kontole üle 3825,68 eurot, sh põhiosa summas 2404,74 eurot, on tasunud intresse summas 1381,92 eurot ja teenustasu summas 39,02 eurot. 27.07.2017 teavitas Luminor Bank AS kostjat lepingu ülesütlemisest alates 01.08.2017, kuna krediitkaart on olnud kehtetu vähemalt 3
2-19-117407 järjestikust kuud. Seoses eeltooduga palus Luminor Bank AS kogu kasutatud krediidilimiidi ja lisanduvate intressi tasumist hiljemalt lepingu ülesütlemise päevaks. Krediitkaardi tingimuste p.
5.3.järgi lepingu lõppemisel on kontoomanik kohustatud pangale tasuma lepingu alusel võlgnetava summa. Kostja ei ole tagastanud kasutatud krediidilimiiti ega intressi.
4.27.12.2018 loovutas Luminor Bank AS oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 1278,23 eurot, s.o alates 14.03.2011 kuni lepingu lõpetamiseni 01.08.2017 kasutas kostja Luminor Bank AS krediidi summas 3682,97 eurot ja tagastas krediidi summas 2404,74 eurot; 2) intressid: 270,64 eurot, s.o alates 14.03.2011 kuni 03.11.2016 kogunenud intressi summa oli 1434,25 eurot. Kostja on ära tasunud intressi summas 1381,92 eurot. Pärast kostja viimast ülekannet 03.11.2016 kuni lepingu lõpetamiseni 01.08.2017 kujunes intressi võlgnevus summas 218,31 eurot (1434,25 - 1381,92 + 218,31 =270,64); 3) viivised summas 232,25 eurot (võla põhisumma 1278,23 eurot x viivitatud päevade arv 829 x (8%/365) 0,0219%). Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Hagejal on õigus nõuda ja kostjal lasub topeltneto krediitkaardi tingimuste p. 7.2 kohaselt kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile Mustamäe tee 84-15, Tallinn. Seetõttu on hagejal õigus nõuda esimese võlateatise eest 25 eurot ning teise ja kolmanda võlateatise eest 5 eurot, st kokku 35 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja esitas 02.12.2019 vastuse hagiavaldusele, milles ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid hagiavalduses esitatud kujul. Kostja ei välista asjas kohtuliku kompromissi sõlmimist või vaidluse lahendamist muu kokkuleppega. Kostja arvates tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda, ilma neid poolte vahel jaotamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1
2-19-117407 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
8.Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel. Kostja on esitanud vastuväite, et ei tunnista nõudeid esitatud kujul. Samas ei ole kostja esitanud põhjendatud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ja nõuete suuruse suhtes. Vaidlus puudub, et kostja ja Luminor Bank AS sõlmisid 25.01.2008 topeltneto krediitkaardi lepingu nr 5404165270347810 (dtl 47), millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud. 27.07.2017 teavitas Luminor Bank AS kostjat lepingu ülesütlemisest alates 01.08.2017 (dtl 49) ja palus kogu kasutatud krediidilimiidi ning lisanduvate intressi tasumist hiljemalt lepingu ülesütlemise päevaks. Kostja ei ole tagastanud kasutatud krediidilimiiti ega intressi. 27.12.2018 loovutas Luminor Bank AS oma nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital (dtl 51). Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta.
9.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1278,23 eurot ja intress 270,64 eurot.
10.Samuti on põhjendatud hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 232,25 eurot ja lisanduva viivise nõue põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.11.2019 kuni põhinõude 1278,23 eurot jäägi tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
11.Hageja taotleb pärast lepingu lõppemist kostjale edastatud meeldetuletuskirjade edastamise eest sissenõudmiskulude 35 euro väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt volitas hageja PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ on edastanud kostjale 3 võlateatist (dtl 51-54). Seega hagiavaldusest nähtuvalt on kolmas isik PlusPlus Baltic OÜ (mitte võlausaldaja ise) saatnud kostjale võlateatisi. Kohus ei pea põhjendatuks kolmanda isiku poolt võlateatiste saatmisega seotud sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule pole esitatud tarbija ja kolmanda isiku vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele. Hagist ei selgu, millist teenust ja millise tunnihinnaga PlusPlus Baltic OÜ osutas. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik – kohus leiab, et hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Hageja ei ole selgitanud, kuidas aitas PlusPlus Baltic OÜ kaasamine vaidluse lahendamisele kaasa.
12.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1278,23 eurot,
2-19-117407 intressi 270,64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 232,25 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.11.2019 kuni põhinõude 1278,23 tasumiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa 1045,98 eurot. Hagi jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude 35 euro nõudes.
13.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Nagu kohus on kostjale 03.12.2019 selgitanud, ei esine käesolevas tsiviilasjas TsMS §-st 355 tulenevat alust kohtumenetluse peatamiseks. Samuti ei pidanud kohus asja vähest keerukust ja hagiavalduses esitatud nõuet arvestades vajalikuks kohtuistungi korraldamist ning lihtmenetluse asjades ei ole kohtuistungi korraldamine nõutav (TsMS § 405 lg 1 p 7). Seega jäävad kostja vastavad taotlused rahuldamata.
14.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 98% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 2% ulatuses hageja ja 98% ulatuses kostja kanda.
15.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot, õigusabikulu 420 eurot (dtl 58) ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 36 eurot (dtl 120), kokku 681 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
16.Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 225 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 51 alusel kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kohus leiab, et hageja kohtutäituri vahendusel makseettepaneku kättetoimetamise kulu 36 eurot on põhjendatud täies ulatuses.
17.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja vaid koos hagiavaldusega ja hilisemate menetlusdokumentide eest õigusabikulusid nõudnud ei ole. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuga) ei pea kohus antud juhul mõistlikuks. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 72 eurot/h (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt
2-19-117407 hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 108 eurot (käibemaksuga). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (225+108+36) 369 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 361,62 eurot (s.o 369-st eurost 98%) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
18.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.